Hiskonna areng
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 18

ÜHISKONNA ARENG PowerPoint PPT Presentation


  • 248 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

ÜHISKONNA ARENG. REET TUISK HG 2009. ININKONNA AJALOO PERIOODID. ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a

Download Presentation

ÜHISKONNA ARENG

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Hiskonna areng

ÜHISKONNA ARENG

REET TUISK

HG 2009


Ininkonna ajaloo perioodid

ININKONNA AJALOO PERIOODID

ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM-

AEG AEG AEG AEG

3000eK 476 1517 1918

(1492)

- 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a

Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist?


Agraar hiskond

AGRAARÜHISKOND

  • TEGEVUSALAD – KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS

  • RESSURSID – MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA

  • TEHNOLOOGIA – ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL

  • TÖÖKORRALDUS – TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL

  • TÖÖVILJAKUS – VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI

  • TOOTMISE EESMÄRK – ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS

  • OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES – VALDAVALT EI EI OSALE (miks?)

    ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta)


Agraar hiskonna areng

AGRAARÜHISKONNA ARENG

… OLI VÄGA AEGLANE, SEST

  • KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID

  • KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT

  • MADAL HARIDUSTASE, PUUDUS KIRJAOSKUS

  • LEVISID TRADITSIOONID, MILLEST LOOBUMINE TOIMUB VÄGA AEGLASELT


K simused

KÜSIMUSED

  • MIKS SUUTSID KORILASED END ELATADA VAID VÄGA HÕREDALT ASUSTATUD ALADEL?

  • ÜHISKONNA ARENEDES HAKKASID TEKKIMA RIIGID. MIKS?

  • MILLISED MAJANDUSHARUD TEKKISID PÕLLU-MAJANDUSE KÕRVALE ÜHISKONNA ARENEDES?

  • MILLISED PIIRKONNAD JA MIKS OLID AAFRIKAS 15. SAJ KÕIGE ARENENUMAD?

  • MIKS SUUTIS IDA- JA KAGU-AASIA ELATADA SUUREMAT HULKA INIMESI KUI EUROOPA?

  • MIKS TOIMUS AGRAARAJASTUL ARENG VÄGA AEGLASELT?(4)


T stusajastu

TÖÖSTUSAJASTU

  • TEGEVUSALAD – TOORAINE TÖÖTLEMINE, TEENINDUS (KAUBANDUS, TRANSPORT)

  • RESSURSID – MAAVARAD

  • TEHNOLOOGIA – MASINATÖÖ

  • TÖÖKORRALDUS – TOIMUB TÖÖJAOTUS NII TÖÖLISE KUI REGIOONIDE TASANDIL. TOOTMISES OSALEB PALJU INIMESI

  • TÖÖVILJAKUS – SUUR, SEST TÖÖD TEEEVAD OSKUSTÖÖLISED JA SPETSIAALSETE MASINATEGA

  • TOOTMISE EESMÄRK – MASSTOODANG MÜÜGIKS, EKSPORT

  • OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES – NII ETTTE- VÕTETE KUI RIIKIDE TASANDIL


Industrialiseerumine

INDUSTRIALISEERUMINE

  • ISESEISEV – ÜLEMINEK TÖÖSTUSAJASTUSSE TOIMUS LOOMULIKU ARENGUGA

  • SÕLTUVINDUSTRIALISEERUMINE – ÜLEMINEK UUELE TOOTMISVIISILE TOIMUB VÄLISEL SURVEL, SURUTAKSE TEISE RIIGI POOLT PEALE. ARENDATAKSE TEGEVUS- VALDKONDI, MILLEST ON EMAMAA HUVITATUD.


Geograafiline t jaotus

GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS

… ON SPETSIALISEERUMINEe KESKENDUMINE NENDE KAUPADE JA TEENUSTE TOOTMISELE, MILLEKS ON PARIMAD EELDUSED.

  • TOO 2 NÄIDET

    EELDUSED, TEGURID:

  • VEONDUSE ARENG

  • LOODUSVARADE EBAÜHTLANE PAIKNEMINE JA JAOTUMINE

    SELGITA, NENDE TEGURITE SISU JA MÕJU


Kolooniad

KOLOONIAD

KOLOONIATE RAJAMISE PÕHJUSED:

  • 16.-18. SAJ:

    1) EKSOOTILISED PÕLLUMAJANDUSSAADUSED (too näiteid) TOIDUKS JA TÖÖSTUSELE TOORAINEKS

    2) UUTE VABADE MAADE VAJADUS – EUROOPAS

    DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS, ÜLERAHVASTUS

  • 19. SAJ:

    1) LOODUSVARADE AMMENDUMINE, VAJADUS

    VARUSTADA TÖÖSTUST TOORAINEGA

    2) LISATOIDUAINETE VAJADUS

    3) UUS TURG OMA KAUPADELE

    4) ODAV TÖÖJÕUD


Kolooniad1

KOLOONIAD

  • ÜMBERASUMISKOLOONIAD – PIIRKONNAD, MIS ASUSTATI EUROOPAST VÄLJARÄNDAJATE POOLT

  • MISOLI ÜMBERASUMISKOLOONIATE TEKKE

    PÕHJUSEKS?

  • NIMETA 3 ÜMBERASUMISPIIRKONDA JA LISA RIIGID, KUST UUSASUNIKUD PÄRINESID

  • MIKS PÕHJA- JA LÕUNA-AMEERIKA ARENESID ERINEVA KIIRUSEGA?

  • NIMETA RIIKE, MIS ON OLNUD ÜMBERASUMIS-KOLOONIAD

  • MIS RIIK OLI SUURIM KOLONIAALIMPEERIUM? KUIDAS AVALDUB SEE TÄNAPÄEVAL?

  • TOO NÄITEID, MIS RIIKIDEL JA KUS ON KA TÄNAPÄEVAL KOLOONIAID (vt atlas – pol. kaart)


Kolonialismi tagaj rjed

KOLONIALISMI TAGAJÄRJED

  • NEGATIIVSED:

    1) KOLOONIA ÜHEKÜLGNE MAJANDUS (miks?)

    2) SÕLTUVUS EMAMAAST – OSALEMINE MAAILMA-MAJANDUSES TOIMUS VAID EMAMAA KAUDU

    3) OMARIIKLUSE KOGEMUSE PUUDULIKKUS

    4) KESKKONNAREOSTUS JA RESSURSSIDE ÜHEKÜLGNE VÄLJAKURNAMINE (selgita)

    5) RIIGIPIIRIDE MEELEVALDNE KUJUNEMINE JA SELLEST TULENEVAD SÕJALISED KONFLIKTID, MIS KURNAVAD RIIKIDE MAJANDUST

    6) POLIITILINE EBASTABIILSUS TINGIB VÄHESED VÄLISINVESTEERINGUD (selgita)


Hiskonna areng

KOLONIALISMI TAGAJÄRJED

  • POSITIIVSED:

    1) HAKKAS ARENEMA TÖÖSTUS JA TEHNOLOOGIA, EMAMAADE INVESTEERINGUD KOLOONIATE MAJANDUSSE

    2) HARIDUSTASEME TÕUS – KOHALIKU TÖÖJÕU KOOLITAMISE VAJADUS

    3) RAHVUSLIKU ENESETEADVUSE TEKE JA TÕUS, TEKKIS KOHALIK HARITLASKOND (selgita, miks see oli oluline)

    4) INFRASTRUKTUURI ARENG (selgita)

    5) OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES JA -KAUBANDUSES


Hiskonna areng

20.SAJANDI ALGUSEKSJAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS


Kolooniate iseseisvumine

KOLOONIATE ISESEISVUMINE

  • PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE

  • KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS

  • KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD HUVIGRUPID

  • PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA


Info hiskonna eeldused

INFOÜHISKONNA EELDUSED

  • TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT

  • ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS-TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU

  • KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS

  • TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE


Majandussektorid

MAJANDUSSEKTORID

  • PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR

  • SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS

  • TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS

  • JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE:

    Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus,

    lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid,

    kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja

    ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit,

    lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont,

    Liikluskorraldus, reklaam


H ive muutused

HÕIVE MUUTUSED

  • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES ON PIDEVALT VÄHENENUD, INFOÜHISKONNAS ON SIIN RAKENDATUD ALLA 10% TÖÖJÕUST

  • INDUSTRIAALÜHISKONNAS KASVAS HÕIVE TÖÖSTUSES KIIRESTI, PÕLLUMAJANDUSES VÄHENES. SUURENES TEENINDUSE OSAKAAL (KAUBANDUS, TRANSPORT, ISIKUTEENUSED)

  • INFOÜHISKONNAS ON TÖÖSTUSE OSAKAAL HÕIVES ~ 30%, TEENINDUSE OSAKAAL > 60%. ERITI ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE OSAKAAL


K simused1

KÜSIMUSED

  • MIKS EI OLE INFOÜHISKONNAS ESMASEKTORIST TÄIESTI LOOBUTUD?

  • ISELOOMUSTA ÕPIKU JOONISE PÕHJAL, KUIDAS ON RIIKIDE OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES MUUTUNUD?

  • MIKS ON SUURENENUD ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUSTÖÖSTUSE OSAKAAL?


  • Login