1 / 10

Kõik on korras nagu Norras? Academia visiit 5-9. mai 2008

Kõik on korras nagu Norras? Academia visiit 5-9. mai 2008. Kristel Habicht, TTÜ Signe Reppo, TÜ. Norra Kuningriik. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Pindala: 386 433 k m ² Rahvaarv: 4,7 milj.       Pealinn: Oslo (~800 000 el.) Keel: Norra, mõnedes piirkondades

knoton
Download Presentation

Kõik on korras nagu Norras? Academia visiit 5-9. mai 2008

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kõik on korras nagu Norras?Academia visiit 5-9. mai 2008 Kristel Habicht, TTÜ Signe Reppo, TÜ

  2. Norra Kuningriik • Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V • Pindala: 386 433 km ² • Rahvaarv: 4,7 milj.       • Pealinn: Oslo (~800 000 el.) • Keel: Norra, mõnedes piirkondades saami keel) • Keskmine eluiga: naised 82,5 aastat mehed 77,7 aastat

  3. Norra haridussüsteem • Norras on ühtsel standardil põhinev ühtlustatud koolisüsteem, mis põhineb riiklikul õppekaval. • Kohustuslikkooliskäiminekestab kümmeaastatja see koosnebalgharidusestningkeskharidusealumisestjaülemisestastmest. • Kõrgharidust on võimalik hakata omandadmapärastkeskhariduseülemiseastmelõpetamist. • Enamuskõrgkoolid onriiklikud, vaid üksikud erakõrgkoolid • Riigikoolidesantavkohustuslikharidus on tasuta, kõrgkoolisõppimiseeestvõetaksetavaliseltvaidsümboolsetõppemaksu.

  4. Haridussüsteemi reform • Norra haridussüsteemi on viimastel aastatel põhjalikult reformitud, reform kestis 2004 – 2008 ja selles osalesid nii õpilased, vanemad, õpetajad, haridusametnikud ja ka tööandjad. • 2006 valmis uus õppekava, kus on välja toodud selged eesmärgid ning oskuste ja teadmiste osa kõigil tasemetel.

  5. Õppekava arendamine on olnud kolme-etapiline: • - 1993 valmis esimene osa õppekavast, mis oli üsna üldine ja tõi välja ainult peamised põhimõtted. • - Teises etapis pöörati tähelepanu peamiselt kvaliteedile hariduses. • Õppeprotsessi kirjeldus, vastustus jm • Eraldi tähelepanu pöörati kompetentside arendamisele • Kolmas etapp keskendus ainekavade arendamisele ja lõppes 2008

  6. Haridusreformi mõju karjäärinõustamiseleWhite paper no 30 2004. aasta juunis võeti vastu haridust reguleeriv dokument „Valge paber” (White paper no 30), kus pöörati suurt tähelepanu noorte tuleviku planeerimise vajadusele. Tähtsaks peetakse noorte teadlikkuse tõstmist iseendast ja valikute tegemise oskuste arendamist. White paper strateegiad karjäärinõustamiseks: • Osa rahvuslikust kvaliteedisüsteemist • Algatada regionaalset partnerlust haridus– ja kutsenõustamises • Stimuleerida kooli nõustajate arengut • Täiustada haridus- ja karjäärialast infot

  7. Ettevõtluse õpetamine ja tööandjatega panus haridussüsteemi • Ettevõtluse mõiste on väga laiapõhjaline • Paradigma muutus learning by doing • Ettevõtluse õpe kooliprogrammides • ettevõtete esindajate tegevus haridusinstitutsiooni partnerina, • ettevõtete külastused, • juhtumi- ja projektitööd, • õpilaste töökogemuse hankimine, • õpetajate praktika äris ja tööstuses • õpetajate osalemine ettevõtete sisekoolitustel, • ettevõtete esindajate tegevus õpilaste konsultandina. • Junior Achievement-Young Enterprise

  8. Ettevõtlus ja haridusüsteem Entrepreneurship Survey ofthe EU (25 Member States),United States, Iceland andNorway http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_192_en.pdf

  9. Norra ja Eesti nõustamissüsteemide võrdlus

More Related