Soome keele õpetajate ettepanekud

1. Soome keele õpetajate ettepanekud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu ümarlaud Tallinnas 3.12.

2. I. Väikese kasutajaskonnaga keelte õpetamine ja õpetaja vajab jätkuvalt toetust. • Praegu töötab üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolides ning vabahariduses kokku umbes 100 soome keele õpetajat. • Õpilasi oli 2010 – 2011 õppeaastal üldhariduskoolis 1022, ametikoolides 1816, kõrgkoolides 300, vabahariduses 2000. Kokku 5138 soome keele õppijat. • Soome keelt õpetatakse valikaine või C keelena 25 üldhariduskoolis, alates 2011. aasta sügisest 3 koolis ka B võõrkeelena.

3. Kes on soome keele õpetaja? • Suurem osa üldharidus- ja ametikoolide soome keele õpetajaist on hariduselt emakeele ja kirjanduse õpetajad, kes õpetavad soome keelt, aga koolitusdiplom puudub, need õpetajad vajavad tarifitseerimiseks tunnistusi. • Väiksema rühma moodustavad soome keele õpetajad, kel on olemas diplom, kuid puudub lisaeriala, mistõttu nad õpetajana täiskoormusega tööd ei leia.

4. Viimase rühma moodustavad 1996 – 2006 TÜ ja TLÜ lõpetanud 50 soome keele õpetajat või soome filoloogi, kellest õpetajana töötab vaid mõni üksik! • Mõlemat probleemi aitaks lahendada riiklikult finantseeritav täiend- ja ümberõpe. Tartu ülikoolis on loodud soome keele õpetaja täienduskoolitusmoodul. Tallinna ülikoolis valmistatakse seda praegu ette.

5. Soome keele õpetaja täiendkoolitusmoodul • 2005. a. tehtud küsitluse põhjal selgus, et umbes 25 tegevõpetajat on huvitatud soome keele õpetaja ümberõppest. • Õpetajate soov ja vajadus oli tõukeks TÜ soome keele õpetaja ümberõppekava loomisel, Tallinna ülikoolis ümberõppe võimalus praegu puudub. • Õppima asumine eeldab soome keele oskust ja pedagoogilist kõrgharidust. Koolituse maht 45 ainepunkti ning 1 AP maksab 36 eurot.

6. Koolituse eest maksab inimene ise või tööandja • Koolituse läbinu saab soome keele õpetaja täiendkoolitustunnistuse (mitte tasemeõppediplomi) • Seni on ümberõppekava läbinud 1 õpetaja, 2 õpivad. Neist 2 on hariduselt saksa keele õpetajad, 1 emakeeleõpetaja. • Enamus õpetajaid ei jaksa koolituse eest ise maksta, sellest ka vähene huvi.

7. Lisaeriala vajavad õpetajad • 1996. – 2006. aastal ülikooli lõpetanud soome filoloogide ja soome keele õpetajate seas (kel on formaalne pädevus olemas) ei ole eraldi küsitlust läbi viidud, teada on vaid, et rõhuv enamus neist õpetajana ei tööta. Need, kes töötavad, “jooksevad mitme kooli vahel”. • Ja laiemalt: viimase kolme aastaga on olukord Eesti üldhariduskoolides kõvasti muutunud: iga päevaga lisandub tööturule vabu õpetajaid. Koolidel on, kelle hulgast valida. Eelisolukorras on kogemustega õpetajad, kel mitme aine pädevus.

8. Kokkuvõtteks leiame, et soome keele õpetajate koolituse tulemuslikuks vormiks on lisaks tasemeõppele ka täiend- ja ümberõpe, mis peaks olema riigi poolt finantseeritav. • Samas on hea meel, et TLÜ õpetajakoolituse mitme aine õpetaja magistrikavas õpitaksegi praegu vähemalt 2 aine õpetajaks (juba on lõpetanud soome keele ja ajaloo, soome ja vene keele õpetaja, soome ja rootsi k. jne)

9. Soome keel B- keelena • Soome keelt B-keelena õpetavatele õpetajatele valmistab muret õpilaste tulevik. Juhul kui põhikoolis soome keelt B-keelena õppinu jätkab õpinguid gümnaasiumis, võib tal puududa võimalus keeleõpinguid jätkata. • Ettepanek: määrata igas linnas või maakonnas üks gümnaasium, kus soome keelt oleks võimalik B-keelena õppida.

10. Tänan tähelepanu eest!