1 / 62

Raku jagunemistsükkel

Raku jagunemistsükkel. raku pooldumine e. proliferatsioon. Raku jagunemistsükkel. Rakutsükkel. M-faasis on kromosoomid kondenseerunud. Protsessis osalevad valgud kondensiin ja kohesiin. Mitoos e. M-faas - esmalt tekib mitootiline kääviniidistik. Mitoos e. M-faas.

joie
Download Presentation

Raku jagunemistsükkel

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Raku jagunemistsükkel raku pooldumine e. proliferatsioon

  2. Raku jagunemistsükkel

  3. Rakutsükkel

  4. M-faasis on kromosoomid kondenseerunud

  5. Protsessis osalevad valgud kondensiin ja kohesiin

  6. Mitoos e. M-faas- esmalt tekib mitootiline kääviniidistik

  7. Mitoos e. M-faas Protsess lõpeb tsütokineesiga

  8. Rakutsükli kontrollmehhanismid

  9. Rakutsükkel jätkub ka in vitro • Konna munarakud

  10. Rakutsükli kontrollmehhanism

  11. Tsükliinsõltuv kinaas ja tsükliin

  12. Cdk aktiveerimine

  13. Cdk inhibeerimine

  14. Rakutsükli kontrollmehhanism

  15. Raku sisenemine tsüklisse • Rakk läheb S-faasi, kui on kogunenud piisavalt G1-tsükliine • Loomades stimuleerivad G1-tsükliinide sünteesi välised signaalid • G1-tsükliinid stimuleerivad G1/S-tsükliinide teket • G1/S-Cdk kompleksid stimuleerivad S-tsükliinide teket, tekivad S-Cdk-d

  16. Enne tsüklisse minekut kontrollitakse, kas rakk on piisavalt suur

  17. Kuidas vead DNA-s peatavad rakutsükli G1-s(ja hiljem ka G2-s)

  18. CKI lagundamine SCF toimel

  19. Kontroll S-faasi sisenemise üle: Rb valgud takistavad

  20. Replikatsiooni algus

  21. M-Cdk aktiveerimine • M-tsükliini tase tõuseb • cdk1 seostub M-tsükliiniga • kompleks fosforüülitakse CAK ja Wee1 poolt • Wee1 fosforüleerimine on inaktiveeriv ja kompleks ei tööta • G2 faasi lõpus Cdc25 fosfataas aktiveerib selle • aktiivne MCdk hoiab Cdc25 aktiivsena

  22. Õdekromatiidide lahknemise alustamine APC toimel

  23. Kuidas eemaldatakse aktiivseid komplekse: M-tsükliin-Cdk kompleksi lagundamine APC (anafaasi kompleksi) mõjulSamas viib M-tsükliin-Cdk kompleksi lõplik lagunemine ka APC lagundamiseni ja tsükli lopuks on molemad kompleksid inaktiveeritud. Rakk läheb G1 faasi, et kasvada

  24. Apoptoos – programmeeritud rakusurm • embrüo areng – sormede teke • konnakulles – ‘saba’ taandareng

  25. Apoptoos – programmeeritud rakusurmKaspaasid (proteolüütilised ensüümid) aktiveeruvad laviinina

  26. Apoptoos – programmeeritud rakusurmProkaspaase voivad aktiveerida nii rakuvälised kui ka rakusisesed signaalid

  27. Apoptoosi teel viiakse närvirakkude arv vastavusse sihtmärkrakkudega

  28. Signaalid, mis reguleerivad raku proliferatsiooni ja kasvu • Ekstratsellulaarsed signaalid: • lahustuvad sekreteeritavad valgud, • raku pinnale seotud valgud voi • ekstratsellulaarse maatriksi komponendid Kolm klassi mitogeenid, mis stimuleerivad raku pooldumist, tavaliselt kõrvaldavad intratsellulaarse bloki, mis takistab proliferatsiooni kasvufaktorid, soodustavad raku massi suurenemist (soodustavad valgu ja teiste makromolekulide sünteesi) ellujäämisfaktorid (survival factors) – suruvad maha apoptoosi

  29. Mitogeenid • üks esimesi leitud mitogeenidest:platelet-derived growth factor (PDGF). • Kultuuris kasvatatavad fibroblastid poolduvad siis, kui söötmesse lisada vereseerumit, vereplasma lisamisest ei piisa. • - Plasma kujutab endast vedelikku, mis saadakse vererakkude eemaldamise järel. • - Seerum on samuti rakuvaba vedelik, mis saadakse pärast vere hüübimise järgset rakkude eemaldamist. Kui veri hüübib, siis vereliistakud (platelets) vabastavad sekretoorsed vesiikulid ja viimaste sisu satub vedelasse faasi. Seerum soodustab fibroplastide pooldumist, sest vesiikulitest sekreteeritav aine on mitogeen e. kasvufaktor. Seerumi asemel võib pooldumise esilekutsumiseks kasutada ka vererakkude ekstrakte.

  30. Kuidas mitogeen mõjutab raku sisenemist pooldumistsüklisse

  31. Kui mitogeeni signaal on liiga tugev, siis aktiveeritakse kontrollvalk p53 ja selle abil peatatakse tsükkel voi minnakse apoptoosi

  32. Kasvufaktorid soodustavad raku massi suurenemist

  33. Mõned ekstratsellulaarsed signaalid on samaaegselt nii mitogeenid kui kasvufaktorid (näiteks PDGF),mõjutades nii raku kasvu kui ka proliferatsiooni

  34. neuron (närvirakk) ei pooldu, kasvab närvikasvu faktori (NGF) mojul lümfotsüüt (vererakk) Ei ole selge, kuidas reguleeritakse raku kasvu organismis nii, et mõni rakk on väga suur ja teine väike

  35. värske söötme mõju rakkude pooldumisele –teatud staadiumis ei jätku mitogeene, uue söötmega neid lisatakse

  36. Paljud rakud vajavad proliferatsiooniks ankurdumist (kinnitumist teatud pinnale) – fokaalsed kontaktid üle integriinide (vt tsütoskelett)

  37. Epidermis

  38. Tüvirakk • 1.Ei ole lõplikult diferentseerunud • 2.Võib lõpmatult poolduda • 3.Kui pooldub, siis üks tütarrakk jääb tüvirakuks, teine differentseerub (keskeltläbi 1:1)

  39. Kasvajad

  40. Kasvajad – adenoom ja adenokartsinoom näärmes

  41. Kasvaja areng soolestiku epiteelis

  42. Rakud on muteerunud ja kaotanud prolifereerumiseks vajaduse fokaalse kontakti järele

  43. Metastaas

  44. Tüvirakkude proliferatsioon

  45. Kasvajaraku 6 võtmeomadust • Kasvajarakk ei allu sisemstele ja välistele signaalidele, mis reguleerivad raku proliferatsiooni • Üldjuhul väldivad kasvajarakud apoptoosi • Kasvajarakud ei kuuletu proliferatsiooni etteprogrammeeritud piirangutele, neil ei esine replikatiivset vananemist ja nad ei differentseeru • Kasvajarakud on geneetiliselt ebastabiised • Kasvajarakud on invasiivsed, st nad lahkuvad esialgsest koest • Kasvajarakud jäävad ellu ja poolduvad edasi võõras koes (st nad metastaseeruvad)

  46. Kasvaja saab tavaliselt alguse ühest kontrollimatult prolifereeruvast rakust

More Related