1 / 23

INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL

INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL. Aire Ilves EMÜ,Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisosakond- vanemspetsialist Peri POÜ- loomaarst. Insuliiniresistentsus1.

ita
Download Presentation

INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. INSULIINIRESISTENTSUSEST EESTI HOLSTEINI JA EESTI PUNAST TÕUGU LEHMADEL Aire Ilves EMÜ,Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmisosakond- vanemspetsialist Peri POÜ- loomaarst

  2. Insuliiniresistentsus1 Insuliin: glükogenees ↑, glükoneogenees ↓,valkude süntees↑, proteiini lagunemine↓, lipogenees ↑, lipolüüs ↓ • seisund, mille korral on normaalsele kogusele insuliinile vastav perifeersete kudede reaktsioonvähenenud (Valverde et al., 2005) • vajalik suurem kogus insuliini, et tulemuseks oleks normaalne vastus(Pessin ja Saltiel, 2000; Brady ja Saltiel, 2001) • 1) vähenenud insuliini vastus glükoosile; 2) vähenenud kudede reageerimisvõime insuliinile; 3) mõlemad korraga(Hayirli, 2006)

  3. Insuliiniresistentsus 2 • tiinuse lõppjärk ja laktatsiooni algus → metaboolsed ja endokriinsed muutused → prioriteediks toitainete vool platsentale, lootele ja udarakudedesse → ekstrahepaatilised koed insuliinile vähem tundlikud (Hayirli, 2006) • insuliini tase ka madalam → max tase-10 ndl enne pg ↓ → min tase- mõned päevad peale pg-st → püsib 8 ndl → hakkab aeglaselt tõusma (Ingvartsen ja Andersen, 2000) • varajane laktatsioon → keskmise raskusastmega insuliiniresistentsus rasvkoes ja lihastes → NEFA ja aminohapete mobilisatsioon ja glükoosi säästmine. (Ingvartsen ja Andersen, 2000; Holtenius et al.,2003)

  4. IR ja toitumus 1 • kõrge poegimisaegne toitumushinne → kõrge NEFA kontsentratsioon → rasvkoe IR (Holtenius et al., 2003; Holtenius ja Holtenius, 2007) • NEFA  → IR holsteini lehmadel (Pires et al., 2007a) • nii madal insuliini basaalkontsentratsioon kui ka perifeersete kudede IR iseloomulik kõrge aretusväärtuse ja suure piimatoodanguga lehmadele (Sartin et al., 1985; Hammon et al., 2007) • laktatsioonistaadium, piimatoodanguvõime, NEB (Oikawa ja Oetzel, 2006)

  5. IR ja toitumus 2 • NEB → keharasvade kasutamine energiaallikana ↑ (Ingvartseni ja Andersen, 2000) →kehakaal ↓ → BCS ↓ (Mulligan et al., 2007). • adipotsüüdi suurus suureneb koos rasvkoemassiga → väikestest suurem vastus lipolüütilisele stimulatsioonile (Herdt, 2000) • suurem NEFA mobilisatsioon → IR areng → ülemäärane rasvkoe IR→ edasine NEFA kontsentratsiooni ↑ → IR suurenemine (Pires et al., 2007a,b)

  6. IR seos haiguslike seisunditega • poegimisaegne BCS>3,75 → intensiivsem rasvkoe mobilisatsioon → NEFA ↑ → suurenenud maksa rasvumise- ja ketoosirisk (Radostits et al., 2000; Herdt, 2005) • ketoosi standardraviks i.v. glükoos → ei pruugi olla tõhus, insuliini aktiivsus sihtkudedes ↓(Bigner et al., 1996) • ketoneemilised loomad → madal insuliini vastus → pankrease madal insuliini sekreteerimisvõime → tingitud hüpoglükeemiast (Hove, 1978). • ketoatsidoos→ IR • leitud seoseid veel: IR ja libediku paigaltnihkumise vahel(Doll et al., 2008) IR ja follikulaartsüstide vahel(Opsomer et al., 1999)

  7. Töö eesmärgid Hüpotees- • eesti holsteini tõugu lehmad on eesti punast tõugu lehmadega võrreldes insuliiniresistentsemad • poegimisaegse toitumushinde ja insuliiniresistentsuse vahel on seos Eesmärk- • võrrelda eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmade insuliini ja rasvkoe ainevahetuse näitajate muutust intravenoosse glükoosiinfusiooni järgselt • uurida insuliiniresistentsuse ja toitumushinde vahelisi seoseid

  8. Materjal ja metoodika

  9. Loomad • 16 eesti holsteini (EH) ja 15 eesti punase (EP) tõu multipaarset lehma • Põlula Katsefarm (2005 a), AS Tartu Agro Rahinge suurfarm (2008 a) • laudaperiood, lõaspidamine, saepuruallapanu, torusselüps, automaatjootur • täisratsiooniline segasööt ad libitum (põldheinasilo, odrajahu, maisijahu, rapsikook, sojasrott, palmirasv, mineraalid; keskmine metaboliseeruv energiasisaldus 12,1 MJ/kg kuivaines ja keskmine metaboliseeruva proteiini sisaldus 101 g/kg kuivaines)

  10. Protseduurid 1 • toitumushinde (BCS) määramine Ferguson et al. (1994) järgi→ poegimisel ja intravenoosse glükoositolerantsi testi ajal • intravenoosne glükoositolerantsi test (IVGTT) → 25 päeva (+/-5) peale poegimist • 15 minutit enne esimest vereproovi kägiveeni kanüül • kanüüli hepariin

  11. Protseduurid 2 40% glükoosi 0,15 g/kg kehamassi kohta, keskmine infusiooniaeg 4 minutit vereproovid -15, -5, 5, 10, 20, 30, 40, 50 ja 60 minutil glükoosiinfusiooni suhtes Li-hepariiniga vaakumkatsutid, tsentrifuug, plasma säilitamine -24°C juures analüüside tegemiseni

  12. Analüüsid • vereanalüüsid→ EMÜ sööda ja ainevahetuse uurimise laboratooriumis ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori laboratooriumis • metaboliitide sisaldus (glükoos, TG, NEFA, BHB) → spektrofotomeetriliselt, insuliin→ radioimmunoloogiliselt • statistiline analüüs- SAS System

  13. Tulemused

  14. Insuliin p=0,06 p=0,02

  15. Glükoos

  16. Esterifitseerimata rasvhapped (NEFA) p=0,08 p=0,09

  17. β-hüdroksübuturaat (BHB)

  18. Triglütseriidid

  19. 5,00 4,50 4,00 3,50 EH 3,00 Toitumushinne EP 2,50 2,00 1,50 1,00 BCS poegimisel p=0,02 BCS IVGTT ajal p=0,01 Keskmine toitumushinne poegimisel ja IVGTTajal

  20. Toitumushinde ja insuliinivastust iseloomustavate näitajate vahelised korrelatsioonikordajad

  21. Järeldused • Tulemuste kompleksne käsitlus lubab toetada hüpoteesi, et EH-lehmad on insuliiniresistentsemad • Toitumushinded ja nende seosed insuliinivastusega olid tõugudel erinevad: a) EH-lehmad poegimise ja IVGTT-i ajal kõhnemad, suurema toitumushindega EH lehmadel insuliinivastus  b) EP-lehmadel seos toitumushinde ja insuliinivastuse vahel vastupidine (nõrk ja stat. ebaoluline). • Vaja täiendavaid uurimisi

  22. Tänan tähelepanu eest!

More Related