1 / 41

Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid

Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid. Näiteid taime- ja loomaliikidest, kes Saaremaal sellesse nimistusse kuuluvad. Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007. Sissejuhatus.

ismet
Download Presentation

Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Näiteid taime- ja loomaliikidest, kes Saaremaal sellesse nimistusse kuuluvad Kursus: Saaremaa Loodus Inge Vahter Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare 2007

  2. Sissejuhatus • EL liikmesriigid hõlmavad valdava osa Lääne-Euroopast, kogupindala üle 3 miljoni km2, rahvaarv üle 350 miljoni inimese • sellel alal on mitutuhat erinevat loodustüüpi, kus elab 150 liiki imetajaid, 520 liiki linde, 180 liiki roomajaid ja kahepaikseid, 150 liiki kalu, 10 000 liiki taimi, vähemalt 100 000 liiki selgrootuid • tänaseks on pooled nendest imetajate, kolmandik roomajate, kalade ja lindude liikidest inimtegevusest ohustatud, taimede hulgas on 3000 ohustatud, 27 hävimas • põhjus - paljude liikide elupaikade hävimine • põllumajandus, tööstus, transport ja turism on jätnud põlisloodusele vähe ruumi

  3. Sissejuhatus(järg) • jõgede loomulikud jõesängid on muudetud kanaliteks • 60 - 90% nõmmedest, steppidest ja soodest ning 75% Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liivaluidetest on hävinud • loodussõbralike majandamisviiside kadumisega kaovad väärtuslikud maastikud ja seal elavad liigid, vaesustub looduse mitmekesisus • EL looduskaitsepoliitika aluseks on kaks direktiivi, mis on mõeldud haruldaste ja ohustatud liikide ning loodustüüpide kaitseks: · Linnudirektiiv - lindude kaitsmine · Loodusdirektiiv - ülejäänud looduse kaitsmine • suurimaks ülesandeks on kogu EL hõlmava loodushoiualade võrgustiku loomine - selle võrgustiku nimeks on Natura 2000

  4. Eesti ja Natura 2000 • iga riik valib ise looduskaitsemeetmed, mis peaksid kindlustama ohustatud liikide ja nende elupaikade säilimise • Eesti on EL liige, seetõttu on meie kohustus kaitsta neidsamu väärtusi, mis teisteski liikmesriikides • paljud Euroopas ohtusattunud looma- ja taimeliigid on Eestis veel heas olukorras ning suhteliselt arvukad • on oht, et majandustegevuse intensiivistudes võivad nad meilgi haruldaseks muutuda • meil kõigil on vaja tundma õppida neid liike, keda kõige rohkem peame hoidma

  5. Lühiülevaade Linnudirektiivist • üks esimesi kunagise Euroopa Majandusühenduse keskkonnakaitselisi direktiive • 1979. aastal vastuvõtmine • põhjused, miks vastu võeti: 1) linde on ühes riigis raske kaitsta, sest linnud rändavad laiali 2) linnujaht oli võtnud selleks ajaks enneolematu ulatuse 3) suurenenud oli põllumajandusreostus

  6. Lühiülevaade Linnudirektiivist (järg) • direktiivi eesmärk: 1) kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest 2) moodustada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed kaitsealad (linnuhoiualad) 3) neid alasid peab olema piisavalt 4) neil aladel tuleb vältida elupaikade saastumist, lindude häirimist 5) direktiiv seab piirid ka lindude küttimisele ja nendega kaubitsemisele

  7. Lühiülevaade Loodusdirektiivist • võeti vastu 1992. aastal, see sätestab looduslike liikide (v.a. linnud) ning nende elupaikade, samuti looduslike ning pool-looduslike elupaigatüüpide kaitse EL territooriumil • loodusdirektiivi eesmärk: 1) kaasa aidata looduse mitmekesisuse säilimisele elupaigatüüpide ja looduslike liikide kaitsmise ja säilitamise kaudu EL territooriumil 2) selle eesmärgi saavutamiseks rakendatavad meetmed peavad tagama EL tähtsusega elupaigatüüpide ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilimise või vajadusel taastama selle

  8. Lühiülevaade Loodusdirektiivist 3) oluline on, et liigi populatsioon ja levila ei väheneks ning et elupaigatüübi pindala oleks piisavalt suur, liike peaks säilitama samasugustena ka järeltulevatele põlvedele • eesmärkide täitmiseks on loodud konkreetne tegevuskava - s.o. üle-euroopalise loodushoiualade võrgustiku Natura 2000 moodustamine

  9. Natura 2000 alade võrgustik • Mis see on? Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille ülesanne on säilitada ning vajadusel ka taastada väärtuslikke ja ohustatud kooslusi (elupaigatüüpe), ühtlasi kaitsta haruldasi ja ohualte liike ning nende elupaiku kogu EL-s. Seega kaitseb Natura 2000 alade võrgustik elupaiku ja liike laiemalt kui vaid ühe riigi piirid seda võimaldaksid

  10. Kuidas on korraldatud Natura 2000 alade kaitse? • Natura 2000 aladel ei ole vaja kehtestada rangeid kaitsemeetmeid • igal alal tuleb kaitsta just neid elupaigatüüpe ja nende liikide elupaiku, milleks see ala on valitud • oluline on, et need säiliksid ka edaspidi ega toimuks olulisi kahjulikke muutusi • väga palju rõhutakse kaitsekorralduses inimese ja looduse koostööle (pool-looduslikud kooslused vajavad pidevat inimhoolt) • Natura 2000 aladel peab uute projektide läbiviimise eel toimima keskkonnamõjude hindamine • äärmise vajaduse korral lubatakse Natura 2000 aladel loodust kahjustavaid projekte, kuid ainult juhul kui neid teostatakse inimese tervise või elanikkonna ohutusega seotud põhjustel • Natura 2000 alade kaitse korraldamiseks on mitmeid rahastamise allikaid

  11. Millised liigid vajavad kaitset? • Loodusdirektiivis käsitletavad taime- ja loomaliigid on kõik EL tähtsusega liigid. Need on liigid, mis EL liikmesriikide territooriumil: • ohustatud - neid ähvardab konkreetses riigis kadumisoht • ohualtid - mistahes negatiivse toime jätkumisel võivad lähimas tulevikus sattuda ohustatud liikide hulka • haruldased - on riski piiril, olles esindatud vaid väikeste asurkondadena • endeemsed või oma elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid • EL tähtsusega liigid on kaitse vajadusest lähtuvalt jagatud kolme gruppi ehk kolme lisasse, kusjuures liigid võivad korraga kuuluda mitmesse erinevasse lisasse

  12. Millised liigid vajavad kaitset? (järg) • II lisa - siia kuuluvad liigid, mille kaitseks tuleb luua spetsiaalsed kaitsealad - loodushoiualad (Eestis kuulub siia 22 taime- ja samblaliiki, 35 loomaliiki) • IV lisa - siin loetletakse ranget kaitset vajavad liigid (Eestis kuulub siia 16 taime- ja 42 loomaliiki, Eesti 32 liiki kuuluvad üheaegselt nii II kui ka IV lisasse) • V lisa - liigid, millele tuleb nende majandusliku kasutuse tõttu tähelepanu pöörata (Eestis kuulub siia 21 liiki); selle grupi liikide kaitseks võib kehtestada ajutisi ajapiiranguid, reguleerida küttimis-, püügi- või korjamisviise, kohaldada jahi- ja kalapüügieeskirju jne

  13. Millised liigid vajavad kaitset? (järg) • igal riigil on õigus taotleda erandeid Loodusdirektiivi lisasse kantud liikide suhtes • erandid antakse juhul kui need ei kahjusta selle liigi asurkonna soodsa looduskaitselise seisundi säilimist • Eesti taotles erandeid hundi, karu, ilvese ja kopra väljaarvamise kohta II ja IV lisast ning lisamise kohta V lisasse • EL rahuldas Eesti taotluse hundi, kopra ja ilvese osas, Eestil on õigus ka edaspidi neile liikidele jahti pidada, kuid: 1) peab jälgima liikide seisundit ning selle olulise halvenemise korral tuleb kasutusele võtta vastavad abinõud 2) Eesti karuasurkond arvati küll välja II lisast, kuid jäeti IV lisasse, seega karujahti meil enam pidada ei tohi; küttida võib vaid erilubade alusel ja ainult siis kui tekivad probleemid

  14. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Kaunis kuldking • kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat 4. kategooria • on Saaremaal üsna hästi levinud

  15. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Nõmmnelk • kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse • LK - III kategooria • Eesti punane raamat - ei ole • Saaremaal levinud vaid mõnes kasvukohas, üksikuid kasvukohti ka mandri-eestis

  16. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Kollad Kattekold • kuulub loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu

  17. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Karukold • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat - ei kuulu • kattekold on Saaremaal üsna laialt levinud, karukold vähem

  18. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Saaremaa robirohi • kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 3. kategooria • endeem, kasvab vaid lääne- ja loodeosas

  19. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega taimeliikidest Saaremaal Harilik valvik • kuulub loodusdirektiivi V lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 2. kategooria • Saaremaal asuvad populatsioonid üsna elujõulised, mandri-eestis vähem

  20. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Rohe-tondihobu • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat - ei kuulu • Saaremaal üksikuid leiukohti, mandri-eestis veidi rohkem

  21. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Harilik jõevähk • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK- ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • Saaremaal üsna hästi levinud

  22. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Vareskaera-aasasilmik • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 2. kategooria • Eestis oma pideva levila põhjapiiril, vähe uuritud, Saaremaal esinemisandmeid vähe

  23. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Laiujur • kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat - ei kuulu • alates 1990. aastast on Eestist teada kokku 8 leiupaika, Saaremaal vaid Punapea jões

  24. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Viinamäetigu • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat – 4. kategooria • leidub kogu Eesti territooriumil, Saaremaal väga arvukalt Sõrve poolsaarel, hajusalt ka muudes paikades, vanimad leiukohad Lääne-Eestis

  25. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Apteegikaan ehk kirju-kaan • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 2. kategooria • Eestis seni vähe uuritud, üldiselt ahaneva leviku ja arvukusega, Saaremaal mõnes väikejärves

  26. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega selgrootutest Saaremaal Mustlaik-apollo • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punases raamatus - 2(0) kategooria • üldiselt Eestis populatsiooni seisund hea, väikesearvuline populatsioon Saaremaal on ilmselt välja surnud, viimased leiud sealt 1972. aastal

  27. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega kaladest Saaremaal Hink • kuulub Loodusdirektiivi II lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 5. kategooria • levik Eestis lünklik, asurkondade arv, arvukus teadmata, põhjalikud uuringud puuduvad, Saaremaalt üksikud leiuandmed

  28. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega kaladest Saaremaal Siig (siirdesiig ja meres kudev siig) • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat – 4. kategooria • Eestis populatsioonid vähearvukad, arvukus on viimaste kümnendite jooksul järsult langenud, ka Saaremaa vetes

  29. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega kaladest Saaremaal Jõesilm • kuulub Loodusdirektiivi II ja V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • kogu Eestis võrdlemisi sage, levinud liik, ka Saaremaal

  30. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega kahepaiksetest Saaremaal Kõre ehk juttselg-kärnkonn • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 2. kategooria • kogu Eestis alates 1980. nendatest aastatest populatsiooni arvukus pidevalt langenud, praegu Eestis teada kümmekond leiukohta, neist osa Saaremaal

  31. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega kahepaiksetest Saaremaal Rabakonn • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - III kaitsekategooria • Eesti punane raamat – ei kuulu • veel XX sajandi esimesel poolel Eestis vähe levinud, liigi levila pidevalt suurenenud, populatsioon suhteliselt arvukas, seisund stabiilne ka Saaremaal

  32. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Põhja-nahkhiir • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat - ei kuulu • Eesti arvukaim nahkhiir, nii mandril kui saartel tavaline

  33. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Hunt • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • Eestis laialt levinud ja tavaline kiskja, peamiselt mandril, arvukuse kõrgaastatel ka saartel

  34. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Kobras • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • kogu Eestis kopra arvukus pidevalt tõuseb, Saaremaal on lubatud 21 kobrast, praegu on arvatavasti rohkem

  35. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Hallhüljes • kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse • LK - II kaitsekategooria • Eesti punane raamat – 4. kategooria • Läänemeres arvukus XX sajandi algusega võrreldes 10 korda väiksem, abinõude kasutuselevõtu tulemusena arvukus tõusmas, Eesti vetes pole juurdekasv tuvastatav

  36. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Ilves • kuulub Loodusdirektiivi V lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • kogu Eestis arvukus kahanemas, Saaremaal vähearvukas

  37. Näiteid rahvusvahelise tähtsusega imetajatest Saaremaal Karu • kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse • LK - ei kuulu • Eesti punane raamat - ei kuulu • Mandri-Eestis tavaline kiskja, Saaremaal harva kohatav • oli 1980. aastal LK all ja Eesti punase raamatu liik

  38. Kodune ülesanne • koosta lühiettekanne ühest rahvusvahelise tähtsusega taime- või loomaliigist, kes kasvab/elab ka Saaremaal • oska neist liikidest rääkida 2 - 3 minutit • Lisa saadud materjal oma Saaremaa Looduse mappi • valida saad järgmiste liikide hulgast • taimed: soohiilakas, emaputk, madal unilook, läikiv kuldsirbik, könt-tanukas, jäik keerdsammal

  39. Loomad: teelehe-mosaiikliblikas, suur-mosaiikliblikas, valgelaup-rabakiil, suur-rabakiil, sõõrsilmik, tähnik-sinitiib, paksukojaline jõekarp, pisiteod (Vertigo), võldas, valgejänes, saarmas, metsnugis, tuhkur, tõmmulendlane, tiigilendlane, suurkõrv

  40. Kasuta ettekande tegemiseks • Internetti www.bio.edu.ee • ajakirja “Eesti Loodus” • Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. 2001 “Kodumaa looduse teejuht” kirjastus Varrak • muu sobilik materjal

  41. Kasutatud kirjandus “Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis” 2004. A. Marvet, M. Otsus (toim.) Eesti keskkonnaministeerium Suulised andmed Ärmus, J. (2005). Saaremaa Keskkonnateenistuse jahindusspetsialist

More Related