Nimeteadus ehk onomastika

1. Nimeteadus ehk onomastika

2. Nimeteadust ehk onomastikat vaadeldakse tihti küll omaette teadusvaldkonnana keeleteaduse all, kuid siiski on tal väga tihedad kokkupuuted geograafia ja eelkõige siis kultuurigeograafiaga. Ka ajalooteadusega tihedad kokkupuutepunktid • Eelkõige on kokkupuutepunktiks siis kohanimed ehk toponüümid. Isikunimedega tegeleb kultuurigeograafia vähem, kuid sealgi on kultuurigeograafidel üht-teist öelda • Lisaks isiku- ja kohanimedele on nimed ka nt. koduloomadel, taevakehadel, laevadel, vääriskividel, loodusnähtustel jm. • Võib öelda, et Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Enamasti on nad filoloogi või ajaloolase taustaga, geograafid on sellega tegelenud enamasti muude uuringute kõrvalt • Tuntumad uurijad Peeter Päll (“Maailma kohanimed”) ja MarjaKallasmaa (“Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed”). Evar Saar (“Lõuna-Eesti kohanimed”). Valdek Pall (“Põhja-Tartumaa kohanimed”) • Institutsioonidest tegeletakse kohanimeuuringutega kõige rohkem Eesti Keele Instituudis Tallinnas (www.eki.ee) • Geograafidest tegelenud kohanimeteadusega nt. Leo Tiik, Endel Varep, Ott Kurs, Vello Paatsi

3. Kohanimed tähistavad kohti maapinnal ehk geograafilisi objekte • Rohkem nimesid on paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus nimerohkust tingib maastikuvormide mitmekesisus nt. rannaalaldel. • On võimalik välja arvutada nimetihedus s. o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta • Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas) • Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta

4. Odalätsi küla ümbrus u 1800

5. Maailma kohanimed • Kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne • Seaduspära, mille järgi, mida lähem ja tuntum koht seda eestipärasem nimi on (nt. Pihkva mitte Pskov; Riia mitte Riga). Kas venelastel on õigus kirjutada Таллин?! Üldine nimekirjutus lähtubki eelkõige antud rahvale ainuomasest kultuuriruumist. Vahetu toponüümiline ruum piirneb enamjaolt etnilise asustusala ja selle lähiümbrusega. Nii näiteks kasutame me oma lähiümbruse kohta eestistatud kohanimesid ning mida kaugemale, seda rohkem tarvitame juba võõrakeelseid. Ka toponüümi tuntus saab tihti määravaks, kas nimi on eestistatud või mitte. • Kohanimede eestikeelset õigekirja saab kontrollida www.eki.ee; ka Suur maailma atlas (Eesti entsüklopeediakirjastus, 2005)

6. Eesti keele reeglite järgi kirjutame kohanimed enamasti nii nagu neid kirjutatakse ka kohapealses ühiskonnas • Probleemid • Kohapealne algne kohanimi võib olla tänaseks tõrjutud rahva kohanimi (selliseid näiteid palju Venemaal ja ka mujal koloniaalpiirkondades). Probleem, et milline valida siis eestikeelseks nimeks. Pannes üldlevinuma teeme liiga põlisrahvale, kasutades põlisrahva nime ei oska kaardilt seda keegi otsida • Piirialadel nimetatakse toponüümi erinevalt • Meile on üldmõistetav ladina tähestik, kuid suur osa maailmast ei tea sellest midagi, st. paljud kohanimed mugandatakse häälduse järgi ladina tähestikulisteks • Diakriitikud - tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust • (nt. Hanoi vs Hà Nội) • Kohanimede käänamine, tihti võib kaduda kohanime algne tähendus • Emajõgi – Emajõe Suursoo • Kohanimi kirjutatakse liitsõnana • Emajõgi – River Ema

9. http://www.eki.ee/knab/kblatyl.htm Eesti keeles kasutatavad latinisatsioonisüsteemid

10. Nime staatus • Ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erineda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui lisada veel ajalooline mõõde on segiminekud sagedased. • Rööpnimed Noarootsi ps-l (eesti- ja rootsikeelsed nimed) • Üks ametlik ja teine mitteametlik (nt. Ingerimaal) • Kaks mitteametlikku nime (ametlik nimi puudub enamikul loodusobjektidel) (nt. Peipsi järv/Чудскоеозеро) • Kaks samakeelset nime (Manija küla/Manija saar/Manilaid/)

11. Näide nime staatusest: • “Eesti pealinna nimi oli aastani 1918. Revel, seejärel Tallinn”. • “Breslau nimetati pärast Poola kätte minekut Wrocławiks”. • Mõlemad väited moonutavad tegelikkust, sest võtavad arvesse üksnes nimede staatuse • Kui ühes keeles ametlik nimi asendub teises keeles ametliku nimega (eelmised näited), siis pole põhjust rääkida ümbernimetamisest, kuivõrd mõlemad nimed olid ilmselt kasutusel ja jäid ka pärast ametliku nime asendumist kasutusele. Kui ühes keeles nimi asendatakse samas keeles teise nimega, siis on tegu ümbernimetamisega • 1921. aastal nimetati Vastseliina raudteejaam Lepassaareks • 1922. aastal Nuustaku alev Otepääks

12. Nimemuutust saab jagada kolme tüüpi • Ametlik keel muutub ja seetõttu ka ühes keeles nimekuju asendub välismaailma jaoks teisekeelsega (Breslau > Wrocław) • Ametlik keel ei muutu, aga mõnes teises keeles võetakse kasutusele kohalik nimi (Bombay > Mumbai) • Ametlik keel ei muutu, kuid sellekeelne nimi muudetakse (Chemnitz >Karl-Marx-Stadt > Chemnitz)

13. Reeglipärased võõrnimed on need, mis võetakse üle lähtekeelest, kas muutmata kujul või reeglite järgi ümberkirjutatult (muust kui ladina kirjast) • Ümberkirjutus • Transliteratsioon e ümbertähtimine on toiming, mis kujutab endast täielikult alfabeetilise kirjasüsteemi märkide esindamist konversioonitähestiku märkide abil. See on moodusüheskirjastekstitähttäheliseksümberkirjutuseksteiseskirjas. Ta on pööratav, sttranslitereeringut on võimaliksamadetähevastavustejärgijällealgsessetähestikkutagasikanda. • Нижний Новгород = Nižnij Novgorod • Гатчина = Gatčina • Липецк = Lipeck • Крылов = Krylov • Transkriptsioon e tavaümberkirjutus on toiming, mis kujutab endast ühe keele märkide esindamist – algsest kirjasüsteemist sõltumata – mis tahes muu foneetilise tähtede või märkide süsteemi abil. See onmoodusüheskirjastekstihäälduslähedaseksümberkirjutuseksteiseskirjas. • Липецк = Lipetsk • Крылов = Krõlov http://www.eki.ee/knab/kblatyl.htm

14. Latvias vēsturesatlants (1998)Näide lätikeelsetest kohanimedest. Kirjutatakse nii nagu hääldatakse.Nt. Vašingtona, Klīvlenda, Koloradospringsa, Nujorka, Losandželosa

15. Kohanimeandmebaasid • Eesti andmebaas www.eki.ee • bibliograafia • õigekiri nii Eesti kohanimede kui ka väliskohanimede eestikeelsete nimede kohta • Näited! Ärge eksige! • Eastern Island ei ole Ida-Island • Cologne on eesti keeles Köln • Monaco (diBaviera) on München itaalia keeles • Välisandmebaasid • Loend maailma erinevatest kohanimeandmebaasides http://www.eki.ee/knn/lingid.htm • http://earth-info.nga.mil/gns/html/USA RiiklikuGeoruumiluureAgentuuri (NGA - National Geospatial-Intelligence Agency) pooltpeetavGEOnet'inimeserver (GNS). USA kohanimenõukogu (US BGN) pooltheakskiidetudväliskohanimedningmuudnimevariandid; kokku u 5,45 mlnnime, mishõlmavad u 3,97 mlnnimeobjekti; igakuuuuendatakse u 20 000 kirjet.

16. Eesti kohanimede ajaloolised kujud • Kuna Eesti ala on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suuremate kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi Reval Dorpat Weissenstein Wesenberg Werro Pernau Fellin Arensburg Hapsal Walk • 19. sajandi lõpus toimunud venestamisperioodil muudeti mitmete toponüümid venekeelseteks Jurjev Ka mõned vallad (Aleksandri vald/Ravila vald, Nikolai vald/Laheda ja Kõue vald)

17. Eestis elanud rahvusvähemused on jätnud oma jälje Eesti toponüümikasse. • Lääne-Eestis rannarootslased, Ida-Eestis venelased, Lõuna-Eestis vähesel määral ka lätlased • Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb Eesti praegusest nimekujust. • Mõisate eesti ja saksakeelsete nimekujude kohta saab andmeid http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=mois Soovitav lugeda Paul Johanseni!

18. Maailma riikide nimed • Tihti pärinevad naabritelt • Eesti lähinaabritest tuleb soomlastel ja lätlastel Eesti nimi lähimate maakondade järgi • Soomlastel Virumaa järgi • Lätlastel Ugandi järgi • Mõnikord nõuavad riigid ise, kuidas nende nime kirjutada • Elevandiluurannik ver. Côte d’Ivoire • Ametlikus asjaajamises võiks olla ka Hellase Vabariik, mitte Kreeka Vabariik • Vaidlused Gruusia nime osas • Nimi Gruusia on meile tulnud läbi Venemaa ja algselt olnud venelaste poolt halvustav nimi grusiinide kohta. • Eestis propageeritakse eelkõige inglise keele mõjul vormi Georgia • Probleemid • Harjumatu • Võib sassi minna USA osariigiga • Kuidas jääb etnonüümiga georgialased, georgid? • Rahva omanimi on Sakartvelo / საქართველო /, mida eesti keeles raske hääldada. Rahvus kartvelid • Ain Kaalepi humoorikas ettepanek Eesti Päevalehes (23. september 2005) -- Jürimaajajürilased

19. Näide: Saksamaa nime jaotumine päritolu järgi (saab jaotada 6-ks) • 1. Vanastülem-saksakeelestTähendabrahvastvõirahvust.taani: Tyskland; hollandi: Duitsland;saksa: Deutschland;islandi: Þýskaland;jaapani: ドイツ(独逸) (Doitsu);korea: 독일(獨逸) (Dogil/Togil);mandariini: 德國/德国 (pinyin: Déguó);Norra: Tyskland;Rootsi: Tyskland;Jidiš: דײַטשלאַנד (Daytshland) • 2. Ladinakeelest. Tähendusebaselge. albaania: Gjermania;armeenia: Գերմանիա (Germania);bulgaaria: Германия (Germaniya);inglise: Germany;gruusia: გერმანია;greeka: Γερμανία (Germanía);heebria: גרמניה (Germaniyah);hindi: जर्मन;iiri: An Ghearmáin;itaalia: Germania;Rumeenia: Germania;Vene: Германия (Gyermaniya); • 3. Läänegermaanihõimualemannidejärgi: araabia: ألمانيا ('Almāniyā);baski: Alemania;bretooni: Alamagn;katalaani: Alemanya;prantsuse: Allemagne;kasahhi: Алмания (Almanïya);pärsia: آلمان ('Ālmān);portugali: Alemanha;hispaania: Alemania;türgi: Almanya • 4. Läänegermaanihõimusaksidjärgi: eesti: Saksamaa;soome: Saksa;liivi: Saksāmō • 5. Slaavi sõnatummvõi siis hääletujärgi (vnkeelesnemoi) valgevene: Нямеччына (Nyamyecchyna);horvaatia: Njemačka;tšehhi: Německo;hungari: Németország;poola: Niemcy;serbia: Немачка (Nemachka);slovaki: Nemecko;sloveenia: Nemčija;ukraina: Німеччина (Nimecchyna) • 6. Võib-olla saksa sõnast "folk": läti: Vācija;leedu: Vokietija;

20. Kohanimed kui ajaloo või asustusstruktuuri indikaatorid • 8-13. sajandil oli Pürenee poolsaar araablaste valduses. Mälestus sellest on kohanimede kujul olemas tänapäevalgi

21. Mõningad näited http://earth-info.nga.mil/gns/html/ Otsing: „stant”, stantsija=> jaam

22. Otsing: „stant”, stantsija=> jaam

23. Otsing: „mys”, => nina, neem

24. Punane: „balka” => kuivanud jõesäng, uhtorg vms.Lilla: „eston” => Eesti kollakas : „yurta”

25. Mõningaid aspekte Eesti kohanimedest • Murdeline kirjutusviis • Kohanimede aluskääne – enamasti ainsuse omastav • Kohakäänded – kuigi eesti keeles on 14 käänet siis kohanimesid pole enamasti vaja kõigis käänetes käänata. Peamine on asjaolu, kas toponüümi kasutatakse sisekohakäänetes, väliskohakäänetes või mõlemas • Nt. saare nimede puhul kasutame enamasti väliskohakäändeid (Aegnal, Abrukal), samas: Muhus ja Kihnus • Eesti külanimedest 61 % kasutatakse sisekohakäändeis ja 48 % väliskohakäändeis. 9 % on antud mõlema võimalusega. • Õige on lähtuda kohapealsest tarvitusest • Nt. Kadrina on MMg-s välis, Kad ja Krk sisekohakäändeis.

26. vere-lõpuliste kohanimede levik

27. la-lõpuliste kohanimede levik

28. ste-lõpuliste kohanimede levik

29. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viiteid ajaloo ning usu- ja haldusloo alalt. • Nt. isikuloolised kohanimed • Viru-Jaagupi, Harju-Jaani (usuga seotud) • Roosna, Prangli, Maidla (seoses mõisaomanikega) • Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) • Leningrad, Stalingrad  • Nimed, mis on seotud mõne elu-olulise joonega või avastamisel saadud muljetega (mis võivad hiljem ka ebaõigeks osutuda) • Vaikne ookean, Gröönimaa, Vargamäed • Vahest piisab kellegi tujust ja arvamisest • Rocca al Mare, Liibanoni mäed

30. Jakob Kents ja kohanimeuuringud • Jakob Kents uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve- nimelisi kohti • Kõrb, kõrve tähendus on aja jooksul muutunud • Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise • Hüpotees, et kõrve nimelisi kohti on rohkem piirkondades, kus on palju metsa

32. Isikunimed • Perekonnanimesid uuritud suhteliselt hästi • www.history.ee/ono • Aadu Must. 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu, 344 lk. • Eestis 1000 elaniku kohta umbes 25 korda rohkem erinevaid nimesid kui nt. Prantsusmaal. • Eesnimede regionaalsust on uuritud vähem. • Juhan Peegel on uurinud Saaremaa eesnimesid seoses õigeusu nimetraditsiooniga. • Setumaa nimed www.saaga.ee

33. Eestlaste eesnimed 1840. aastal

34. Nimede hulk saja inimese kohta kihelkonniti

35. Tüdrukute eelisnimed Eesti kihelkondades 1840. aastal. Värviliselt on kirjutatud kolm kõige levinumat nime arvestades kogu Eestit (roheline-Mari, punane-Ann, sinine-Liisu).

36. Poiste eelisnimed Eesti kihelkondades 1840. aastal. Värviliselt on kirjutatud kolm kõige levinumat nime arvestades kogu Eestis (sinine-Jaan, roheline-Juhan, punane-Jüri)

37. Regionaalsed tüdrukute nimed

38. Nimi Els Eesti kihelkondades 1840.aastal

39. Nimi Kadri (Kattri) Eesti kihelkondades 1840.aastal

40. Tüdrukute regionaalnimed

41. Margus, Pearo ja Peet ning Laas Eesti kihelkondades 1840. aastal

42. Nime Jaak esinemus Eestis 1840. aastal

43. Poiste regionaalsed nimed

44. Eestlaste eesnimed Hargla näide Nimede Mehka ja Hipp esinemine Hargla kihelkonnas