1 / 15

TULEMÄED EHK VULKAANID

TULEMÄED EHK VULKAANID. Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium. VULKAAN. Tulemägi on kohutav loodusnähtus plahvatused maavärinad gaasid, mustad pilved välgud kõuemürin tipus hiiglaslikud tuleleegid. MIKS VULKAANID PURSKAVAD?.

habib
Download Presentation

TULEMÄED EHK VULKAANID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium

  2. VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus • plahvatused • maavärinad • gaasid, mustad pilved • välgud • kõuemürin • tipus hiiglaslikud tuleleegid

  3. MIKS VULKAANID PURSKAVAD? • Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. • Gaasid põhjustavad suure rõhu. • Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat.

  4. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava.

  5. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad.

  6. KRAATER • Tulemägi on enamasti koonusekujuline • Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist – tuhk, purustatud kivimid, laava • Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater

  7. VULKAANI EHITUS

  8. VULKAANID ON • tegevvulkaanid • puhkavad vulkaanid • kustunud vulkaanid

  9. TEGEVVULKAANID • Tegutsevad (purskavad) vulkaanid. • Vulkaani tegevus on vaibunud ning aja möödudes hakkab ta uuesti purskama. • Neid on maailmas üle 800, enamik Vaikse ookeani rannikualadel. • Euroopas on neid Islandi saarel ja Vahemere ääres. Jaava saarel asuv Sundora EDASI

  10. Harva tegutsevate tulemägede kõrval leidub ka teisi, mis töötavad kogu aeg. • Need pursked on aga nii tagasihoidlikud, et ei ohusta kedagi. Vastupidi - need on isegi kasulikud, sest öösel on leegitsevad plahvatused laevadele looduslikuks majakaks. Lipari saarestikus tegutsev vulkaan TAGASI

  11. PUHKAVAD VULKAANID • Pole kaua aega tegutsenud, kuid võivad tulevikus purskama hakata. St Helena Hakkas uuesti purskama 1980 TAGASI

  12. KUSTUNUD VULKAANID • Purskamine on toimunud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi. • Vulkaanid ei purska enam kunagi. • Vulkaani ümbrus on täis rikkaid ja kauneid linnu. Chimborazot EDASI

  13. KOKKUVÕTE Kõige rohkem vulkaane asub Jaapanis (neid on seal üle 50). Jaapanit kutsutakse ka Tulemägede Maaks. Maailma kõige suurem Vulkaan asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge. Eestis ei ole ühtegi vulkaani. Tupungato

  14. Kasulikkusest • Vulkaaniline tuhk muudab mulla viljakaks, annab taimedele vajalikke toitaineid • Maapinnale heidetud kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena • Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff.

  15. Kasutatud materjalid • http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulkaan.jpg • http://www.khoral.com/staff/danielle/images/normal/volcano.gif • http://www.onlineathens.com/images/040200/volcano.jpg • http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Hawaii.htm • K. Ennok, I. Leuhin, E. Pärtel “Loodusõpetus. 4. kl”. AVITA 2001

More Related