1 / 25

TAIMERAKK Kristel Mäekask

TAIMERAKK Kristel Mäekask. Rakukest. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. ainevahetus kaitse kuju ja tugevus. Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. Vakuool. Vee reservuaar

gianna
Download Presentation

TAIMERAKK Kristel Mäekask

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TAIMERAKK Kristel Mäekask

  2. Rakukest Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. ainevahetus kaitse kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub.

  3. Vakuool Vee reservuaar Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid.

  4. Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Nii aitavad loomad levitada seemneid. Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. On taimele kaitseks ära söömise eest.

  5. Plastiidid proplastiid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased. leukoplast kloroplast kromoplast

  6. Kloroplastid Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid. Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll.

  7. Kromoplastid • Sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. • Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. • Ainevahetuslik funktsioon

  8. Leukoplastid Varuainete talletamine, nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Leukoplastid on värvuseta.

  9. Plastiidide üleminek kloroplast kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll). kromoplast kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks kloroplast leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse

  10. tuumake tuum Golgi kompleks vakuool poorid leukoplast ER kloroplast plasma-membraan mitokonder rakukest

  11. mitokonder kareda-pinnaline ER Golgi kompleks tuum lüsosoom ribosoom sileda-pinnaline ER kloroplast vakuool tsütoplasma raku-membraan rakukest

  12. SEENERAKK

  13. SEENERAKU TUNNUSED: • Eukarüoot • Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. • Heterotroofne • Seened kasutavad elutegevuseks (nagu loomadki) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. • Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). • Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened.

  14. AINU- JA HULKRAKSED SEENED: 1. Üherakulised seened – ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2 1 vahesein hüüfid tuumad rakukest tuumad rakukest hüüfid 2. Hulkraksed seened – hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened

  15. SEENTE MITMEKESISUS Kottseenedpärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseenedtäpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsilliin) Kandseenedpilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm.

  16. Täpphallikud

  17. Kärbseseened

  18. SEENERAKU ORGANELLID Tuum Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Rakumembraan Ümbritsetud membraaniga. Rakukest Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest. MitokondridVarustavad seenerakku energiaga. Membraansetest struktuuridest: Tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid.

  19. SEENERAKU EHITUS LÜSOSOOM RAKUKEST MEMBRAAN TUUM TSENTRIOOL GOLGI KOMPLEKS RIBOSOOM MITOKONDER ER

  20. SEENTE PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel.

  21. Seente osa looduses • Lagundajad Tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. • Sümbiondid Aitavad talitleda teistel organismidel: • Mükoriisaseened elavad koos kõrgema taime juurestikuga • Samblikudliitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest.

  22. Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. majavamm mükoos - nakkushaigus

  23. Seened ja inimesed • Inimestele toiduks. • Tööstuses: • Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. • Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). • Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. • Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). • Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. • Kahjulikud kõrrelistele taimedele. • Kahjustavad puuehitisi (majavamm).

  24. EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS

  25. Kasutatud materjal: • http://www.agen.ufl.edu/~chyn/age2062/lect/lect_06/5_43.GIF • http://sun.menloschool.org/~cweaver/cells/c/cell_wall/ • http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/cells/c7.6.15.Vacuole.jpg • http://www.channel4.com/health/microsites/A/addiction/images/alcohol/alcohol_gallery_5.jpg • http://www.folklore.ee/~renata/myrk/leseleht.jpg • http://fig.cox.miami.edu/~cmallery/150/cells/organelle.htm • http://www.biology.iastate.edu/Courses/202L/New%20Site%20S05/24cells%20index.html

More Related