Eesti loomakasvatusettevõtjate põhivaraga varustatuse uuring

1. Eesti loomakasvatusettevõtjate põhivaraga varustatuse uuring Risto Räisa Maamajanduse uuringute ja analüüsi osakond Tallinn 2011

2. Uuringu eesmärgid 1) analüüsida Eesti loomakasvatajate põhivaraga varustatust ning võrrelda tulemusi naaberriikide ja EL keskmiste vastavate näitajatega; 2) hinnata Eesti loomakasvatajate efektiivsust ja jätkusuutlikkust.

3. Eesti loomaomanikud Kokku 6957 loomaomanikku. Nende omandis oli 454 196 eri liiki ja eri vanuses looma kokku 222 801 loomühikut. Keskmiselt 33,5LÜ loomaomaniku kohta ja 0,5 LÜhektari kohta. Loomaomanikest 71,0% kasutasid toetusõiguslikku maad. Loomaomanike kasutuses oli kokku 485 521 ha toetusõiguslikku maad - keskmiselt 2,1 ha LÜ kohta.

4. Üldkogum ja valim Eesti loomakasvatusettevõtjate üldkogum (üle 2 ESU) Analüüsitud valimi suurus

5. Üldkogumi kirjeldus Eesti loomakasvatusettevõtjate üldkogum (üle 2 ESU), 2486 Üldkogumi kirjeldus majandusliku suuruse gruppide lõikes

6. Põhivara analüüs tootmistüüpide lõikes Analüüs viidi läbi 332 loomakasvatusettevõtja 2009. a majandusaasta aruannete alusel. Ehitiste ja masinate jääkväärtus (LÜ, ESU ja ha kohta).

7. Põhivara analüüs ESU gruppide lõikes Analüüs viidi läbi 332 loomakasvatusettevõtja 2009. a majandusaasta aruannete alusel. Ehitiste ja masinate jääkväärtus (LÜ, ESU ja ha kohta).

8. Põhivara analüüs FADN andmetel (1) Analüüsiti ehitiste, masinate, maa ja põhikarjaga varustatust (2004–2008 keskmiste tulemuste alusel). Piirkonnad: Eesti, Läti , Leedu, Soome, Rootsi, EL15 ja EL27. EL liikmesriikide põllumajandusettevõtjate viimase viie aasta (2004–2008) keskmine põhivara (kr/ettevõtja) ja keskmine majanduslik suurus (ESU) FADN andmetel

9. Põhivara analüüs FADN andmetel (2) Perioodi 2004-2007 põhivara keskmine kasv: EL27 – 0,1% aastas EL15 – 6,6% aastas Eesti – 12,2% aastas Põllumajandusettevõtjate põhivara FADN andmetel, kr ettevõtja

10. Põhivara analüüs FADN andmeteltootmistüüpide lõikes Põhivara, kr/ettevõtja: Eesti sea- ja linnukasvatajad on põhivaraga hästi varustatud ning piimatootjad on rahuldavalt varustatud võrreldes EL keskmiste näitajatega. Eesti loomakasvatajate (v.a piimatootmine) põhivaraga varustatus on tagasihoidlik, mistõttu tuleks planeerida meetmeid investeeringute soodustamiseks nimetatud tootmistüübis. Majanduslik suurus, ESU: Põhivara (kr) ESU kohta:

11. Põhivara analüüs FADN andmetel ESU gruppide lõikes Võrreldes EL27 riikidega on Eestis keskmise suurusega (8–40 ESU) põllumajandusettevõtjad põhivaraga kõige halvemini varustatud. Kõige suuremad ettevõtjad Eestis on aga EL keskmisest paremini põhivaraga varustatud. Põhivara standardkogutulu suurusgruppide lõikes, kr/ettevõtja: Põhivara juurdekasv (2004-2008) standardkogutulu suurusgruppide lõikes: Põhivara kasv on Eestis kiirem kõige väiksemate ja kõige suuremate ettevõtjate seas

12. Põhivara analüüs FADN andmetel põhivara liikide lõikes (1) Põhivara jagunemine Eesti loomakasvatusettevõtjatel on maa osakaal põhivarast üks väiksemaid EL-is, samas kui ehitiste ja masinate osakaal põhivarast on Eestis üks suuremaid EL riikide seas. Eestis on tootmistüübi loomakasvatus (v.a piimatootmine) ettevõtjad maaga väga hästi varustatud ning omavad seega suurt arengupotentsiaali. Eestis (pisut vähem Lätis ja Leedus) puudub tugev keskmise suurusega loomakasvatajate tootmisgrupp.

13. Põhivara analüüs FADN andmetel põhivara liikide lõikes (2) FADN andmetel omavad Eesti loomakasvatusettevõtjad ehitisi ja masinad sarnases väärtuses kui on EL keskmine näitaja. Eesti loomakasvatusettevõtjad on põhikarjaga hästi varustatud – seda tänu sea- ja linnukasvatajate ning piimatootjate heale tulemusele. Loomakasvatajate (v.a piimatootmine) põhikarjaga varustatus jätab endiselt soovida. Maa osakaal põhivarast Masinate osakaal põhivarast (ehitiste trend sama)

14. Efektiivsus ja jätkusuutlikkus 1) valimisse kuulunud ettevõtjate (300) majandusaasta aruannete alusel (2008 ja 2009 a); 2) FADN andmete alusel (2004-2008 a). Esimesel juhul anti hinnang siseriiklikul tasandil – seejuures saab loomakasvatusettevõtjate efektiivsuse ja jätkusuutlikkusega olla rahul. Teisel juhul võrreldi Eesti ettevõtjate efektiivsust ja jätkusuutlikkust peegeldavaid majandusnäitajaid teiste riikide andmetega, ning sedapuhku tulemustega enam nii rahul olla ei saa.

15. Efektiivsus majandusaasta aruannete alusel (1) MÜÜGITULU: Müügitulu analüüsi alusel saab Eesti loomakasvatajate efektiivsust lugeda heaks. Olukorras kus perioodil 2008–2009 müügitulu vähenes 13,9% on müügitulu loomühiku kohta vähenenud vaid 7,9% ning müügitulu töötaja kohta on kasvanud 1,6%. BLV ja NLV: Loomakasvatuse tootmistüüpidesse kuuluvad ettevõtjad majandavad intensiivsemalt ja toodavad rohkem lisandväärtust kui nt taimekasvatajad ja segatootjad.

16. Efektiivsus majandusaasta aruannete alusel (2) BRUTOINVESTEERINGUD: Loomakasvatusettevõtjad investeerivad põhivarasse rahuldava aktiivsusega. Kõige aktiivsemad investeerijad on jätkuvalt sea- ja linnukasvatajad. Brutoinvesteeringud LÜ ja ESU kohta vähenevad ettevõtja majandusliku suuruse kasvades. VÕLAKORDAJA: Aastal 2009 oli Eesti loomakasvatusettevõtjate võlakordaja 0,52. Võlakordaja suurus võiks olla kuni 0,7. Eesti loomakasvatusettevõtjate võlakordaja on mõõdukal tasemel, mis toetab hästi ettevõtjate efektiivset ja jätkusuutlikku majandamist.

17. Efektiivsus majandusaasta aruannete alusel (3) MAKSEVÕIME NÄITAJA: Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja oli 2009. aastal 1,04. Põllumajanduses võib rahuldavaks näitajaks lugeda kui maksevõime näitaja on vähemalt 1,00. Seega ootaks maksevõime paranemist lähematel aastatel. PÕHIVARA KÄIBEKORDAJA: Olemasolevat olukorda, kus üks põhivara kroon toodab 0,43 krooni müügitulu võib lugeda põllumajandussektoris rahuldavaks. Tegemist on sektori spetsiifikaga – põllumajandustoomine vajab toimimiseks suurel hulgal põhivara.

18. Efektiivsus FADN andmetel (1) NLV ja müügitulu analüüs andsid ühesuguse tulemuse – näitajad LÜ kohta on natuke madalamad EL-i keskmisest ning näitajad töötaja kohta on palju madalamad EL-i keskmisest. Seevastu NLV ja müügitulu ESU kohta on Eestis märkimisväärselt suurem kui EL-is keskmiselt. See viitab asjaolule, et Eesti ettevõtjate nõrgem efektiivsus on seotud väiksema majandusliku suurusega. • 2004–2008 keskmine NLV LÜ kohta FADN andmetel • 2004–2008 keskmine NLV töötaja kohta FADN andmetel

19. Efektiivsus FADN andmetel (2) Brutoinvesteeringud: Eestis investeeritakse aktiivsemalt kui EL-is keskmiselt, kuid vähem võrreldes EL-i nn vanade liikmesriikidega. See võib pikas perspektiivis suurendada veelgi lõhet edukate ja vähem edukate riikide vahel. • Brutoinvesteeringud LÜ kohta FADN andmetel • Brutoinvesteeringud töötaja kohta FADN andmetel

20. Efektiivsus FADN andmetel (3) Põhivara käibekordaja: Eestis toodetakse müügitulu ühe põhivara krooni kohta märksa rohkem kui EL-is keskmiselt. Selle põhjuseks on ühelt poolt rahuldav tulemus müügitulu osas, kuid teisalt mõjutab tulemust ka Eesti ettevõtjate vähene põhivaraga varustatust võrreldes EL-i nn vanade liikmesriikidega. Loomakasvatusettevõtjate 2004–2008 keskmine põhivara käibekordaja FADN andmetel

21. Efektiivsus FADN andmetel (4) Lisandväärtus ilma toetusteta (kogutoodang miinus vahetarbimine): Eesti põllumajandusettevõtjate lisandväärtus ilma toetusteta moodustab 43% EL-i keskmisest. Märkimisväärne on tootmistüübi loomakasvatus (v.a piimatootmine) tulemus Eestis ja Soomes, sest analüüsist selgub, et ilma toetuseid arvestamata ületavad nimetatud segmendis tootmiseks tehtud eri- ja üldkulud kogutoodangu väärtuse. Loomakasvatusettevõtjate 2004–2008 keskmine lisandväärtus LÜ kohta FADN andmetel

22. Tänan kuulamast! risto.raisa@emu.ee