Slide1 l.jpg
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 43

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus PowerPoint PPT Presentation


  • 344 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus .

Download Presentation

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom Viive Pille SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Slide1 l.jpg

Õlavöötme ja käte füüsilise ülekoormuse sündroom

Viive Pille

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kutsehaiguste- ja töötervishoiukeskus


Slide2 l.jpg

Skeletilihased moodustavad 40% inimese kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kõige enam on valuga seotud kaela, õlavöötme, alaselja ja vaagnaringi lihased. Inimese kehas on 696 lihast.


Slide3 l.jpg

Vaevusi tugi-liikumiselundkonna poolt esineb ~40-50% tervisekontrolli läbinud töötajatest, umbes kolmandik kaebustest on seotud kaela-õlavöötme piirkonnaga.

Õlavöötme kaebusi on enam naistel kui meestel.


Slide4 l.jpg

Ülajäsemete luu-lihaskonna kahjustusi on tööga seostatud juba sadu aastaid.

Bernandini Ramazzini 18 sajandil tegutsenud itaalia arst, keda peetakse töömeditsiini isaks on öelnud ülekoormushaiguse kohta: “... põhjuseks on kolm olulist tegurit; esimene pikaaegne istumine, see järel korduvad liigutused kätele ja kolmandaks suurt tähelepanu pingutamist nõudev töö...”

( allikaks Euro Review, Issue on Repetitive Strain Injuries, European Foundation for the Improvement of Living and Working Conditions, 1994)


Terminoloogia l.jpg

Terminoloogia?

  • Work-related upper-extremity musculoskeletal disoders (WRUEMSD)

  • Occupational overuse syndrome (OOS)

  • Cumulative trauma disoder (CTD)

  • Occupational cervicobrachial disoder (OCD)

  • Repetitive strain injury (RSI)

    Käte-õlavöötme ülekoormuse sündroom...


Lekoormushaiguse k sitluse teevad keerukaks l.jpg

Ülekoormushaiguse käsitluse teevad keerukaks:

  • Haiguse multifaktoriaalne olemus

  • Ebapiisav pato-füsioloogiliste mehhanismide tundmine

  • “Kuldsete” diagnostika standardite puudumine

  • Haiguse seostamisel tööga on oluline tähtsus töötegurite mõju hindamisel


Lav tme vaevuste levinumad p hjused tulenevad l.jpg

Õlavöötme vaevuste levinumad põhjused tulenevad:

  • Töö iseloomust ja tööoskustest

  • Töövälistest teguritest, eluviisist, harjumustest

  • Kehahoiust ja antropomeetriast

  • Vanusest ja soost

  • Füüsilisest võimekusest

  • Psüühilisest keskkonnast, häälestatusest ja inimtüübist

  • Traumadest

  • Kaasasündinud või kroonilistest haigustest

  • Sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ja ühiskondlikest väärtushinnangutest


T st p hjustatud luu lihaskonna lekoormuse kahjustuse riskitegurid l.jpg

Tööst põhjustatud luu-lihaskonna ülekoormuse kahjustuse riskitegurid:

  • Ebaotstarbekalt kujundatud töökoht

  • Sobimatu töövahend

  • Pikaajaline viibimine sundasendis

  • Üksikute lihasrühmade staatiline pinge

  • Korduvad, kiired samalaadsed liigutused

  • Vead raskuste käsitsi teisaldamisel

  • Töö ebaõige organiseerimine, vähesed puhkepausid

  • Liigväsimus

  • Külm, tuuletõmbus

  • Kontakt vibratsiooniga


Slide9 l.jpg

Õlavöötme, käte vaevuste põhjuse väljaselgitamine on kaunis keerukas, kuna faktorid, mis seda mõjutavad tulenevad nii otseselt tööst kui ka inimese kehaehitusest ja harjumustest. Viimaseid tegureid alahinnatakse tihtipeale või ei jõuta analüüsiga piisavalt sügavale.

Reeglina on siiski võimalik analüüsiga välja tuua kõige mõjuvam tegur ja selle mõju vähendades leida tervise probleemile lahendus.


Slide10 l.jpg

Kõigi ülekoormushaigust põhjustavate tegurite osas on ühine see, et need kutsuvad esile haiguslikke reaktsioone lihastes, mis avalduvad esialgu lihaspingete näol.

Ebasoodsa teguri pikaajalisel mõjul häiruvad ka kõõluste, närvide ja/või liigeste funktsioonid ning tekivad struktuursed muutused lihastes, kõõlustes, liigestes.


Lav tme vaevuste riski hindamine t keskkonnas l.jpg

Õlavöötme vaevuste riski hindamine töökeskkonnas

  • Äärmuslike ja kehatüve lähedaste asendite osakaal tööprotsessis (äärmuslikeks asenditeks loetakse asendeid ja nendega kaasnevaid liigutusi, kus jäse või kehaosa kaldub kõrvale neutraalsest e loomulikust kehaasendist või keha keskteljest)

  • Staatilise ja dünaamilise lihastöö osakaal tööprotsessis.


Slide12 l.jpg

Käte ülekoormuskahjustuse riskitegurid,

äärmuslikud asendid.


Slide14 l.jpg

Milline asend koormab? (Allikas: Koisteinen J jt, Selän rakenne, toiminta ja kuntoutus. VK-Kustannus Jyväskylä; 1998)


Lihast l.jpg

Lihastöö

  • Dünaamiliseks loetakse lihastööd, mille tulemuseks on liigutus. Tööd sooritades lihased esmaselt lühenevad ja seejärel taastavad oma normaalse pikkuse. Lihaspinge suurenemine on minimaalne.

  • Uuringute tulemusel on leitud, et ülajäsemete sooritatud dünaamilise lihastöö režiimis teostatavatest korduvliigutustest taastumiseks on piisav kui iga töötunni sees on 5-10 minutiline paus.


Staatiline lihast l.jpg

Staatiline lihastöö

Staatiline lihastöö on seotud asendi säilitamisega gravitatsiooniväljas.

Mida ebaloomulikum, pikaajalisem ja mida rohkem keha keskteljest eemal on asend või mida suurem on välise raskuse mõju kehale, seda suurem staatiline töö.


Slide17 l.jpg

Mõningad uurijad on arvamusel, et dünaamilisest lihastööst taastub lihas päevaga ja staatilisest tööst 2-4 päeva jooksul.


Slide18 l.jpg

Lihase verevarustus lihastöö eri režiimide korral (FIOH)Punane – hapnikurikas veri, mis suundub lihasesse.Sinine – venoosne e laguproduktidega veri, mis väljutatakse lihasest. Ülejäänud venoosne veri jääb lihastesse paisuna seisma


Staatilisele lihast le iseloomulikud patof sioloogilised reaktsioonid l.jpg

Staatilisele lihastööle iseloomulikud patofüsioloogilised reaktsioonid

  • Pidev staatiline lihastöö

  • Lihaskiudude toonuse tõus

  • Lihast varustavad ja laguprodukte ellimineerivad kapillaarid surutakse kokku

  • Hapnikupuudus lihases, lihaste funktsiooni langus, väsimus

  • Väikesed põletikukolded, valu

  • Põletikuliste protsesside võimalik levimine kõõlustesse ja liigestesse

  • Liigeste liikuvuse piiratus

  • Närvitalitluse häired, pitsumine, tundlikkuse häired

  • Lihase jäigastumine, sidekoeliste kollete teke

  • Lihaste atroofia


Slide20 l.jpg

Lihaspinge→ põletik→ valu → seljaaju valuretseptorite

aktiveeritus

lihases aktiveeritud ← lihasspasm

valu- ja mehhano-

retseptorid


K hre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis l.jpg

Kõhre kahjustus osteoartroosi e liigeskulumuse patogeneesis

biomehhaanile faas

↓ ↓

Kollageenvõrgustike rebenemine Kondrotsüütide kahjustus

Ja proteoglükaanide väljumine

sünoviaalõõnde

↓biokeemiline faas

Sünoviaalrakkude ja Lüsosümaalsete Kondrotsüütide

ensüümide aktivatsioon ensüümide vabanemine hüperaktiivsus

↓ ↓

Kõhre proteoglükaanide suurenenud Mittetäisväärtuslike lammutamine proteoglükaanide süntees

Kõhre degeneratsioon

ARTROOS


Peamised k te ja lav tme kaebused l.jpg

Peamised käte ja õlavöötme kaebused:

  • Pinge ja valutunne lihaskonnas

  • Lihaste väsimine ja nõrkus

  • Kaela liikuvuse piiratus

  • Sipelgate jooksmise tunne kätes

  • Õlas liigutustel tekkiv valu ja/või õlaliigesest liikuvuse piiratus

  • Öine õlavalu


Mittespetsiifilised lav tme k te lekoormuse n hud l.jpg

Mittespetsiifilised õlavöötme, käte ülekoormuse nähud

  • Sageli ei pruugi olla õlavöötme-käte piirkonna kaebused klassifitseeritavad konkreetsesse diagnoosi kategooriasse.

  • Kaebused võivad peegeldada veel kujunemise järgus olevat haigust, mis ole veel jõudnud nn aktsepteeritava diagnoosi mõõtmeteni

    (tihti sellisel juhul kasutatakse erinevaid termineid ülekoormuskahjustus, kumulatiivne trauma jne)


11 spetsiifilisemat lav tme k te lekoormuse s ndroomi l.jpg

11 spetsiifilisemat õlavöötme, käte ülekoormuse sündroomi

Criteria document for evaluating the work-relatedness of upper-extremity musculoskeletal disoders.

Scandinavian Journal of Work, Environment & Health Volume 27, Supplement 1 2001.

1. Kaela-õlavöötme valu

2. Õlaliigese rotaatormanseti sündroom

3. Lateraalne ja mediaalne epikondüliit

4. Kubitaalkanali sündroom (ulnaarnärvi kompressioon)


11 spetsiifilisemat lav tme k te lekoormuse s ndroomi25 l.jpg

11 spetsiifilisemat õlavöötme-käte ülekoormuse sündroomi

5. Radiaalnärvi kompressioon, radiaaltunneli sündroom

6. Labakäe, randme piirkonna peritendiniidid, tenosünoviidid

7. De Quervain´i haigus

8. Karpaalkanali sündroom

9. Guyon´i kanali sündroom

10. Raynaud sündroom (valgete sõrmede fenomen vibratsioonist) ja perifeerne neuropaatia vibratsioonist

11. Käte liigeste artroos


Kaela lav tme valu l.jpg

Kaela-õlavöötme valu

Töö protsessi jälgimiseks on meie pea tavaliselt kallutatud ette, nii on kaela tagumised lihased üle koormatud. Sellest tuleneb valulikkus kukla ja kaela tagumistes lihastes. Valud on painavat, närivat laadi, valu võib kiirguda abaluu ülemise nurga piirkonda. Valud suurenevad tavaliselt peale kaelalihaste koormamist nt peale pikemat arvuti taga istumist.


Kaela lav tme valu27 l.jpg

Kaela-õlavöötme valu

Õlavöötme ja lülisamba vahel on lihasühendus, mistõttu lihas-aktiivsus kätes tõstab ka koormust lülisambale. Raskuse kandmise ajal stabiliseeritakse lülisamba kaelaosa tänu lihaspingele trapetslihase ülenevas osas ja abaluu tõsturlihases. Sellega stabiliseerub ka pea.

Kaudselt haaratakse stabilisatsiooniprotsessi üheaegselt ka teisi rindkere ja pea piirkonna lihaseid. Sellega on seostatav valuliku lihasülepinge kandumine rindkerele või kukla piirkonda.


Krooniline lavarreluu p ndapealise p letik l.jpg

Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik


Krooniline lavarreluu p ndapealise p letik29 l.jpg

Krooniline õlavarreluu põndapealise põletik


Randme kanal i s ndroom l.jpg

Randmekanali sündroom


Kaebused randmekanali s ndroomi korral l.jpg

Kaebused randmekanali sündroomi korral


P idla sirutaja ja eemaldaja k lustuppede p letik e de quervain i haigus l.jpg

Pöidla sirutaja ja eemaldaja kõõlustuppede põletik e. De Quervain ´i haigus


K luste ja k lustuppede p letikud e s tenoseeriv tendovaginiit l.jpg

Kõõluste ja kõõlustuppede põletikud e. stenoseeriv tendovaginiit


Luu lihaskonna lekoormuskahjustuste ennetamine peab algama t kohal l.jpg

Luu-lihaskonna ülekoormuskahjustuste ennetamine peab algama töökohal!

  • Riskianalüüs!

  • Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

    Sotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26


Slide35 l.jpg

Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudedSotsiaalministri 27.02.2001.a. määrus nr 26

§ 1. Kohaldusala

  • Määrust kohaldatakse raskete, massiga üle 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuste riski.

  • Raskuste teisaldamise all mõeldakse raskuste tõstmist, langetamist, käes hoidmist, kandmist või tõmbamist lükkamist kas ühe või üheaegselt mitme töötaja poolt.


T koha kujundus t korraldus l.jpg

Töökoha kujundus, töökorraldus

  • Vajalik on töökoha õige ergonoomiline kujundamine või ümberkujundamine.

  • Ülekoormushaiguse tunnuste ilmnemisel on vajalik töötaja suunata töötervishoiuarsti konsultatsioonile.

  • Kinni pidada töötervishoiuarsti poolt tehtud töökorraldusest.


Kuidas ra tunda lekoormatud lihast l htuvalt t siduse astmest l.jpg

Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?


Kuidas ra tunda lekoormatud lihast l htuvalt t siduse astmest38 l.jpg

Kuidas ära tunda ülekoormatud lihast lähtuvalt tõsiduse astmest?


Slide39 l.jpg

Kutsehaiguste all mõeldakse haigusi, mille põhiline põhjustaja on tööga seotud füüsikaline, füsioloogiline, keemiline või bioloogiline ohutegur.


Slide40 l.jpg

Kutsehaiguste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 9. mai 2005 a määrusega nr 66

Määruse koostamisel on võetud aluseks Euroopa Liidu soovituslik kutsehaiguste loetelu.


Slide41 l.jpg

Kutsehaigestumine kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse alusel.

Kutsehaigel on õigus saada kutsehaiguse tõttu ajutise töövõime kaotuse korral hüvitist 100% palga ulatuses, olenemata kas ta on ambulatoorsel või haigla ravil.

Hüvitise maksab haigekassa, ning hiljem esitab tööandjale regressinõude.


T nan l.jpg

Tänan!


  • Login