Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 56

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid PowerPoint PPT Presentation


  • 327 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html

Download Presentation

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Allikad:

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006

Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com

http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.html

http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif

http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids.html

Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid


Rahvaarvu muutumine

Rahvaarvu muutumine

  • Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus

  • Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks

  • 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08)6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw

  • rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Rahvaarvu muutumine


Rahvaarvu muutumine1

Rahvaarvu muutumine


Rahvaarvu muutumine2

Rahvaarvu muutumine

aastaarv

1650500 000 000.

18001 000 000 000

1918-272 000 000 000

1960 3 000 000 000

19744 000 000 000

1987 5 000 000 000

1999 6 000 000 000

2012 7 000 000 000

2022 8 000 000 000

215011 000 000 000


Kuidas kasvab maailma rahvaarv

Kuidas kasvab maailma rahvaarv ?

miljardit

Arengumaad

Arenenud riigid

Arenenud riigid

Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.


Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004 a mln 2050 a mln

Hiina 1,300

India 1,087

USA 294

Indoneesia 219

Brasiilia 179

Pakistan 159

Venemaa 144

Bangladesh 141

Nigeeria 137

Jaapan 128

India 1,628

Hiina 1,437

Usa 420

Indoneesia 308

Nigeeria 307

Pakistan 295

Bangladesh 280

Brasiilia 221

Kongo DV 181

Etioopia 173

Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln


Rahvaarvu muutumine3

Rahvaarvu muutumine

  • 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest.

  • 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides.

  • Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 80–90 miljonit inimest

  • 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes

Aasia

Aafrika

Lõuna-

Ameerika

Euroopa

Põhja-

Ameerika


Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu p hjuseks

Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu põhjuseks?

  • suremuse langus, mis on tänapäeval eriti kiire arengumaades

  • inimeste toitumistingimuste paranemine

  • tervishoiu ja arstiteaduse areng

  • rahvastiku kasvuga kaasneb ka linnaelanikkonna osatähtsuse suurenemine: 1900. aastal elas linnades 14% rahvastikust, 1991. aastal juba 45%

  • aastaks 2020 ennustatakse arengumaade linnarahvastiku kasvu kolmekordistumist


Rahvastiku paiknemine

Rahvastiku paiknemine

  • Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt

  • Tähtsaim rahvastiku paiknemise tegur on soodsad kliimatingimused

  • Suurim rahvastiku tihedus on tasastel ranniku- ja jõeäärsetel aladel

  • Kui 1950.a moodustas arenenud riikide rahvastik 1/3 kogu maailma rahvastikust, siis praeguseks on see langenud ¼-le ja langeb veelgi.


Rahvastiku paiknemine1

RAHVASTIKU PAIKNEMINE


Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006 a

Rahvastiku tihedus riigiti seisuga2006.a


T malthus 1766 1834 rahvastiku kujunemise p him tted

T.Malthus(1766-1834)Rahvastiku kujunemise põhimõtted:

  • Rahvaarv suurenebgeomeetrilises progressioonis, kahekordistudes iga 25 aasta järel.

  • Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni

  • Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi.


Olulised m isted

Olulised mõisted

  • Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure)

  • Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused.

  • Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe.

  • Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe.

  • Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas.


S ndimust ja suremust m jutavad tegurid

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

  • Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse

  • Ügas minutis üle 250 lapse

  • Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas


S ndimust m jutavad

SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:

  • Viljakas eas naiste arv

  • Naiste vanus sünnitamisel

  • Religioon

  • Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine


S ndimust m jutavad1

SÜNDIMUST MÕJUTAVAD:

  • Kooselu traditsioonid

  • Väärtused

  • Traditsioonid ühiskonnas

  • Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadused

  • Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks


S ndimuse ldkordaja on

Sündimuse üldkordaja on

Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 )


Suremuse ldkordaja on

Suremuse üldkordaja on

Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides)


Suremust m jutavad tegurid

Suremust mõjutavad tegurid:

  • Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad

  • Halb tervishoiukorraldus

  • Arstiabi kehv kättesaadavus

  • Ebatervislik eluviis

  • Südameveresookonna haigused, vähk

  • Õnnetused, vägivald

  • Surmatoovad haigused

    Millised on arenenud riigi suremuse tegurid?


Rahvastikup ramiid iseloomustab rahvastiku soolis vanuselist koosseisu

Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu

  • see on kaheosaline tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel vasakul poolel iga vanusegrupi meeste arv (või osatähtsus) ja paremal poolel naiste arv (või osatähtsus).


Rahvastikup ramiidilt on n ha

Rahva üldarvu

Kui palju on erinevas eas mehi ja naisi (kõige sagedamini kasutatakse 5-aastaseid vanuserühmi

Laste ja vanurite osatähtsust kogurahvastikust ja suhet tööealise elanikkonnaga

Meeste ja naiste suhe erinevates vanuserühmades

Meeste ja naiste keskmist eluiga

Sündimuse, suremuse muutusi viimaste aastakümnete jooksul

Sisse ja väljarände mõju riigi rahvastiku koosseisule

Rahvastikupüramiidilt on näha:


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Võrdle

kahe riigi

rahvas-

tikku !


Demograafili s e lemineku teooria

DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKUTEOORIA

  • Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine

  • Demograafilise ülemineku 1.etapp: demograafiline plahvatus

  • Demograafilise ülemineku 2. etapp

  • Kaasaegne rahvastiku vananemine


1 traditsiooniline p lvkondade vaheldumine

1.Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine

  • Iseloomulik agraarühiskonnale

  • Kõrge sündimus 40-45 o/oo

  • Kõrge suremus 30-35 o/oo

  • Keskmine eluiga on 40-45 aastat

  • Madal või negatiivne loomulik iive

  • Kõige pikaajalisem etapp

  • Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania piirkondades elavad hõimud


2 demograafilise lemineku 1 etapp

2. Demograafilise ülemineku 1.etapp

  • Algas Euroopas 18.sajandil

  • Elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemine

  • Eluea pikenemine, suremuse vähenemine, sündimus on traditsiooniliselt kõrge

  • Kõrge loomulik iive 20-30 o/oo

  • Kiire rahvaarvu kasv - demograafiline plahvatus


3 demograafilise lemineku 2 etapp

3. Demograafilise ülemineku 2.etapp

  • Sündimuse vähenemine

  • Sündimust mõjutab naise staatuse muutumine ühiskonnas

  • Keskmise eluea pikenemine ja iibe langus alla 20 o/oo

  • Väikelaste suremuse vähenemine


4 kaasaegne rahvastiku vananemine

4.Kaasaegne rahvastiku vananemine

  • Madal sündimus ja suremus

  • Rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine

  • Üleüldine pereplaneerimine

  • Kättesaadav tervishoiusüsteem

  • Negatiivne loomulik iive

  • Eakate osakaal rahvastikus tõuseb 20-25 %-ni


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Rahvastiku

vananemine


1 rahvastiku iive riigiti 2 rahvastiku vanuseline koosseis m nedes riikides

1.Rahvastiku iive riigiti2. Rahvastiku vanuseline koosseis mõnedes riikides


Kokkuv tteks

Kokkuvõtteks

  • Demograafiline üleminek (siire) – rahvastiku protsesside areng, kus traditsioonilinerahvastiku taastootmisetüüp (kõrge sündimus, kõrge suremus) asendub kaasaegse rahavstikutaastootmise tüübiga (madal sündimus, madal suremus)

  • I Traditsiooniline – kõrge sündimus (40-45 ‰); kõrge suremus; väike iive; kuni 15.saj.   

  • II Demograafiline plahvatus – kõrge sündimus (40-45 ‰); suremus langeb (~15‰); suur iive (30‰); rahvaarv kasvab kiiresti 

  • III Rahvastiku vananemine – sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb  

  • IV Kaasaegne – madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive 


Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta

Tabelis on esitatud andmed kahe riigi kohta.

Valige loetelust sobivad riigid ja paigutage neid riike tahistavad numbrid tabelis õigesse kohta.

1)Eesti, 2) Itaalia, 3) Brasiilia, 4) Bangladesh

  • Kumma riigi rahvastik on vananev? Pohjendage.

  • Millised majanduslikud probleemid voivad tekkida vananeva rahvastikuga riigil?


R nne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus

Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus

  • Piiride järgi eristatakse välis- ja siserännet

  • Sise- ja välisrände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks


R nde liigitamise alused ja t bid

Vabatahtlik

Kaasränne

Sundränne

Alaline

Ajutine

Sesoonne

Riigisisene

Rahvusvaheline

Majanduslikud

Poliitilised

Usulised, Kultuurilised

Loodusõnnetused

Rände liigitamise alused ja tüübid

Ulatus

Iseloom

Põhjused

Kestus


M isted

MÕISTED

  • Immigratsioon – sisseränne (immigrant).

  • Emigratsioon – väljaränne.

  • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale.

  • Pagulane – inimene, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne).

  • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber.

  • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel.


Rahvastiku r nne iv vii sajanditel

Rahvastiku ränne IV-VII sajanditel


Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega

Interaktiivne migratsiooni kaart peamiste voogudega

http://www.bbc.co.uk/scotland/education/geog/population/migration_map.shtml


Migratsiooni t uke ja t mbep hjused ning barj rid

Migratsiooni tõuke-ja tõmbepõhjused ning barjäärid

  • Tõuketegurid põhjustavad inimeste lahkumist

  • Tõmbetegurid meelitavad inimesi uutesse kohtadesse elama

  • Sama tegur võib olla ühe inimese jaoks olla tõuke-, teise jaoks tõmbeteguriks

  • Rännet takistavad mitmed sotsiaalsed, majanduslikud ja formaalsed barjäärid


L htepiirkonna t uketegurid

Väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik

Madal palk

Halvad elamistingimused

Inimestevahelised lahkhelid

Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond

Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid

Lähtepiirkonna tõuketegurid:


Sihtpiirkonna t mbetegurid

Sihtpiirkonna tõmbetegurid:

  • Suur töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik

  • Kõrge palk

  • Head elamistingimused

  • Sugulased, sõbrad, tuttavad

  • Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond

  • Soodne, tervislik looduskeskkond


R nde barj rid

Rände barjäärid:

  • Kaugus

  • Info puudus

  • Rände maksumus


T nap eva rahvastiku r nnete peamisi p hjusi

Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi


T nap eva rahvastiku r nnete peamisi p hjusi1

Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi


T nap eva rahvastiku r nnete peamisi p hjusi2

Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi


T nap eva rahvastiku r nnete peamisi p hjusi3

Tänapäeva rahvastiku rännete peamisi põhjusi


Suuremate r nnetega kaasnevad probleemid nii l hte kui siirdemaale

Positiivne külg USA-le

Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.

Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.

Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.

Positiivne külg Mehhikole

Riigis väheneb tööpuudus.

Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.

Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale.

Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale

USA-MEHHIKO


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Negatiivne külg USA-le

Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.

Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.

Suurem surve sotsiaalsfäärile

Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.

Negatiivne külg Mehhikole

Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.

Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal- ”ajude äravool”

Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.

Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.

Kaotatakse haridusinvesteeringud.


Vasta k simustele

Vasta küsimustele!

  • Euroopas on paljude migrantide uus kodumaa Prantsusmaa. Selgitage kahe naite abil, mis probleemid on Prantsusmaal tekkinud voi voivad tekkida arvuka sisserande tottu.


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

  • Võrrelge rahvastikupüramiidide põhjal India ja Itaalia rahvastiku soolis- vanuselist struktuuri.


Joonistel on kujutatud hiina rahvastikup ramiide aastatel 2000 ja 2050

Joonistel on kujutatud Hiina rahvastikupüramiide aastatel 2000 ja 2050.

Tooge välja kaks olulist muutust Hiina rahvastiku vanuselises koosseisus selles

ajavahemikus ja põhjendage neid muutusi.


Loe l bi ja vasta k simusele

Loe läbi ja vasta küsimusele!

Alates 1979. aastast on Hiina valitsus ellu viinud nn ühe lapse poliitikat. Ühelapselistele peredele kehtivad mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eelised. Samal ajal tuleb peredel, kel on lubatust rohkem lapsi, taluda piiranguid, näiteks maksta trahvi ja vanemad võivad kaotada töökoha. Tavaliselt sünnib iga saja tüdruku kohta 105-106 poissi, Hiinas on see näitaja 118 poissi 100 tüdruku kohta.

Mis tagajärgi on toonud ja võib kaugemas tulevikus kaasa tuua niisugune rahvastikupoliitika Hiinas? 1) 2)


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Kaardil on nooltega tahistatud peamised migratsioonisuunad Ees- ja Louna-Aasiasalates 20. sajandi teisest poolest.

  • Nimetage kaardil A, B, C ja D-ga margitud riigid.

  • Miks kaardil B, C ja D-ga margitud riikidest rannatakse Kuveiti ja Araabia Uhendemiraati-desse? Nimetage olulisim migratsiooni pohjus.


Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Vaadake Kuveidi rahvastiku-püramiidi ja selgitage suure sisserände mõju Kuveidi rahvastiku soolis-vanuselisele koosseisule.

1) 2)


  • Login