Keskkonnaökonoomika II

1. Turutõrked ja väliskulud Keskkonnaökonoomika II

2. Sisukord • Turutõrked • Välismõjud • Välismõjude internaliseerimismeetmed • Pigou’ maks kui õiglane keskkonnamaks • Coase’i teoreem kui alternatiiv Pigou’ maksule

3. Turumajanduse idee: 1. Inimene tegutseb ratsionaalselt, lähtuvalt formaalloogika printsiipidest, lähtuvalt tõenditest (Descartes, Piaget jt) 2. Isekas ja ratsionaalne eesmärgistamine ei tekita majanduses mitte kaost, vaid “nähtamatu käe”, mis optimeerib konkurentsi ja vaba turu kaudu majanduse maksimaalsele efektiivsusele (Smith) Tähendab: valitsus ei pea majandusse sekkuma

4. Turumajanduse kriitika 1. Inimene ei järelda ratsionaalselt, formaalloogika on ülejõukäiv ja vähevajalik (Wason, Stenning & Lambalgen, Verschueren, Cosmides & Tooby jt) 2. Turutõrked

5. Turutõrked • Olukorda, kus turg ei tule toime oma rolliga, st kus turg iseenesest ei toimi ega loo Pareto-efektiivset ressursside allokatsiooni, nimetatakse turutõrkeks. • Turutõrke puhul peetakse põhjendatuks valitsuse sekkumist ja kui see on seotud turutõrke likvideerimisega. • Turutõrgete aspektist peaks valitsus tegutsema järgmistes valdkondades ja järgmistel puhkudel: • Vaba konkurents ehk konkurentsi tõkestavate monopolide tegevuse piiramine. • Suuruseelisedjakulutustepöördumatus • Avalike kaupade tootmine või nendega varustamine. • Majandus- ja muu tegevuse välis- või kõrvalmõjud. • Puudulikud turud. • Infotõrked. • Majanduse tasakaalutus (tööpuudus ja inflatsioon). • Kohandumisprobleemid

6. VÄLISMÕJUD • Turutõrgete üheks osaks on nn “välismõjud”. • Vee ja õhu saastamine on kaks kõige üldisemat näidet nähtuste kohta, mida majadnusteadlased nimetavad välismõjudeks. • Kui üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist isikut või firmat, kes selle eest ei maksa ega saa tasu - on samuti tegemist välismõjuga. • VÄLISTEGURITE ERINEVUSED • Positiivsed välismõjud: • -mesinik; • -lilleaed; • -väikesed hulgifirmad suurema lähedudes. • Negatiivsed välismõjud: • -vee või õhu saastamine • Tähtis välismõjude liigitus hõlmab ühisest ressursist tulenevaid probleeme: • -nafta; • -kala. • *Välismõjusid tekitavad tootjad ja tarbijad: • -mittesuitsetaja suitsetajatega ühes ruumis; • -praht minu murul (otsesed).

7. VÄLISMÕJUD • Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: • -maksud ja trahvid; • -subsiidiumid positiivsete mõjude puhul; • -keelud ja kitsendused (litsentsid); • -omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi

8. Näited • Värvivabrik reostab kalarikast järve, • Keskküttekorsten tahmab elurajoonis, • Alusuuringud ei ole patenteeritud, • Põllumehed teevad maastikukujundust, • Elurajooni heitveed satuvad jõkke, • Naabri juures on lärmakas pidu, • Kohviku naaber on iluaednik, • Naaber teeb oma majaümbruse korda.

9. Veel positiivseid välismõjusid

10. Poliitika: välismõjude internaliseerimismeetmed • Avalikpakkumine • Liitmine, ühinetootmine • Normidjakeelud • Maksud/lõivud ja subsiidiumid 5. Läbirääkimine 5.1. kahjuvastutusega 5.2. kahjuvastutuseta 6. Kaubeldavadõigused 7. Vastutusõigus: 7.1. ohustamisvastutus 7.2. süüvastutus

11. Majanduspoliitiliste meetmete hindamiskriteeriumid • Staatiline efektiivsus (SE): missugused on poliitika eesmärgi saavutamise kulud • Dünaamiline efektiivsus (DE): missuguseid stiimuleid luuakse väliskulude edasiseks vähendamiseks ja välistulude suurendamiseks • Tabamistäpsus (TT): kui täpselt püstitatud eesmärk saavutatakse • Jaotusmõjud tulevad arvesse poliitika teostamisel

12. 1. Avalik pakkumine

13. Kahjustaja kalkulatsioon Kulud k (x) Kogukulu K (x) p(x)S + k K M Vältimiskulu p(x)S N Kahjuootus x’ x* x’’ Ettevaatus

14. Pigou’ maks peaks vähendama ja kompenserima keskkonnakahjulikku tegevust

15. Läbirääkimislahenduse eeldused • Vajalik lepinguvabadus • Määratletud käsutusõigused (ükskõik siis kuidas) • Mõõdukad ja võrreldavad transaktsioonikulud • Asjaosaliste arv • Strateegilise käitumise oht • Võime välismõju hinnata

16. 6. Kaubeldavad kahjustamisõigused • Kombineerib läbirääkimisi ja väliskulumaksu • Riik määrab kahjustatute esindajana kindlaks lubatava kahju ulatuse ja annab selles ulatuses välja kahjustamisõigusi • Algjaotus tasuta või oksjonil

17. Coase’i teoreem • Sotsiaalsete kulude probleem (1960) • Coase uuris välismõjusid (externalities), Pigou kriitika • Coase’i teoreem: kui pole tehingukulusid, siis negatiivsete välismõjude tekitajad ja nende ohvrid jõuavad ise omavahel läbi rääkides efektiivse lahenduseni.

18. Probleemid (1) • Osa välismõjusid on väga raskesti mõõdetavad ning nii nende päritolu (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on tundmatud. • Näiteks võib tuua keskkonnareostuse oma ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ja ajaliste parameetritega.

19. Probleemid (2) • Sageli on välismõju korral palju väljastajaid ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga kulukaks. • Vaid need, kes loodavad oma läbirääkimiskuludest suuremat hüvitist, on kõnelusteks valmis.

20. Probleemid (3) • Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus ühene. • Diplomaatiline osavus ja muud tegurid pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba kohandumiskäitumine.

21. Probleemid (4) • Kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult suured. Läbirääkimiskulud sõltuvad läbirääkijate arvust. • Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel juhtudest välismõju eraviisilise internaliseerimise osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks.

22. Riigi sekkumise vajadus väheneb kui eraviisilised läbirääkimised ja kokkulepped välismõjudega seotud õiguste ostu-müügi üle on tõenäolised Riigi sekkumine on vajalik sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota välismõjude eraviisilisele internaliseerimisele Majanduspoliitilised järeldused