1 / 31

Andrus Pirso Välisfinantseerimise osakonna nõunik

Andrus Pirso Välisfinantseerimise osakonna nõunik. Elukeskkonna arendamise rakenduskava ja p erioodi 2007-2013 struktuuritoetuste meetmete ettevalmistamine keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas 28. veebruar 2007. EL struktuurivahendite kasutamise alused. Struktuurivahendite kavandamine Eestis.

Download Presentation

Andrus Pirso Välisfinantseerimise osakonna nõunik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Andrus Pirso Välisfinantseerimise osakonna nõunik Elukeskkonna arendamise rakenduskava ja perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste meetmete ettevalmistamine keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas28. veebruar 2007

  2. EL struktuurivahendite kasutamise alused

  3. Struktuurivahendite kavandamine Eestis „Riigi eelarvestrateegia 2007-2010“ (RES) Eesti omavahendid + välisvahendid „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“ (RSKS) Valdkondlikud rakenduskavad – OP-d 2007-2013

  4. EL ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärk aastateks 2007-2013 “Euroopa peab uuendama oma konkurentsivõime aluseid, suurendama kasvupotentsiaali ja tootlikkust ning tugevdama sotsiaalset ühtsust, pannes pearõhu teadmistele, innovatsioonile ja inimkapitali optimeerimisele.”

  5. Ühenduse strateegilised suunised (CSG for Cohesion) 1. Muuta Euroopa ja selle regioonid atraktiivsemaks investeerimise ja töötamise piirkonnaks 2. Edendada majanduskasvu nimel teadmisi ja innovatsiooni 3. Rohkem ja paremaid töökohti Lisaks „territoriaalne dimensioon“: - linna- ja maapiirkondade arengutaseme tõstmine - rahvusvahelise koostöö soodustamine

  6. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 (National Strategic Reference Framework) Määratleb riigi üldised strateegilised tegevussuunad struktuurivahendite suunamiseks abikõlblike valdkondade kaasrahastamiseks Riigi eelarvestrateegia 2007-2010 osa Põhiline siseriiklik alusstrateegia RSKSile on „Säästev Eesti 21“

  7. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 (National Strategic Reference Framework) Üldeesmärk: kiire jätkusuutlik areng Alameesmärgid: majanduse konkurentsivõime kasv sotsiaalse sidususe kasv keskkonna kasutamise säästvuse kasv

  8. RSKSi ja valdkondlike rakenduskavade seos

  9. Valdkondlikud rakenduskavad Inimressursi arendamise rakenduskava: Juhtministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Üldmaht 8,3 mld krooni, sellest 7,0 mld krooni struktuuritoetused Elukeskkonna arendamise rakenduskava: Juhtministeerium Keskkonnaministeerium Üldmaht 30 mld krooni, sellest 24,7 mld krooni struktuuritoetused Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava: Juhtministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Üldmaht 25,4 mld krooni, sellest 21,5 mld krooni struktuuritoetused

  10. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad 1. Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine 2. Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine 3. Energiamajanduse arendamine 4. Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng 5. Hariduse infrastruktuuri arendamine 6. Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine 7. Tehniline abi

  11. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 1:Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine Alasuunad: 1.1: Veemajanduse arendamine 1.2: Jäätmekäitluse arendamine

  12. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 2:Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine Alasuunad: 2.1: Loodusliku mitmekesisuse säilitamine 2.2: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 2.3: Keskkonnaseire arendamine 2.4: Keskkonnajärelevalve arendamine 2.5: Keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku parandamine

  13. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 3:Energiamajanduse arendamine Alasuunad: 3.1: Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine ja välisõhu kaitse 3.2: Energiasäästu arendamine elamumajanduses

  14. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 4:Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng Alasuunad: 4.1: Kohalike avalike teenuste arendamine 4.2: Linnaliste piirkondade arendamine 4.3: Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

  15. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 5:Hariduse infrastruktuuri arendamine Alasuunad: 5.1: Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine 5.2: Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kvaliteedi parandamine HEV õpilaste koolide infrastruktuuri arendamise kaudu 5.3: Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamisekeskuste ning huvikoolide kaasajastamine

  16. Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetsed suunad ja alasuunad Prioriteetne suund 6:Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine Alasuunad: 6.1: Tervishoiu infrastruktuuri arendamine 6.2: Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine

  17. Prioriteetne suund 1: Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 1.1: Veemajanduse arendamine Veevarustussüsteemide arendamine (joogivesi) Joogiveevarustussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine Joogiveetöötlusjaamade ehitamine ja rekonstrueerimine Veekaitse infrastruktuuri arendamine Reoveekogumissüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine Reoveepuhastite ehitamine ja ajakohastamine Veekogude hea seisundi saavutamiseks suunatud tegevused Tegevused pinnaveekogude looduslähedase seisundi, veekvaliteedi ja varude tagamiseks Veekogude (nii pinna- kui põhjavee) seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine või ohutustamine Tegevused põhjavee kvaliteedi ja varude säilitamiseks Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel Jääkreostuskollete likvideerimine, lokaliseerimine ja ohutustamine

  18. Prioriteetne suund 1: Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 1.2: Jäätmekäitluse arendamine Nõuetele mittevastavate põlevkivitööstuse ja -energeetika ladestatud jäätmehoidlate sulgemine ja ohutustamine Põlevkivitööstuse ja -energeetika jäätmehoidlate sulgemine ja korrastamine Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemine Prügilate sulgemine ja korrastamine Uute prügilate rajamine Uute tavajäätmeprügilate rajamine Jäätmetekke vähendamine, jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine Taaskasutusettevõtete rajamine (sh jäätmepõletus ja jäätmete bioloogiline ringlussevõtt) Jäätmejaamade (jäätmekäitluskohtade) rajamine Jäätmetekke vähendamisele suunatud tegevused

  19. Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 2.1: Looduse mitmekesisuse säilitamine Kaitsealade kaitsekorralduskavade ja ohustatud liikidele kaitsekavade koostamine ja elluviimine Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade koostamine koos ettevalmistavate rakendusuuringute ja inventuuride läbiviimisega Kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade ellurakendamine, sh pool-looduslike koosluste jt ohustatud elupaikade taastamine, ohustatud liikide elupaikade taastamine, ohustatud liikide populatsioonide taastamine, võõrliikide arvukuse piiramine Kavade elluviimise tulemuslikkuse hindamine ja seireandmete analüüs Kaitsealade looduskaitselise infrastruktuuri rajamine ja korrastamine Elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajamineva infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine Elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajamineva varustuse ja karja hankimine Külastusvõimalusi loova infrastruktuuri rajamine või rekonstrueerimine Looduskaitse administreerimiseks vajamineva infrastruktuuri rajamine ja varustuse hankimine

  20. Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 2.2: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine Keskkonnahariduse tugikeskuste võrgustiku väljakujundamine; Keskkonnahariduse tugikeskuste infrastruktuuri arendamine; Looduse eksponeerimiseks võimalusi loova infrastruktuuri arendamine

  21. Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 2.3: Keskkonnaseire arendamine Riigi, maakonna, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja seiresüsteemi loomine Keskkonnategevuskavadega kooskõlas olevate seireprogrammide koostamine kõigil tasanditel. Ratsionaalse ja täiusliku keskkonnaseirevõrgu loomine Uute meetodite rakendamine seire kvaliteedi ja sageduse tõstmiseks; Ühtsete metoodikate rakendamine kõigil seiretasanditel ja aparatuuri uuendamine tagamaks analüüsi tundlikkust; kvaliteedi- ja kontrollisüsteemi rakendamine kõigil tasanditel; Õhu, vee, mulla ja looduse mitmekesisuse seireprogrammide uuendamine, arvestades direktiivide, konventsioonide jm nõudeid. Ühtse automaatse infosüsteemi loomine Infotehnoloogiliste lahenduste leidmine keskkonnaregistri suutlikkuse tagamiseks ja tõhustamiseks; Tarbijasõbraliku süsteemi loomine seireandmete edastamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks keskkonnaregistris.

  22. Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 2.4: Keskkonnajärelevalve arendamine Patrull-laeva hankimine traalpüügi kontrolliks merel Spetsiaalvarustusega sõidukite hankimine proovivõtuskeemi rakendamiseks Ujuvvahendite hankimine kalapüügi kontrolliks rannikumeres, piiriveekogudel ja sisevetel Ilmastikukindlate arvutite ja sidevahendite hankimine andmebaasidele operatiivse ligipääsu tagamiseks Video- ja fotovarustuse soetamine tõendusmaterjalide salvestamiseks õigusrikkumiste menetlemisel Erivahendite soetamine

  23. Prioriteetne suund 2: Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 2.5: Keskkonna-hädaolukordadeks valmisoleku parandamine Merereostuse seire- ja tõrjevõimekuse tõstmine Reostustõrje võimekuse tõstmine infrastruktuuri paremustamisega, tehnika ja vahendite (sh reostuskorjelaevade) soetamine Ranniku õlitõrje varustuse hankimine Kaugsensoorsete seirevahendite hankimine reostusseiret teostavatele lennuvahenditele, Välilinnuhaigla komplekteerimine koos vajaliku sisustusega ning logistika toimimiseks vajalike transpordivahendite hankimine Väljaõppe korraldamine merereostuse tõrje korraldamiseks seoses eelnevate tegevustega Maismaal toimuvateks suurõnnetusteks valmisoleku tõstmine Loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise varustuse soetamine Metsa-, maastiku-, ning pinnase tulekahjude kustutamise varustuse soetamine. Raskesti ligipääsetavates piirkondades (väikesaared, metsad, rabad ja sood) päästetööde läbiviimise võimekuse suurendamiseks spetsiaalvarustuse ja tehnika soetamine. Tööstus- ja transpordi ning naftasaaduste õnnetuste (sh ohtlike ainete õnnetuste) likvideerimise varustuse soetamine. Suurõnnetuste logistilise varu ja juhtimiseks vajalike vahendite (sh IT) soetamine ning infrastruktuuri (sh väljaõppe läbiviimiseks) väljaehitamine/ümberehitamine ning sisustamine. Naftasaaduste saaste lokaliseerimise ja ärastusvahendite soetamine tööde tegemiseks maismaal ja siseveekogudel Väljaõppe korraldamine seoses eelnevate tegevustega

  24. Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 3.1: Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine ja välisõhu kaitse Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks Taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse- ja/või elektrijaamade ja katlamajade ning energiavõrgu tipukoormuste ja tuuleenergeetika varustusstabiilsuse tagamiseks ettenähtud energia koostootmisjaamade rajamise investeeringute toetamine (suurprojektid) Taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse- ja/või elektri jaamade ja katlamajade rajamise investeeringute toetamine, välja arvatud hüdroelektrijaamad, tuulepargid (rohkem kui üks tuulegeneraatorit), suuremad kui 2 MW installeeritud võimsusega elektri ja soojuse koostootmisjaamad ja suuremad kui 4 MW installeeritud võimsusega kaugküttekatlamajad Investeeringuabi tootmisseadmete võrguühenduste rajamiseks vajaliku infrastruktuuri soetamiseks Alternatiivsete energiaallikate kasutamine transpordis Tarbijate teavitamine alternatiivsete transpordikütuste kasutamisega ja kasutamisvõimalustega seonduvast Transpordivahendite kütusesüsteemide ümberehitamine alternatiivsete transpordikütuste (vesinik, biokütused) kasutamiseks Välisõhukaitse ja kliimamuutuste leevendamine Investeeringuabi kaugküttevõrkude renoveerimiseks Puhastusseadmete hankimine ja paigaldamine Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine energia tootmisel Investeeringuabi innovaatilistel lahendustel põhinevate energia demonstratsioontootmisseadmete rajamiseks ja lokaalseid lahendusi pakkuvate tehnoloogiate rakendamiseks

  25. Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine TOETATAVAD TEGEVUSED Alasuund 3.2: Energiasäästu arendamine elamumajanduses Enne 1990. aastat ehitatud korterelamutes energiasäästlikkust suurendavad komplekssed rekonstrueerimis- ja renoveerimistööd nii põhikonstruktsioonide kui ka elektrisüsteemide, küttesüsteemide ja gaasipaigaldiste osas Korterelamutes ehitise ekspertiiside ja energiaauditite läbiviimine SA Kredex energiasäästu kompetentsikeskuse toimimine tarbijate mitmekülgseks informeerimiseks ja koolitamiseks energiasäästu suurendamise võimalustest ja selle tähtsusest

  26. Elukeskonna arendamise rakenduskava keskkonna ja energeetika eelarve

  27. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste meetmete kujunemine Struktuuritoetuste seadus: Rakenduskavas sätestatakse prioriteetsed suunad, mis aitavad kaasa siseriiklikus strateegilises raamistikus seatud eesmärkide elluviimisele ning millele taotletakse EL toetust Meede – tegevuste kogum, mida rakendatakse rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmed moodustatakse prioriteetsete suundade all kirjeldatud toetatavatest tegevustest Meetmed töötab välja ja kinnitab ning meetme rakendamiseks vajalikud vahendid planeerib rakendusasutus Meetmed rakendab rakendusüksus Rakendusasutuse juht kehtestab meetme tingimused. Meetme tingimustes sätestatakse meetme rakendamiseks toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord. Toetust antakse avatud taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel

  28. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste esialgnemeetmete kava keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas Nimetus Meetme avanemise aeg Rakendusskeem Rakendus-asutus Rakendus-üksus Prioriteetne suund 1: Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine Alasuund 1.1: Veemajanduse arendamine Meede 1.1.1: Veevarustussüsteemide ja veekaitse infrastruktuuri arendamine ning veekogude seisundi tervendamine 2007 II pool Investeeringute kava/avatud taotlemine KKM KIK Alasuund 1.2: Jäätmekäitluse arendamine Meede 1.2.1: Põlevkivitööstuse ja –energeetika jäätmehoidlate prügila sulgemine ja korrastamine ning jääkreostuse likvideerimine 2008 I pool Investeeringute kava KKM KIK Meede 1.2.2: Tavajäätmeprügilate sulgemine ja uute prügilate rajamine 2007 II pool Investeeringute kava KKM KIK Meede 1.2.3: Jäätmetekke vähendamine, jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine 2007 II pool Investeeringute kava/ avatud taotlemine KKM KIK

  29. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste esialgnemeetmete kava keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas Nimetus Meetme avanemise aeg Rakendusskeem Rakendus-asutus Rakendus-üksus Prioriteetne suund 2: Säästliku keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine Alasuund 2.1: Loodusliku mitmekesisuse säilitamine Meede 2.1.1: Kaitsealade looduskaitselise infrastruktuuri arendamine 2007 II pool Investeeringute kava/avatud taotlemine KKM KIK Alasuund 2.2: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine Meede 2.2.1: Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine 2007 II pool Investeeringute kava/avatud taotlemine KKM KIK Alasuund 2.3: Keskkonnajärelevalve arendamine Meede 2.3.1: Keskkonnajärelevalve arendamine 2007 II pool Investeeringute kava KKM KIK Alasuund 2.4: Keskkonnaseire võimekuse parandamine Meede 2.4.1: Keskkonnaseire võimekuse parandamine 2007 II pool Investeeringute kava KKM KIK

  30. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste esialgnemeetmete kava keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas Nimetus Meetme avanemise aeg Rakendusskeem Rakendus-asutus Rakendus-üksus Prioriteetne suund 3: Energiamajanduse arendamine Alasuund 3.1: Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine ja välisõhu kaitse Meede 3.1.1: Taastuvenergia laialdasem kasutamine energiatootmisel ja transpordis 2007 II pool Investeeringute kava/avatud taotlemine KKM KIK Meede 3.1.2: Välisõhu kaitse ja kliimamuutuste leevendamine 2008 I pool Avatud taotlemine KKM KIK

  31. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste esialgnemeetmete kava keskkonna- ja looduskaitsevaldkonnas MAJANDUSKESKKONNA ARENDAMISE RAKENDUSKAVA Nimetus Meetme avanemise aeg Rakendus-skeem Rakendus-asutus Rakendus-üksus Prioriteetne suund 1: Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime Alasuund 1.5: Ettevõtete tehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine Meede 1.5.2: Keskkonnatehnoloogiate arendamine 2008 I pool Avatud taotlemine KKM EAS INIMRESSURSI ARENDAMISE RAKENDUSKAVA Prioriteetne suund 1: Elukestev õpe Alasuund 1.6: Keskkonnahariduse arendamine Meede 1.6.1: Keskkonnahariduse arendamine 2007 II pool Avatud taotlemine KKM KIK

More Related