Vaba tarkvara mis see on
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 21

Vaba tarkvara: mis see on? PowerPoint PPT Presentation


  • 73 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Vaba tarkvara: mis see on?. TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng. Kummaline nähtus?. 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav: Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara) Palgatakse töötajad Korraldatakse reklaam ja turundus

Download Presentation

Vaba tarkvara: mis see on?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Vaba tarkvara mis see on

Vaba tarkvara: mis see on?

TPÜ „Vaba tarkvara I“ avaloeng


Kummaline n htus

Kummaline nähtus?

  • 20 aasta jooksul kasutatud harjumuspärane ärimudel: kõik on justkui arusaadav:

    • Firma ostab töövahendid (riist- ja tarkvara)

    • Palgatakse töötajad

    • Korraldatakse reklaam ja turundus

    • Valmis toodet müüakse tükihinnaga, paljundada saab väikeste kulutustega praktiliselt lõputult

    • Kasumimarginaal on korralik (pehmelt öeldes)

    • Versiooniuuenduste läbisurumine (standardite muutmine jms)

  • Kuidas elada ära, kui tehtud töö antakse niisama teistele kasutada?


  • Ajaloost

    Ajaloost

    • Algus: Tõelised Programmeerijad

    • MIT tehisintellektilabor 1961 – PDP, VAX jt.

    • 80-ndad: häkkerite asemel äri

    • PC ja DOSi põlvkond, BBS-kultuur. „Pira“

    • 1984:RMS ja GNU. Free software

    • 1991: Linux

    • Alates 1998: open source

    • XXI sajandi algus: vaba tarkvara kiire areng


    Etapid

    Etapid

    • Algaastad – vaba tarkvara

      • Erinev riistvara => tarkvara kui „lisavidin“

      • Riiklik finantseerimine

  • Vahepealne aeg - kommerts

    • Ellujäämine eeldas äritegemist

    • Standardse ja odava riistvara teke

    • Tarbija veenmine, et muudmoodi ei saagi

  • Tänapäev – tagasi vaba lähenemise suunas

    • Internet – vaba turundus-, info- ja meediakanal

    • IT-inimese laiem kompetents, tarkvara loojate laiem ring


  • Katedraal ja turg

    Katedraal ja turg

    • Eric S. Raymond:

      • Kommertstarkvara loomine sarnaneb katedraali ehitusega – pikk, hoolikalt planeeritud protsess, suured kulutused

      • Vaba tarkvara meenutab idamaist, kärarikast ja esma-pilgul lausa kaootilist turgu


    Vaba tarkvara arendusmudeli 5 p hipunkti

    Vaba tarkvara arendusmudeli 5 põhipunkti

    • 1. Kratsi sealt, kust sügeleb

    • 2. Kui võimalik, kohanda

    • 3. Esimene vasikas LÄHEB aia taha – oska näha selle positiivset mõju

    • 4. Kui suhtumine on õige, tulevad huvitavad väljakutsed ise kohale

    • 5. Kui projekt enam huvi ei paku, leia sobiv jätkaja


    Ja ikkagi kes maksab

    Ja ikkagi – kes maksab?

    • ESR: üle 75% programmeerijatest tegeleb olemasolevate rakenduste haldamise, paranda-mise ja edasiarendamisega, mitte uute kom-mertsrakenduste loomisega.

    • Firma X programmeerija loob süsteemile kasuliku täienduse või utiliidi:

      • Hoiab endale (ärisaladus?) - mõju eriti pole, reaalne varjamisest tulenev äriedu on minimaalne

      • Laseb vabalt levima, luues firma serverisse allalaadimis-võimaluse – positiivse imago loomine


    Aga tarkvarafirmad

    Aga tarkvarafirmad?

    • Põhiküsimus: Mis paneb tarbija ostma seda toodet just meie firmalt?

    • Reeglina on autorid kõige kompetentsemad oma loomingu alal => oskusteave ja klienditoetus!

    • Linuxit ostetakse ka siis, kui teda saab võrgust tõmmata – plaadid, raamatud ja tootetoetus!


    Tarkvaratoote 3 v rtusliiki

    Tarkvaratoote 3 väärtusliiki

    • ESR: igal tarkvaratootel on

      • Kasutusväärtus (use value)

      • Turuväärtus (market value)

      • Monopoliväärtus (monopoly value)

  • Ka vaba tarkvara puhul võib rääkida kõigist kolmest – ehkki monopoliväärtuse osakaal on sageli märksa mõistlikum


  • Majanduslikud stiimulid

    Majanduslikud stiimulid

    • Kiirem ja paindlikum arendusprotsess, säästuvõimalused seoses meeskonna hajususega – iga ala spetse kasutatakse optimaalselt

    • Suurem kohandatavus, lihtsam reageerida tarbija soovidele

    • Uued, sageli ootamatud funktsionaalsused ning nende kiirem toetamine


    M ned rimudelid

    Mõned ärimudelid

    • Vaba põhitoode, tasulised teenused ja tuletatud profitooted – enamik suuri Linuxi distrosid

    • Vaba toode, mis teeb teed kommertstoodetele – Borland Kylix

    • Riistvara toetavad vabad utiliidid – paljude riistvarafirmade draiverid

    • Puhtalt täiendteenuste, raamatute ja „pudi-padi“ müük – paljud arvutikirjastused


    Kes v idavad

    Kes võidavad

    • Üksiküritajad-konsultandid – eriti spetsiifiliste vajadustega valdkondades

    • Tugiteenuste firmad ning levitajad

    • Haridusasutused


    Eraldi n ide mida annab hariduses

    Eraldi näide – mida annab hariduses

    • Majanduslik kokkuhoid

    • Sõltumatus tootja hinna- ja tootepoliitikast

    • Suurem kohandatavus (k.a. tõlkevõimalus)

    • Õpilaste laiem silmaring ja suurem kompetents

    • Võimalus anda õpilastele tarkvara koju kaasa

    • Tarkvarakogukond – võimalus küsida omasugustelt

    • ...


    Kus on k sitav

    Kus on küsitav

    • Tööstuselektroonika ja robootika – tarkvara osa on väike, kuid oluline => avaldamine võib kahjustada toodet tervikuna

    • Mobiiltelefonid

    • Ehk ka kitsa profiiliga kõrg-professionaalsed rakendused (CAD, helitöötlus, tippdisain jne) – peamine probleem on tootetoetus. Samas – toetusmehhanismi saab rakendada ka eraldi (omaette ärimudel)

    • Apple'i ja MacOS X probleem


    Free libre open source

    Free, libre, open-source...

    • GNU: kasutab mõistet „vaba tarkvara“ (RMS)

      • 4 põhiõigust: copy, study, modify, redistribute

      • „nakkav litsents“

  • OSI: avatud lähtekood (ESR, Bruce Perens)

    • Mitte nii karm – eesmärk on mitte ehmatada äriinimesi

    • Üritati luua kaubamärki

  • Software Libre – üks võimalikke alternatiiv-termineid, tähendus pigem GNU kui OSI oma

  • FLOSS, FOSS, F/OSS


  • Vaba tarkvara litsentse

    Vaba tarkvara litsentse

    • GPL – kõige karmim, nakkav litsents

    • LGPL – teeke võib kasutada ka ärivara loomisel

    • BSD – tuletised võivad olla ka ärivara

    • Apache – ei nõua rangelt lähtekoodi kaasa-andmist


    Lipulaevad

    Lipulaevad

    • Süsteemitarkvara

      • Linux, vabad BSD Unixid

      • Apache

      • GCC

      • Zope

  • Arendustarkvara

    • PHP

    • Vabad SQL-andmebaasid (MySQL, PostgreSQL)

    • C, C++, Perl, Python, Pascal, BASIC...


  • Vaba tarkvara mis see on

    ...

    • Rakendustarkvara

      • Openoffice.org

      • Mozilla + n+1 vaba brauserit

      • GIMP

      • GAIM, Licq, aMSN jt

      • Evolution

      • Mplayer

      • Xine

      • ...


    Kust saab

    Kust saab?

    • GNU/UNESCO Free Software Directory - http://www.fsf.org/directory/

    • Freshmeat - http://www.freshmeat.net

    • Sourceforge - http://www.sourceforge.net

    • DistroWatch - http://www.distrowatch.com


    J reldused

    Järeldused

    • Vaba tarkvara arendusmudel erineb kardinaalselt senilevinud arusaamadest, kuid tulemused ei jää alla ärivaralisele arendusele

    • Vaba tarkvara ja äritegevus pole vastuolus - turustusmehhanism ei välista rahateenimist, kuid muudab monopoolse kasumi teenimise raskemaks

    • Vaba tarkvara soosib kasutajapoolset algatust ning võimaldab valida sobiva teenusemudeli


    Niisiis windows pole mitte ainus

    Niisiis Windows pole mitte ainus...


  • Login