Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 31

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed PowerPoint PPT Presentation


  • 64 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed. Vaba tarkvara I, 3. loeng. Vanaviisi on sageli lihtsam. Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele

Download Presentation

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

Linuxi „tagatuba“ - süsteemihalduse põhitõed

Vaba tarkvara I, 3. loeng


Vanaviisi on sageli lihtsam

Vanaviisi on sageli lihtsam...

  • Linuxi haldus on väga suures osas tekstipõhine – süsteemi häälestamine taandub tekstifailide redigeerimisele

  • On loodud mitmeid graafilisi haldusvahendeid, kuid tihti on „vanaviisi“ käsurea kasutamine kiirem ja efektiivsem

  • Käsurea oskused tulevad kasuks ka juhul, kui graafilise keskkonnaga midagi juhtub


Terminal

Terminal

  • Saab kasutada nii eraldi rakendusena graafilises keskkonnas (Fedora menüüs System Tools => Terminal) kui ka avades tekstikonsooli (vajutades Ctrl-Alt-F1..F6; tagasi graafilisse keskkonda viib Ctrl-Alt-F7).

  • Võrreldes Windowsi Command Promptiga tunduvalt võimsam töövahend

  • Mitmed eri programmid: xterm, kterm, gnome-terminal jpt, lisaks näiteks Midnight Commander


K ivitame terminali

Käivitame terminali...

  • Käsuviip (prompt) – süsteemi valmisolekutunnus[[email protected] vt1] $

  • Tähendus: arvutisse localhost on sisse logitud kasutaja vt1, hetkel asutakse kataloogis vt1 (kasutaja kodukataloog)

  • Juurkasutaja (administraatori) puhul lõpeb käsuviip $ asemel #-ga

  • Käsk sisestatakse viiba järele ja käivitatakse Enter-klahviga. Eelmised käsud on käsupuhvrist kättesaadavad üles-nooleklahviga


M ned t htsamad k sud

Mõned tähtsamad käsud

  • ls – kataloogi sisu kuvamine. Lisavõtmeid:

    • ls -l - väljastatakse ka failide atribuudid (suurused jms)

    • ls -a – näidatakse ka peidetud faile

    • ls *.sxw – näitab konkreetset failitüüpi (OpenOffice.org dokument)

  • cd – kataloogi vahetamine. Variante:

    • cd /usr/local/bin – liigutakse vastavasse kataloogi

    • cd .. - liikumine kataloogist välja (samm kataloogipuus ülespoole)

    • cd - viib suvalisest kohast tagasi kodukataloogi


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • df - vaba kettaruumi suuruse leidmine (disk free)

    • du – kataloogi mahu määramine (disk usage) koos kõigi selle alamkataloogidega. N:

      • du – jooksev kataloog (kus parasjagu viibime)

      • du / - kogu ketas (võtab omajagu aega!)

      • du /usr/local/bin - konkreetne kettakataloog koos alamkataloogidega

  • man, info – abiteabe saamine mingi käsu kohta. Küllaltki tehniline esitus (algajale raske)! N:

    • man ls

    • info df


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • who, finger – näitavad kasutajaid, kes hetkel arvutit kasutavad (finger ei pruugi alati süsteemis olemas olla). N:

      • [ [email protected] vt1 ]$ fingerLogin Name Tty Idle Login Time Office Office Phonevt1 VT1 kursus *:0 Jul 07 12:44 TPU

      • [ [email protected] vt1 ]$ who 4:40pm up 3:58, 1 user, load average: 0.70, 0.43, 0.33USER TTY FROM LOGIN@ IDLE JCPU PCPU WHATvt1 :0 - 12:44pm ? 0.00s ? -[ [email protected] vt1 ]$

  • NB! fingerit saab kasutada ka konkreetse kasutaja-nimega (N: finger vt1), sel juhul kuvatakse vaid tolle kasutaja info


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • su – juurkasutaja (administraatori) õiguste võtmine tavakasutajana. Vajab root-parooli.

    • slocate – otsimine süsteemist. N:

      • slocate *.doc – leiab kõik doc-failidNB! Muudatused viiakse andmebaasi perioodiliselt (tavaliselt kord päevas). Värske süsteemi puhul, samuti juhul, kui soovime otsida just süsteemi lisatud infot, tuleb anda käsk updatedb (vajab adminiõigusi).

  • cp – kopeerimine (copy). N:

    • cp kiri.sxw /home/vt1/dokumendid

    • cp kiri.sxw koopia.sxw


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • mv – ümbertõstmine või -nimetamine (move). N:

      • mv kiri.sxw /home/vt1/dokumendid

      • mv kiri.sxw kiri_Mardile.sxw

      • mv Documents dokumendid

  • rm – kustutamine (remove). N:

    • rm kiri.sxw

    • Võimas ja ohtlik erikuju - rm -rf fail/kataloog – kustutab faili või kataloogi ilma kinnitust küsimata ja kõigi alamkataloogi-dega. KÜSIMUS (MITTE PROOVIDA!): mida teeb rm -rf /?


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • ps – protsesside (töötavate programmide) nimestik. N:

      • ps – näitab vaid kasutaja poolt käivitatud protsesse. N:[ [email protected] vt1 ] $ ps PID TTY TIME CMD 1402 pts/0 00:00:00 bash 1426 pts/0 00:00:00 ps[ [email protected] vt1 ] $

      • ps -aux – näitab kõiki protsesse

  • kill – protsessi „tapmine“ numbri järgi. Enamasti kasutatakse -9 lisavõtit. N:

    • kill -9 1402 (tapab eespooltoodud nimekirjas bash-protsessi)


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    ...

    • shutdown – arvuti sulgemiseks või uuesti käivitamiseks. N:

      • shutdown -h now – kohene sulgemine (halt)

      • shutdown -r now – kohene uuestikäivitus (restart)

      • shutdown -h -t 180 – sulgemine 3 minuti pärast (180 sek)

      • shutdown -h +5 – sulgemine 5 minuti pärast

      • shutdown -h 18:00 – sulgemine kell 18:00

      • shutdown -c – viivitusega sulgemise (3 eelmist) tühistamine

  • Paljudes süsteemides on ka käsud halt, poweroff ning reboot.


  • Kasutaja igused

    Kasutajaõigused

    • Unixis/Linuxis on kasutajaõigused märksa rangemalt paigas kui vanemates Windowsides.

    • Igal failil või kataloogil on 3 erinevat õiguste taset – omanik, grupp ja ülejäänud.

    • Igal tasemel saab määrata 3 erinevat õigust – lugemine, kirjutamine/muutmine ja käivitamine.

    • Kataloogi failide kasutajaõigusi võime näha ls -l käsuga.


    Kasutaja iguste m ramine

    Kasutajaõiguste määramine

    • Õigused määratakse chmod-käsuga

    • Kaks eri süsteemi, vaatleme siinkohal numbrilist.

    • Õigused määratakse kolmekohalise numbrina – omanik, grupp ja ülejäänud. Iga number saadakse määratud õiguste summana järgmiselt:

      • Lugemine 4

      • Kirjutamine 2

      • Käivitamine 1

  • N: chmod 754 /home/vt1/programmid


  • Faili omandi igused

    Faili omandiõigused

    • Iga fail kuulub vaikimisi tema loojale

    • Paljudes süsteemides on igal kasutajal omanimeline grupp, mõnes on kõik kasutajad grupis users.

    • Kui soovime anda kasutajale mingi faili omandiõigused, siis tehakse seda chown-käsuga:

      • chown vt1 /usr/lib/openoffice

      • chown vt1:users /usr/lib/openoffice


    Jadak sud ja suunamine

    Jadakäsud ja suunamine

    • Jadakäsk – käsud, milles eelneva käsu väljund suunatakse järgneva sisendinfoks. N:

      • ps -aux – kõigi protsesside loend (tavaliselt üsna pikk!)

      • grep otsitav tekst – otsib teksti sisendiga määratud kohast ja kuvab vastavad read

      • Jadakäsuna: ps -aux | grep mozilla - kuvatakse kõik need protsessid, mille nimes esineb „mozilla“

  • Enamike käskude väljundiks on ekraan. Seda saab aga suunata ka näiteks faili:

    • ls -l > sisukord.txt (fail kirjutatakse iga kord üle)

    • ls -l >> sisukord.txt (iga kirjutusega lisatakse infot, vana jääb alles)


  • Programmi k ivitamine k surealt

    Programmi käivitamine käsurealt

    • Eeltingimus: meil peab olema õigus programmi käivitada (vt. kasutajaõigused)

    • Kaks peamist varianti:

      • ./programminimi

      • sh programminimi

  • Programmi saab käivitada ka taustal – sel juhul käivitub programm, kuid terminal vabaneb uute käskude andmiseks. Selleks tuleb lisada käivitus-käsule &. N: ./programminimi &


  • S steemihaldusest paar n puvibutust

    Süsteemihaldusest – paar näpuvibutust

    • Süsteemi tuleb pidevalt uuendada

    • Mittevajalik tuleb eemaldada

    • Kõik, mis pole lubatud, on keelatud

    • „No miks peaks minu arvutisse sisse murdma?“

      • Kindlasti LEIDUB huvitavaid asju

      • Pannakse püsti piraattarkvara arhiiv (omanik ei teagi)

      • Levitatakse paljaste tädide pilte ja ka päris roppe asju

      • Ehk kõige hullem – teie arvutist murtakse sisse CIAsse


    Tarkvara paigaldamine linuxis

    Tarkvara paigaldamine Linuxis

    • Kolm peamist meetodit:

      • RPM (või mõni muu paketisüsteem)

      • .tar.gz programmipakend (tuleb lahti pakkida ja ise kompileerida – kuid see pole raske)

      • Installipakend sarnaselt Windowsiga (N: OpenOffice.org)

  • Suur osa enamlevinud distrosid (Fedora, Red Hat, Mandrake, SuSE) kasutab RPM-paketihaldust. Debianil on oma DPKG, kuid oskab ka RPMi kasutada


  • Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    RPM

    • Küllalt lihtne installimeetod. Põhiliseks mureks on sõltuvused teistest pakettidest.

    • Laetakse alla ühtne .rpm fail

    • Install toimub administraatorirezhiimis

    • Peamised käsud:

      • Install/uuendamine (soovitatav): rpm -Uvh pakendifail.rpm

      • Install (võib minna topelt!): rpm -ivh pakendifail.rpm

      • Eemaldamine: rpm -e pakend

      • Installitud pakendi otsing: rpm -qa | grep otsitav_tekst


    Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    tar

    • Levinuim pakkimisviis Linuxis. Sisuliselt on tegemist kaheosalise protsessiga (seepärast kasutatakse ka topelt-faililaiendit .tar.gz) – esmalt kogub tar kõik pakitavad failid üheks suureks failiks, seejärel gzip pakib selle kokku.

    • Peamised pakkimiskäsud:

      • Kokkupakkimine: tar czvf pakendinimi.tar.gz pakitav

      • Lahtipakkimine: tar xzvf pakendinimi.tar.gz

  • NB! Hea tava kohaselt pakitakse Linuxis alati failid omaette alamkataloogina!


  • Install tarball tar gz v i tgz

    „Install tarball“ - tar.gz või .tgz

    • Sisuliselt kokkupakitud programmikood

    • Eeldab kompilaatorite (valik „Development Tools“ Linuxi installil) olemasolu arvutis

    • Pakitakse lahti nagu eespool näidatud

    • Alati tasub lugeda lisatud README-faili

    • Loodud kataloogis tuleb reeglina anda 3 käsku:

      • ./configure (programmikoodi häälestamine arvutile)

      • make (kompileerimine ehk viimine masinakeelde

      • make install (üle süsteemi install; mõnel juhul võib puududa)


    Installikomplekt

    Installikomplekt

    • Sageli samuti .tar.gz-na kokku pakitud, kuid installiks tuleb käivitada mitte eespool kirjeldatud kolm sammu, vaid mingi muu fail (levinud nimi on setup). Ka siin tasub alati tutvuda dokumentatsiooniga – see peaks juhendama ka installiprotsessis tehtavate valikute osas.

    • Hea näide on OpenOffice.org'i install, samamoodi installitakse ka mitmeid mänge.


    Uuendusmehhanismid fedoras

    Uuendusmehhanismid Fedoras

    • Fedora puhul saab kasutada kolme uuendusviisi:

      • Red Hatilt päranduseks saadud up2date

      • Apt – algselt Debiani uuendussüsteem, Fedora kasutab RPM-põhist teisendit apt-rpm

      • Yum – apt'iga sarnanev uuem süsteem (Fedora puhul kasutab ka up2date tegelikult yum'i, toimides vaid selle kasutajaliidesena)


    Up2date

    up2date

    • Sinine valge „linnukesega“ jubin ekraani alaservas tööribal.

    • Kui läheb punaseks (valge hüüumärgiga), tuleb käivitada – klõps ikoonil ja nupul „Launch“

    • Üldiselt lihtne – iga ekraani puhul nõustuda valikutega, v.a. kui on olemas märkeruut „Select all“ - see tuleb ära märkida.

    • Miinus – enamasti aeglasem kui muud variandid


    Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    apt

    • Tuleb ise juurde installida (rpm-ina)

    • Plussiks on hea kiirus ja mitmed täiendavad võrguvaramud lisatarkvaraga, mida saab aptiga installida. Miinuseks on võimalus ajada rpm-andmebaas segi, ka kernel tuleb eraldi käsuga uuendada.

    • Peamised käsud:

      • apt-get update – uuendab tarkvara seisu

      • apt-get upgrade – reaalne uuendamine

      • apt-get install paketinimi - konkreetse paketi installimine


    Linuxi tagatuba s steemihalduse p hit ed

    yum

    • Küllalt sarnane eelmisega

    • Plussiks on võimalus käitada süsteemse teenusena – öösiti arvutit käima jättes kontrollitakse uuendusi ja vajadusel uuendatakse automaatselt

    • Põhikäsud nagu apt'il:

      • yum update

      • yum upgrade

      • yum install paketinimi


    Adminirezhiimist

    Adminirezhiimist

    • Variandid adminirezhiimi kasutamiseks:

      • Käivitada vastava nõudega programm tavakasutajana (näiteks menüüst), see avab vastava parooliakna. Peale tegevuse lõppu vajutada ekraani allservas kuldset võtmekest ning seejärel nuppu „Forget Authorization“. Kõige kindlam variant.

      • Terminalilt su-käsuga administraatoriks minek. Mõnevõrra riskantsem, sest vaikimisi saadakse nii kõik administraatori õigused ja miski ei piira käsu rm -rf / sisestamist. Samas piirdub lolluste tegemise võimalus terminalikäskudega.

      • Logida Fedorasse root-kasutajana. Kõige riskantsem.


    Veel pakkimisest

    Veel pakkimisest

    • Vahel leidub tar.gz -pakendite kõrval ka .tar.bz2 -pakendeid. Nende puhul on pakkimise teiseks sammuks tar'i järel kasutatud bzip'i. Sel juhul on põhikäsud sellised:

      • Kokkupakkimine: tar cjvf pakend.tar.bz2 pakitav

      • Lahtipakkimine: tar xjvf pakend.tar.bz2

  • Linuxile on olemas ka DOSist/Windowsist tuttavad zip/unzip (eraldi programmid kinni ja lahtipakkimiseks), unarj (.arj-arhiivide avamiseks) ja unrar (.rar-arhiivide avamiseks)


  • Kasutajate haldamine

    Kasutajate haldamine

    • Lihtsam variant – menüüst System Settings => Users and Groups.

    • Saab ka terminalilt (NB! Vaikimisi ei ole Fedoral seda käsku ainult nimega võimalik anda):

      • /usr/sbin/useradd kasutajanimi

      • /usr/sbin/userdel kasutajanimi

      • passwd kasutajanimi (ilma nimeta vahetab enda parooli)

      • chfn kasutajanimi (finger'iga nähtavad andmed – nimi jne)


    Mida teha billi softiga

    Mida teha Billi softiga?

    • Vahel on vaja mõnd Windowsi programmi...

    • Ühest 100% lahendust pole. Võimalused:

      • WINE (http://www.winehq.com) - universaalne Windowsi emulaator, sobib peamiselt väiksematele programmidele, kuid suudab käivitada ka mõningaid suuremaid

      • Crossover Office/Plugin (http://www.codeweavers.com) - kommertsjubinad, mis võimaldavad suurt osa MS laiatarbe-tarkvarast (Office, Media Player jne) jooksutada Linuxil. Maksab 25 dollarit.

      • WineX (http://www.transgaming.com) - WINE kommerts-arendus, mis suudab käivitada suurt osa Windowsi mängudest. Maksab 15 dollarit 3 kuu eest (allalaadimisõigus).


    J udu

    Jõudu!


  • Login