1 / 14

Eesti Maaülikool P. Kalmus

Eesti Maaülikool P. Kalmus. Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutused Teema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 2: Piima tootmise hügieeninõuded. Piima tootmise hügieeninõuded. Sissejuhatus

catalina
Download Presentation

Eesti Maaülikool P. Kalmus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti Maaülikool P. Kalmus Kursus 2: Keskkonna ja loomade vastastikused mõjutusedTeema 1: Kunstliku keskkonna mõju koduloomadele: lahendust vajavad probleemid seoses kohalike toiduainete kvaliteediga Õppetund 2: Piima tootmise hügieeninõuded

  2. Piima tootmise hügieeninõuded • Sissejuhatus • Piimakarja udaratervise programmid • Mastiidi patogeenid • Somaatilised rakud ja somaatiliste rakkude arv (SRA) • Õiged lüpsivõtted • Mastiidi ravi • Mastiidikontroll probleemsetes karjades • Soovitatav kirjandus Täiendav materjal: Piimatootmise.doc WP2T1L2.pdf

  3. 1. Sissejuhatus Udarapõletik e mastiit on piimakarjade sagedasem ja kulukam haigus. Mastiitide vältimiseks töötatakse välja ja rakendatakse udara tervise programme kogu maailmas.Udara terviseprogrammide eesmärgiks on mastiitide esinemissagedusevähendamine ja mastiitide leviku tõkestamine karjas ning heaudara tervisega karja saavutamine. Käesolev õppetund kontsentreerub nimetatud programmide põhiprintsiipide tutvustamisele.

  4. 2. Piimakarja udaratervise programmid Udaratervise programmide esmakirjeldused on pärit 20. sajandi algusest. Märkimisväärsed edusammud mastiidi profülaktikas toimusid 1970. a, kui avaldati NIRD ja NMC poolt korraldatud uuringute tulemused. Viiest punktist koosnev tõrjeprogramm põhines - mastiitide dünaamika sõlmpunktide kõrvaldamisel, -programmi komponentide hindamisel ja täiendamisel piimakarjades läbiviidud katsete põhjal. Mastiit on ühe või mitme udaraveerandi põletik. Intramammaarne infektsioon on mastiidipatogeeni poolt põhjustatud udaraveerandi põletikuline reaktsioon. NIRD – National Institute of Rural Development NMC – National Mastitis Council (USA)

  5. TERVE UDAR [E-E2] KLIINILINE MASTIIT SUBKLIINILINE MASTIIT SUBAKUUTNE SUBAKUUTNE AKUUTNE KROONILINE PERAKUUTNE KROONILINE

  6. 3. Mastiidi patogeenid

  7. 4. Somaatilised rakud, somaatiliste rakkude arv (SRA) • Somaatiliste rakkude arv (SRA) on rakkude arv 1 ml piimas. • Somaatilised rakud on verest pärinevad leukotsüüdid (88-98%) ja piimanäärme epiteelirakud (1-2%). • Leukotsüüdid osalevad põletikutekitajate (bakterid) vastases immuunreaktsioonis, epiteelirakud on eraldunud udarakoe epiteelist. • Terve lakteeriva udara korral SRA on <100000/ml piimas. • Udara infektsiooni korral SRA suureneb mõne tunniga isegi > 1000000/ml piimas. • Terve udara SRA piirväärtus on 200000/ml,meetodi täpsus bakteriaalse infektsiooni hindamisel on umbes 80%.

  8. 5. Õiged lüpsivõtted • Ebaõigete lüpsivõtete ja mitte töökorras lüpsiseadmete tagajärjel intensiivistub mastiiditekitajate siire udarasse seoses udara kaitsemehhanismide nõrgenemisega. • Tähelepanu tuleb pöörata järgmistele nõuetele: • udara ettevalmistus (puhastamine, piima ejektsiooni stimuleerimine), • udara ja piima hindamine eellüpsi teostades, • nisakannude nõuetekohane allapanek, • tühjaltlüpsi vältimine, • lüpsijärgne nisade desinfektsioon, • kindel lüpsi järjekord, • lüpsiseadmete regulaarne kontroll ja hooldamine.

  9. 6. Mastiidi ravi 1 Lehmade kinnisperioodiaegne ravi • Eesmärgiks on hävitada udaras olevad mastiiditekitajad ning vältida uute infektsioonide tekkimist. 2. Antibakteriaalne ravi Soovitatakse kolme strateegiat: 1) üldine teraapia(ravitakse kõikide lehmade kõik udaraveerandid), 2) selektiivne ravi (ravitakse haigete loomade kõik udaraveerandid), 3) selektiivne udaraveerandite teraapia(ravitakse ainult infitseeritud udaraveerandid).

  10. 6. Mastiidi ravi 2 Kliinilise mastiidi ravi • Ravi strateegia baseerub kausaalsetel patogeenidel (bakterioloogiline diagnoos). • Otsus ravida haiget lehma peab olema kooskõlas karja udaratervise programmiga: 1) parenteraalne antibakteriaalne ravi, 2) intramammaarne antibakteriaalne ravi, 3) kombineeritud ravi.

  11. 7. Mastiidikontroll probleemsetes karjades Udaratervise programmi tegevuskava : 1) andmete kogumine ja analüüs, 2) tegevuskava koostamine, 3) tulemuste analüüs ja kajastamine.

  12. 7. Mastiidikontroll probleemsetes karjades2 I etapp • Lüpsiseadme testimine, leitud puuduste kõrvaldamine • Lüpsjate praktiline väljaõpe • Lüpsihügieeni parandamine • Piimaproovid bakterioloogilisteks uuringuteks • Lehmade kinnisperioodiaegne ravi • Kliiniliste mastiitide ravi II etapp • Nakkusliku mastiidi tõrjeprogramm • Keskkondliku mastiidi tõrjeprogramm

  13. Eesti piimakarjade piimatoodang ja SRA aastatel 1998-2004◊ - SCC□ - milk yield

  14. 8. Soovitatav kirjandus • A.H. Andrews. The Health of Dairy Cattle. Blackwell Science, 2000. • R.Blowey, P.Edmonson. Mastitis control in dairy herds. Farming Press, 1995. • O.M.Radostits. Herd Health. W.B. Saunders Co, 2001. • P.J. Quinn, M.E. Carter, B. Markey, G.R. Carter. Clinical Veterinary Microbiology. Mosby International Limited, 2000. • M. Sandholm, T. Honkanen-Bualski, L.Kaartinen, S. Pyörälä. Lehma udar ja udarahaigused. Eesti Loomaarstide Ühing kirjastus. Tartu, 1996. • Mastitis Control in Heifers and First Lactation http://www.ext.vt.edu/pubs/dairy/404-281/404-281.html

More Related