Võlanõustamine – kas vähese finantskirjaoskuse tagajärg? Andre Nõmm 07.04.2009

1. Võlanõustamine – kas vähese finantskirjaoskuse tagajärg? Andre Nõmm 07.04.2009

2. FI ja võlanõustamine? (1) • Võlanõustamine on mitmekülgne teema, hõlmates enda alla mitmeid eluvaldkondi. Ka võla tekkepõhjused on väga erinevad. • Võlg seondub raha ja kohustustega, raha ja kohustused on omakorda sageli seotud finantsteenuste tarbimisega. • “Tee oma raha targaks!”, kõlabFinantsinspektsiooni nõustamiskeskkonna põhiidee. Ka see keskkond kannab meil märksa laiemat tähendust kui üksnes finantsteenus.

3. FI ja võlanõustamine? (2) • Soovime finantsteenuste valdkonnas olla võlanõustajatele nõuandjaks. • Finantsinspektsiooni eesmärgiks on igakülgselt finantsteenuste tarbija teadlikkuse tõstmine. Tarbija finantskirjaoskus on suureks lisaväärtuseks Finantsinspektsiooni järelevalvelisele tööle.

4. Müüdid finantsteenuse kohta • Finantsteenus on midagi sellist, mis mind ei puuduta! • Finantsteenus on midagi väga keerulist! • Finantsteenus on tavaliselt “sunduslik”, mul jääb üle vaid sellega leppida!

5. Milleks finantsteenus? • Finantsteenus ei ole asi iseeneses, see seondub mingi elulise sündmusega. • Selline eluline sündmus võib olla kodu soetamine, lapse koolitamine, töötuks jäämine, autoavarii, eluaseme hävimine, pensionile jäämine jne.

6. Milleks finantskirjaoskus? • Vastutust enda ja lähedaste ees kannab iga inimene ise, kellelgi ei ole kohustust sind aidata. Sinu vajadustest, eesmärkidest ja väärtushinnangutest sõltub see, mis on just sinu jaoks parim valik. • Parim järelevalvaja on tarbija ise! Riik saab luua kohase keskkonna finantsteenuse pakkumiseks ja järelevalveks, kuid mitte kunagi ei tea riik seda, kas finantsteenus täidab selle soetamise eesmärki.

7. 1 päev pingutust võib sulle säästa tuhandeid kroone!

8. Näide 1 • Näide: Võtan eluasemelaenu 20 aastaks, kokku 600 000 krooni. Üks pank pakub intressiks 4,8%, teine 4,6%. Palju ma paremast pakkumisest võidan? – 15 693 krooni.

9. Näide 2 • Kindlustan oma kodu (eluasemelaenu leping nõuab seda), lepingu tingimustesse ma ei süüvi. Kõik kodukindlustuslepingud (tooted) on ju ühesugused, võtan selle, mis on kõige odavam! Palju ma oma mugavusest kaotan? – Võib-olla 1 000 000 krooni + “tühjamakstud” kindlustusmaksed?

10. Näide 3 • Võtan 10 000 kroonise ja aastase väikelaenu reisi finantseerimiseks. Intressikulu on ca 1000 krooni. Kui ma jõuan võtta laenu ja seda koos intressiga tagasi maksta, siis jõuan ka seda raha koguda. Kui aga soovid ja võimalused ei käi käsikäes, võib teenuse tarbimine olla kallis ning pingelise eelarvega inimesele üsna ohtlik (töötuse-, palga vähenemise risk).

11. Kõik algab planeerimisest • Planeerimine on rahamaailmas erinevate otsuste langetamise aluseks – millist teenust osta, millal osta jne.   • Mitte kellegi käsutuses pole piiramatult ressursse. Alati tuleb meil teha valikuid. Õigeid valikuid saab teha aga ainult siis, kui sa oled piisava põhjalikkusega läbi mõelnud, mis on tulevikus sinu jaoks väga oluline ja mis on vähemtähtis. • Planeerimine on eeltingimuseks maksejõuetuse ärahoidmiseks.

12. Planeerimatuse tagajärg Näiteks: • Väga vajaliku teenuse jaoks ei jätku enam raha, sest see on juba kulutatud vähemolulisele. • Oluline leping on jäänud sõlmimata.

13. Kuidas eelnev seostub võlanõustamisega? • Planeerimatuse tagajärjeks võib olla maksejõuetus. Näiteks võetud kohustused ületavad “ühtäkki” tulud. • Võlanõustamise käigus on võimalik mõned asjad “planeerida ümber”.

14. Võlanõustamine – kas vähese finantskirjaoskuse tagajärg? osaliselt kindlasti, kuid mitte ainult: a) äärmuslik olukord majanduses ja; b) töötuse probleem; c) muud õnnetud elujuhtumid jmt.

16. www.minuraha.ee • Mis on www.minuraha.ee ? Tarbijaveeb, mis on valminud Finantsinspektsiooni spetsialistide koostöös. • Milleks www.minuraha.ee ? Eesmärgiks on anda sõltumatut nõu ning anda lihtsas keeles algtõed finantsteenustest.

17. www.minuraha.ee väärtused • Objektiivsus – Finantsinspektsioon ei sõltu otseselt ühestki pangast ja kindlustusseltsist või mõnest muust finantsteenuse osutajast, ega paku ise ühtegi finantsteenust. • Professionaalsus – Finantsinspektsioon on lähedal tarbija probleemidele. Portaali sisu haldab finantsteenuste järelevalve divisjon, kes puutuvad igapäevases töös kokku tarbijate probleemidega ning oskavad seetõttu pakkuda asjalikku ja vajalikku teavet.

18. www.minuraha.ee sisu • Millist infot leiab? Tarbijaveebist leiab nõuandeid laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste finantsteenustega seotud küsimuste kohta. • Millist infot ei leia? Oluline on teada, et Finantsinspektsioon ei jaga infot ühe või teise konkreetse panga või kindlustusseltsi poolt pakutava konkreetse finantsteenuse kohta, vaid annab edasi Finantsteenustega seotud üldteadmisi.

20. Kuidas saame olla abiks? (1) • anname hea meelega nõu võlanõustajatele finantsteenuste valdkonnas; • abistame oma pädevuse piires finantsteenustest tulenevaid vaidlusi (FI ei saa lahendada kaebust sisuliselt, see on kohtu pädevus). vt ka üldised soovitused kaebuse esitamiseks: http://www.minuraha.ee/?id=10330

21. Kuidas saame olla abiks? (2) Kust saab abi?: • Finantsteenuste järelevalve divisjoni spetsialistid (tarbija@fi.ee, 6680500) • http://volanoustamine.minuraha.ee/ • www.minuraha.ee

23. Tänan! Andre Nõmm Finantsteenuste järelevalve divisjoni juhtandre.nomm@fi.ee