1 / 12

“Vilksti siin, vilksti seal väike loomake oksa peal?” See armas loomake on

1. “Vilksti siin, vilksti seal väike loomake oksa peal?” See armas loomake on orav! Orav on metsa loom ja lahutamatult seotud puudega. Ta elab metsades ja parkides, kus leidub toitu: käbisid, pähkleid, tammetõrusid, marju, ka putukaid ja linnumune. 2. Et oravad talveund ei maga,

bela
Download Presentation

“Vilksti siin, vilksti seal väike loomake oksa peal?” See armas loomake on

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 1 “Vilksti siin, vilksti seal väike loomake oksa peal?” See armas loomake on orav! Orav on metsa loom ja lahutamatult seotud puudega. Ta elab metsades ja parkides, kus leidub toitu: käbisid, pähkleid, tammetõrusid, marju, ka putukaid ja linnumune .

  2. 2 Et oravad talveund ei maga, siis koguvad nad talvevarusid. Orav on osav seente kuivataja- ta torkab seenekübara oksast läbi või riputab jalgupidi kokkukasvanud seened üle oksarao. Talveks varub ta ka pähkleid, tammetõrusid- need peidab ta sambla alla või puuõõne sisse.

  3. 3 Oraval on hea lõhna- tundmine. Talvel otsib ta lume alt sinna peidetud pähkli või tammetõru. Siin on lume peal orava jäljerida.

  4. 4 “Naks-naks-naks-naks, õhtu läbi, näksib kuuseladvas käbi. Hipsti-hopsti, hipsti-hopsti, hüppab mööda puude oksi.” Käbidest meeldivadki talle rohkem kuusekäbid. Orav ei söö käbi, vaid seemneid käbi soomuste vahelt.

  5. 5 Oravad tegutsevad päeval.Osavalt ronivad nad puudel nii pea alaspidi kui ülespidi, hüppavad puult puule, kohev saba tüüriks taga. Seda võimaldavad looma tugevad tagajalad ja teravad kõverdunud küünised.

  6. 6 “Kohev saba on mul taga, puult puule hüppan aga. Mulle meeldib väga käbi, käbita ei saa ma läbi.” Orav võib kõrgelt puu otsast alla kukkuda ja ellu jääda. Kõik tänu suurele kohevale sabale, mis aitab tal suunda muuta või pidurdada.

  7. 7 Linna parkides ja metsatukkades elutsevad oravad on julged ka inimese käe pealt sööma. Tavaliselt haarab orav pähkli hambusse ja ronib kribinal-krabinal puu otsa seda närima. Maas ei armasta oravad eriti käia- kui siis ainult teise puu juurde.

  8. 8 Oravad on osavad ka mööda maja seina üles ronima, kui sein on krobeline ja maja puude lähedal. Siis võib teda harjutada akna taga päevalilleseemnete või pähklitega maiustamas käima.

  9. 9 Öösel magab orav oma pesas.Pesa ehitab ta oksaraagudest ja see näeb välja nagu kaks linnupesa üks all, teine kummuli peal.Seest vooderdab orav oma pesa pehme sambla, karvade või muu pehme materjaliga. Talvepesad vooderdab paksemalt.

  10. 10 Talvepesal käib ukseavagi samblatordiga kinni.Talveks vahetab orav oma punaka kasuka tihedamakarvalise tuhkhalli vastu. Oraval sünnib poegi kaks pesakonda:kevadel esimesed, suvel teised.

  11. 11 Poegi on pesakonnas 3-5. Kui ema pesast lahkub, katab ta pojad oma villaga kinni, et pojad soojas oleks. Vastsündinud poegadel pole karvu seljas, pole hambaid suus, silmad ja ka kõrvad on neil kinni. Alles kuu aja pärast hakkavad nad orava- moodi väljanägema.

  12. 12 Alles seitsme nädala pärast saavad nad õue mängima Kui oskad metsas vaikselt liikuda, võid väikseid oravapoegi üksteist puul tagaajamas näha. Oraval on palju vaenlasi: hulkuvad kassid,nugised kassikakud, varesed jt. röövlinnud.Orava ema peab nende eest oma poegi varjama.

More Related