ATH teismeline koolis

1. ATH teismeline koolis Krista Saadoja Oru Põhikool

2. „Lapse muudavad efektiivselt õpetatavaks eelkõige oma toimetulekus veendumine, edukogemused ja kaaslaste tunnustus” (Wiebe Berry 2006:11-24).

3. Koolist väljalangevus- kes ja miks? • 80% teismeeas poiste probleem • Ebaedu sotsiaalses suhtlemises • Liialt mahukas õppematerjal, sellest tulenevalt- vähene akadeemiline edukus • Õpimotivatsiooni vähesus • Spetsiifilised õpiraskused

4. Teismeeas poiste probleem? 1 • Poiste ajupiirkonnad töötavad ebavõrdse koormusega, jagades ajutegevuse väiksematesse ajuosadesse, seetõttu on ka poistel ka rohkem õppimishäireid. • Poiste haridusalased püüdlused on tüdrukutega võrreldes madalamad ning nad kardavad enam ebaõnnestumisi • Edu ja ebaedu koolis on peamine kriteerium, mille alusel hindavad neid täiskasvanud.

5. Teismeeas poiste probleem? 2 • Poiste impulsiivsus ja ebaküpsus põhjustab neile koolis ja klassis tüdrukutega võrreldes tunduvalt rohkem probleeme. • Selle arenguperioodi juhttegevuseks on suhtlemistegevus, mis seisneb suhete loomises kaaslastega.

6. Teismeeas poiste probleem? 3 • HTM ülevaatest eesti üldharidusest 2001-2005 selgub üleriiklike tasemetööde analüüside põhjal, et juba kolmanda klassi lõpuks on tüdrukute tulemused paremad kui poistel. • Sama jätkub kuuendas klassis. Tuleb nentida, et koolisüsteemis on märgatav orienteeritus tüdrukutele ning tagaplaanile on jäänud spetsiaalsed programmid, mis arvestaksid enam poiste huvisid ja vajadusi. (Kitsing, Kiho 2005:53) • Samast uuringust saab tõdeda asjaolu, et poisid tõesti vajavad enam erimetoodilisi võtteid ning traditsiooniline õpetusviis ei anna alati soovitud tulemusi. Eriti veel kui õppimisraskused on tingitud lapse hariduslikest erivajadustest sh aktiivsus ja tähelepanuhäirest.

7. Teeme tutvust! • Poiss • 12 a • ATH diagnoositud/ 12 a • Õppimisraskused • Käekiri “kohutav”/ sodib jne. • Suhtlemisraskused omaealistega

8. Laps- Tähelepanuprobleemid • teeb hooletusvigu, ei pööra tähelepanu kõikidele tööjuhendis antud töökäskudele (jätab sageli mõned osad vahele) • antud ülesanne jääb sageli lõpetamata • keskendumine ülesannetele on väga lühiajaline ( hakkab nihelema ja mujale vaatama) • valib sageli kergemad ülesanded, ei keskendu ülesannetele, mis nõuavad pikaajalist keskendumist. • kaotab sageli vajalikke asju (pliiatsid, raamatud, vihikud) või ei ole need kaasas • keskendumine on kergesti häiritav väliste ärritajate poolt (kaasõpilaste liikumine, asjade võtmine, õpetaja tegevus)

9. Laps- aktiivsusprobleemid • siblib kärsitult käte ja jalgadega või niheleb toolil; • sageli jookseb ringi või ronib olukordades, kus see ei sobi ( turnib trepi käsipuudel, käib sihitult edasi tagasi teeb nö asja, kuigi mingit eesmärki tegevusel ei paista olevat); • avaldab oma mõtteid sageli kohatult

10. Laps- impulsiivsus • sageli pahvatab välja vastuse ilma küsimuse lõppu ära kuulamata; • sageli ei oota rühmatöös ära oma järjekorda, ei kuula kaasvestlejaid; • sageli katkestab kannatamatult teiste juttu või on pealetükkiv (nt sekkub teiste omavahelisse vestlusse); • sageli räägib liiga palju, arvestamata olukorda ja sotsiaalse ümbruse reaktsiooni.

11. Tulemuslikkus 1 • Piltide ja filmiklippide kasutamine keeleõppetundides ja ajaloos • Kõrgendatud tähelepanu tööjuhendite koostamisel- struktuurne tööjuhendi koostamine, lühikeste ja üheselt mõistetavate töökäskude andmine, üks töökäsk korraga. • Smart tahvli võimaluste kasutamine • Õppetunnis liikumise võimalus- kirjutamine tahvlile, vahendite jagamine jmt.

12. Tulemuslikkus 2 • Käitumise tugikava • õpilane saab jälgida oma tegevust ja fikseerida ka oma edusammud ning üleastumised. • Aitab analüüsida oma tegevust ning teha järeldusi. • Õpilasel on koolis tugiisik sotsiaalpedgoogi näol ja tugiõplane.

13. Palju edu!