Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste haldusvõimekuse tõstmine

1. Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste haldusvõimekuse tõstmine Mikk Lõhmus PhD Tallinna Tehnikaülikool, Saue abivallavanem

2. Pealinnaregiooni omavalitsusüksuste koostöö ja haldusvõimekuse tõstmine Projekti periood: 15. august 2009 - 15. veebruar 2011 Projekti rahastus - Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismid ja projekti partnerid Projekti partnerid - Tallinna linn, Kiili vald, Rae vald, Saue vald, Saue linn, Jõelähtme vald, Harku vald, Viimsi vald, Maardu linn, Saku vald Projekti eelarve - 2 984 888 kr/190 770 € s.h. EAS toetus 2 537 000 kr/162 144 € Eesmärk: Tõsta pealinnaregiooni koostöö- ja haldusvõimekust ühiste avalike teenuste arendamise teel

3. Pealinnaregioon

4. Pealinnapiirkonna eripära Tuumiklinna suur domineerimine; Jätkuv valglinnastumine, elanike arvu kasv olukorras, kus ülejäänud riigis on pigem vastupidine tendents; Pealinnapiirkonnas elab 37% Eesti elanikest, samuti annab see 2/3 (ja isegi rohkem) Eesti SKP-st; Pealinnapiirkonna linnad-vallad on elanike arvu poolest Eesti keskmisest tunduvalt suuremad; NB: Sarnase üldistuse võib teha sisuliselt kõikide naaberriikide pealinnaregioonide kohta.

5. Misssuguseid ülesandeid ja teenuseid on mõistlik ühiselt korraldada? Põhikriteeriumiks on avalik huvi ülesande/teenuse ühtlase kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. Koostöömudelid kasutatakse ja teenuseid osutatakse ühiselt ka ulatusliku haldusreformi läbiviidud riikides (nt Taani), sest osade ülesannete ulatus ületab paratamatult haldusüksuste piire (ühistransport!)

6. Pealinnaregiooni konkurentsivõime ja teenuste kättesaadavus Olulise avaliku huviga ülesanded (üldhuvi!) Regionaalne ruumiline planeerimine (taristud /vesi ja kanalisatsioon, teed/, ettevõtlus, elamu- ja puhkealad jne); Ühistransporditeenuse kättesaadavus; haridusteenuse kättesaadavus (haridusasutuste võrgustik); Muud avalikud teenused (sotsiaalteenuste kättesaadavus võrgustik, jäätmehooldus, kalmistud jne)

7. Konkreetse uuringu koostöövaldkonnad Territoriaalne planeerimine (piiriülesed planeeringud); Ühistransport; Jäätmehooldus (koostatakse jätkuuuringut) Ühisveevärk ja kanalisatsioon, sademevee käitlus.

8. Miks vabatahtlik koostöö ei toimi - õiguslikud põhjused Kehtiv õigusruum soosib kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist konkurentsi. Õigusruum ei soosi koostööd. Uuringu tulemusel: olemasolevad õiguslikud- ja organisatsioonilised võimalused ei ole tulemusliku avalike teenuste tagamise seisukohalt otstarbekohased: Vabatahtlik koostöö ei ole õiguskindel; Mittetulundusühingute seadus ei sobi alati koostöö reguleerimiseks.

9. Millised on lahendused? Üheks lahenduseks teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemine, kuid pealinnapiirkonnas ei ole see tõenäoliselt alternatiiviks. Seda näitab ka Põhjamaade kogemus. Pealinnaregiooni uuringus pakuti nn kohustuslike ühisteenuste mudelit (koostööliitu) avaliku huvi seisukohalt olulistes valdkondades. Mudel oleks rakendatav kohaldatav mistahes Eesti piirkonnas ja mistahes ühisteenuse tagamiseks. Koostööliit ei välista vabatahtlikku koostööd teistes valdkondades ja teiste partneritega, samuti üksuste ühinemist.

10. Avalik- õigusliku koostööliidu õiguslikud ja majandusalased põhimõtted Teenuspiirkond ja ühiselt täidetavate ülesannete maht sätestatakse seadusega; Õigustloovate aktide andmine; Otsustusõiguse jaotus põhimõttel, et oleks tagatud nii suurima partneri kui teiste osapoolte huvid. Teenused finantseeritakse põhimõttel, kus kõik osapoole katavad teenuste kulud proportsionaalselt mahule ja haldamise kulude osas ei taga suurim osapool üle 50% kuludest.

11. KOKKUVÕTE Arengujärgus avaliku halduse süsteemid vajavad ilmselt hoopis reglementeeritumat õigusruumi kui väljakujunenud süsteemid, mis toimivad paljuski tavaõiguse ja kujunenud halduskultuuri põhjal. Kasutagem julgemalt avaliku halduse eksperimente. Materjalid (sh eelnõud) www.hol.ee

12. Tänan tähelepanu eest!