1 / 24

Ühinemine referendumi teel – Kas see toimib?

Konverents Kohalik omavalitsus muutuvas ajas. Ühinemine referendumi teel – Kas see toimib?. Islandi kogemus. Róbert Ragnarsson 12 . juuni 2006. Sissejuhatus. Islandi kohaliku omavalitsussüsteemi tutvustus Ühinemiste õiguslikest alustest Islandi kogemus: ühinemine ja referendum

zudora
Download Presentation

Ühinemine referendumi teel – Kas see toimib?

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Konverents Kohalik omavalitsus muutuvas ajas Ühinemine referendumi teel– Kas see toimib? Islandi kogemus Róbert Ragnarsson 12. juuni 2006

  2. Sissejuhatus • Islandi kohaliku omavalitsussüsteemi tutvustus • Ühinemiste õiguslikest alustest • Islandi kogemus: ühinemine ja referendum • Piits ja präänik • Lõpetuseks... .... vastused esitatud küsimustele

  3. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud õigused • Kohalikud omavalitsused tegelevad oma asjadega iseseisvalt ja vastavuses seadustega (art 78) • Seda põhimõtet kordab kohaliku omavalitsuse seadus, nr. 45/1998: • Kohalikud omavalitsused otsustavad kohalikke asju ise omal vastutusel (art 1). • Kohalikud omavalitsused võivad tegeleda mistahes ülesannetega, mis puudutavad nende elanikke ning pole seadusega delegeeritud teistele. • Ühtki kohaliku omavalitsuse erihuve puudutavat küsimust ei otsustata ilma nendega eelnevalt konsulteerimata (art 2).

  4. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta • Euroopa Nõukogu (1985) • Island ühines hartaga aastal 1987: • Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kui seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel. (art 5).

  5. Islandi kohalik omavalitsus • Tugineb Põhjamaade kohaliku omavalitsuse traditsioonile • Valimised kord nelja aasta jooksul • Väga killustunud, palju väikseid omavalitsusi • Ligikaudu 300 000 elanikku • Islandi pindala on 102 000 km2. • Kaks valitsustasandit • Kohalikud omavalitsused ja riik • Reykjavík on 115 000 elanikuga selgelt suurim omavalitsus • Suuruselt teises omavalitsuses elab 26 000 inimest • Väikseimas omavalitsuses elab kõigest 50 inimest • Ainult 32 omavalitsuses elab üle 1000 inimese. Nende omavalitsuste arvele langeb üle 93% riigi elanikkonnast. • 30 omavalitsuses on alla 500 elaniku. Nende omavalitsuste arvele langeb ligikaudu 2% riigi elanikkonnast.

  6. Kohalike omavalitsuste ülesanded Hoolekandeteenused • Põhilised hoolekandeteenused ja rahaline abi • Laste päevahoid (lasteaiad) • Laste hoolekanne Haridus ja noorte huvialategevus • Põhikoolid (6–16 aastat) • Muusikaline haridus • Spordirajatised, kultuurikeskused, muuseumid ja raamatukogud • Toetused kunstile, teatrikollektiividele, spordiklubidele, vabatahtlike ühendustele jne Infrastruktuur ja tehnilised teenused • Munitsipaalplaneerimine ja ehitusinspektsioon • Tänavate, kanalisatsiooni ja veevarustuse ehitus, hooldus ja käigushoidmine • Avalikud pargid ja üldkasutatavad alad • Rahva ja keskkonna tervise seire • Tuletõrjeteenused • Prügimajandus ja -kogumine • Sadamad. Haridus

  7. Islandi kohaliku omavalitsuse tugevad küljed Väiksus ja lähedus • Kohalikud võimud on rahvale väga lähedal ja teavad inimeste soove • Suhteliselt lihtne on saavutada tasakaalu nõudluse ja pakkumise vahel • Suur paindlikkus teenuste osutamisel • Poliitikutel ja ametnikel on hea ülevaade ühiskonnast Islandi kohalikke omavalitsusi iseloomustab solidaarsus ja ühtekuuluvustunne. • Elanikud usaldavad üksteist • Sotsiaalne kapital on suhteliselt suur Kohalikud võimud toodavad kõrge kvaliteediga hoolekandeteenuseid Osalusprotsent kohalike omavalitsuste valimisel on riikidevahelises võrdluses väga kõrge • Ligikaudu 85% • Üldsus tunneb üsna suurt huvi kohaliku omavalitsuse tegemiste vastu

  8. Islandi kohaliku omavalitsuse nõrgad küljed Suurem osa kohalikest omavalitsustest on liiga väikesed ja nõrgad • Väikeste kogukondade tulubaas on väga nõrk ja nad sõltuvad suuresti tasandusfondist • Demograafilised muudatused mõjutavad KOV tuluallikaid, samas aga nõuavad elanikud endiselt kõrgetasemelisi teenuseid • Probleemi lahendus pikas perspektiivis peab lähtuma tasandusmehhanismist, teatud määral ka omavalitsuste kokkuliitmistest • Väikestel omavalitsustel on raskusi oma elanike soovide rahuldamisega • Väikesed omavalitsused ei suuda valitsuselt rohkem ülesandeid üle võtta Väikestes omavalitsustes on hääletustel osalemine kõige loium • Alla 500 elanikuga omavalitsustes on hääletusaktiivsus suuremate omavalitsustega võrreldes tunduvalt madalam • On täheldatud märke sellest, et naistel on väiksemates omavalitsustes raskem võimu juurde pääseda.

  9. Õiguslikud alused Omavalitsuste suurendamist puudutavad reeglid on ära toodud kohaliku omavalitsuse seaduse osas VIII • Ministeerium püüdleb omavalitsuste suurendamise poole väikeste omavalitsuste suuremateks ja tõhusamateks üksusteks kokkuliitmise teel. Antud eesmärgi poole püüdlemisel kohustub ministeerium pidama nõu üksikute omavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu ja regionaalsete omavalitsusliitudega • Omavalitsust ei saa teiste omavalitsustega kokku liita juhul, kui referendumil antakse liitumise poolt vähem hääli kui liitumise vastu.

  10. Referendum Sama valijaskond kui kohalike omavalitsuste valimistel • Hääleõigus on Islandi kodanikel, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja omavad sissekirjutust vastavas kohalikus omavalitsuses • Põhjamaade kodanikel, kelle alaliseks seaduslikuks elukohaks on olnud Island vähemalt kolm aastat enne valimiste kuupäeva • Muud välisriikide kodanikel, kelle alaliseks seaduslikuks elukohaks on olnud Island vähemalt viis aastat enne valimiste kuupäeva Referendum korraldatakse kõigis asjaomastes omavalitsustes • Küsimus: Kas olete järgnevate kohalike omavalitsuste ühinemise poolt või vastu?

  11. Õiguslikud alused • Nende kohalike omavalitsuste volikogud, mille elanikud on väljapakutud liitumise heaks kiitnud, võivad otsustada vastavad omavalitsused kokku liita, seda isegi juhul, kui liitumist ei kiitnud heaks kõik referendumil osalenud omavalitsused • Seda tingimusel, et ettepaneku on heaks kiitnud vähemalt kaks kolmandikku omavalitsustest, ning et nende omavalitsuste elanikkond moodustab vähemalt kaks kolmandikku kogu vastava piirkonna elanikkonnast

  12. Präänik!

  13. Kohalike omavalitsuste tasandusfond • Fond annab kohalikele omavalitsustele toetusi, võrdsustamaks nende tuluteenimisvõimalusi ja kulusid. • Fikseeritud toetused • Eritoetused • Tasandustoetused • Tasandustoetused põhikoolide käigushoidmiseks • Liituvatele omavalitsustele antavate toetuste summa jääb aastas 550 ja 1100 tuhande euro vahele. • Möödunud aastal oli toetuste mahuks 2,4 milj eurot

  14. 2. Eritoetused • Selle osa raames annab fond välja toetusi liitumiste propageerimiseks • Toetused omavalitsustele liitumise teostatavuse uurimiseks • Abi liitumisprotsessi toetamiseks ja ettevalmistuste, ntreferendumi läbiviimiseks • Eritoetused rahalistes raskustes olevatele omavalitsustele, vähendamaks ebavõrdsust liituvate omavalitsuste vahel • Liituvatele omavalitsustele tagatakse see, et tavapäraseid tasandustoetusi ei vähendata esimese 5 aasta jooksul pärast ühinemist • Eritoetused uuele uutele omavalitsustele uue valitsusstruktuuri ülesehitamisel ja uute teenuste osutamisel

  15. Toetused vastavale omavalitsuse suurusele – elaniku kohta-

  16. Piits!

  17. Minimaalne elanike arv • Kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvis 6 on öeldud, et omavalitsuse minimaalne elanike arv on 50 inimest. • Kui omavalitsuse rahvaarv on kolm aastat järjest olnud alla 50 elaniku, algatab ministeerium selle omavalitsuse liitmise naaberomavalitsusega. Samuti võidakse väikse elanikkonnaga omavalitsus jagada naaberomavalitsuste vahel. • Palju aastaid on väideldud mainitud miinimumarvu tõstmise üle. • Parlamendis vähemuses olev partei on teinud ettepaneku tõsta see arv 1000 elanikuni. • Hiljuti läbiviidud uuring näitas, et suurem osa kohalikest poliitikutest ja parlamendiliikmetest sooviksid tõsta miinimumi 500 või 1000 elaniku peale.

  18. Valitsuse algatus 2003-2005 • Kolmest kohalikust poliitikust, kolmest parlamendisaadikust ja Sotsiaalministeeriumi kantslerist moodustatud komiteele tehti ülesandeks ettepanekute esitamine omavalitsuste liitumise osas. • Komitee pidas nõu kohalike poliitikutega kõigis asjaomastes omavalitsustes ja viis läbi küsitluse, mis näitas laialdast toetust ühinemisele. • Kui kõik ühinemisettepanekud oleksid vastu võetud: • Vaid 19 omavalitsusse oleks jäänud alla 1000 elaniku • Omavalitsuste koguarv oleks 46 • Keskmiselt 6400 elanikku omavalitsuste kohta • Alles oleks jäänud ka väga väikese elanike arvuga omavalitsusi • Saared ja muud geograafiliselt isoleeritud alad

  19. Uued ülesanded nõuavad uuendatud omavalitsusi • Valitsuse algatuse eesmärgid: • Suurendada detsentralisatsiooni avalike teenuste pakkumisel • Suurendada kohalike omavalitsuste osakaalu avalike teenuste tarbimisel • On tehtud ettepanekuid teatud avalike teenuste üleandmiseks riigilt omavalitsustele • Baastaseme tervishoiuteenused • Eakate ja puuetega inimeste hooldus • Kui need ettepanekud ellu viiakse, suureneb omavalitsuste osakaal ühiskondlike teenuste tarbimises u 40 %-ni • Uued ülesanded on paljude väiksemate omavalitsuste jaoks liiga keerulised • Ühinemine suurema omavalitsusega on sageli õigeks lahenduseks

  20. Tulemused!

  21. Omavalitsuste liitumine Islandil • Liitumisküsimused on kuulunud Islandi kohalike omavalitsuste päevakorda alates 1950. aastatest • 1950. aastal oli kohalikke omavalitsusi 229 • 1953. ja 1986. aasta vahel erilisi muudatusi ei toimunud • 1986. aastal täiendati kohaliku omavalitsuse seadust paragrahviga, mis sätestas elanike minimaalse arvu omavalitsuses. • Omavalitsuses peab olema vähemalt 50 elanikku • 1986-1991 vähenes omavalitsuste arv 21 võrra • Kõigi liitumiste taga ei olnud miinimumpiirangu kehtestamine, kuid suurem osa siiski, samuti soodustas seda alanud debatt.

  22. Omavalitsuste liitumine Islandil • Diskussioon ulatuslike liitumiste kohta sai alguse 1990. aastatel, kui keskkomitee tegi 1993. aastal ettepaneku vähendada kohalike omavalitsuste arvu 204-lt 39-le. • Üks ettepanek võeti vastu • 1993-1996 vähenes omavalitsuste arv 26 võrra, s.t 13% • 1996. aastal võtsid kohalikud omavalitsused üle vastutuse põhikoolide eest • Järgneva 6 aasta jooksul vähenes omavalitsuste arv 65 võrra, s.t 38%. • 2005. aastal esitas uus keskkomitee ettepaneku vähendada omavalitsuste arvu 104-lt 46-le. • Üks ettepanek võeti referendumil vastu. • Väitlused enne referendumit ja sellele järgnenud kuude jooksul tõid kaasa omavalitsuste arvu vähenemise veel 20 omavalitsuse võrra • Oodata on uusi liitumisi eelolevatel kuudel ja aastatel

  23. Omavalitsuste arvu vähenemine1953–2006

  24. Nüüd aga vastused küsimustele... • Islandi kogemus näitab, et ühinemine referendumi kaudu toimib. Kuid - areng on aeglane. • Meie meetodi eeliseks on asjaolu, et soovitust ulatuslikumate ühinemiste risk sisuliselt puudub, kuna rahval on vetoõigus. • Me järgime Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat. • Kui ühinemine on referendumil heaks kiidetud, on tõenäolisem ka konsensuse saavutamine uues omavalitsuses. • Hääletusaktiivsus referendumitel on langemas, eriti piirkondades, kus ühinemiste osas on korraldatud mitu referendumit. • Kas see tähendab, et meie meetodit on nendes omavalitsustes kasutatud liialt sageli? • Põhiliseks puuduseks on protsessi aeglus, mis muudab pikaajaliste strateegiate väljatöötamise kohaliku omavalitsuse valdkonnas raskeks. • Lisaks on väiksemaid omavalitsusi selle meetodi abil kõige raskem kokku liita. • Suhteliselt lihtne on häälestada paari tosinat või mõndasadat inimest liitumise vastu.

More Related