1 / 25

Ultraviolettkiirgus ja atmosfääri seisund

Ultraviolettkiirgus ja atmosfääri seisund. Kalju Eerme, Uno Veismann, Ilmar Ansko, Tartu Observatoorium. Tallinn 2009. Päikesekiirguse energia on oluline keskkonnategur. Aasta jooksul muutub Maa kaugusel väljaspool atmosfääri ± 3.4 % ulatuses

Download Presentation

Ultraviolettkiirgus ja atmosfääri seisund

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ultraviolettkiirgus ja atmosfääri seisund Kalju Eerme, Uno Veismann, Ilmar Ansko, Tartu Observatoorium Tallinn 2009

  2. Päikesekiirguse energia on oluline keskkonnategur • Aasta jooksul muutub Maa kaugusel väljaspool atmosfääri ± 3.4 % ulatuses • Sõltub laiuskraadist, pilvisusest, reljeefist, atm aerosoolisisaldusest ja üldisest saastatusest • Integraalse päikesekiirguse aastane energiahulk horisontaalsele pinnale 1955-2009 kõigub Eestis ±10 % piires v.a. 1963 ja 2002, mil oli + 15 %. • Päikeselised ja pilvised suved ning talved esinevad pigem grupiviisiliselt perioodiliselt kui juhuslikult

  3. Integraalse päikesekiirguse aastast aastasse muutlikkus Tõraveres 1955-2008 Suvine poolaasta StD Aastasest • Summaarne kiirgus 89.7 % - 114.4 % 5.65 % 80.5 % • Otsekiirgus 74.4 % - 132.2 % 12.9 % 87.2 % • Päikesepaiste kestus 79.8 % - 132.9 % 9.9 % 75. 0 % Talvine poolaasta • Summaarne kiirgus 75.1 % - 119.1 % 9.7 % 19.5 % • Otsekiirgus 59.5 % - 139.0 % 19.6 % 12.8 % • Päikesepaiste kestus 70.6 % - 143.5 % 15.6 % 25.0 %

  4. Tüüpiline talvekuu päikesekiirguse suhteliste päevasummade jaotus

  5. Tüüpiline suvekuu päikesekiirguse suhteliste päevasummade jaotus

  6. G/Gclearkeskväärtus/trimeaan suhe 1955-2008

  7. G/Gclearjaanuari keskmine ja trimeaan 1955-2008

  8. Päikesekiirguse spektraalne koostis

  9. UV ja muu kiirgus Päikese spektris Lainepikkuste vahemik Suhteline osa • UV-C 100-280 nm 0.58 % • UV-B 280-315 nm 1.31 % • UV-A 315-400 nm 6.20 % • Nähtav 400-700 nm 44 % • Lähi IR 700-1500 nm 37 % • Kaug IR > 1500 nm 11 %

  10. UV kiirgus • UV-B kiirguse (λ < 315 nm) kvandid suudavad lõhkuda orgaanilisi molekule ja kahjustada rakusiseseid struktuure. Kiirgus λ < 420 nm algatab atmosfääris fotokeemilisi reaktsioone • Aktiinkiirguse voog iseloomustab footonite koguhulka ruumipunktis. Iseloomustab kiirguse fotokeemilist potentsiaali ja mõnevõrra ka bioloogilisi toimeid

  11. Stratosfääri osoon piirab UV kiirguse jõudmist maapinnani

  12. Osoonikihi paksuse aastane käik Eesti kohal 1979-2008

  13. UV kiirgus atmosfääris • Fotokeemia • Osaleb saasteainete tekkes ja lagunemises • Lühilainelise piiri määrab stratosfääri osoon • UV-A kiirgus (λ > 315 nm) tuleb läbi pilvede seda paremini mida lühem λ. • UV-B kiirgus neeldub pilvedes oluliselt • Pilved muudavad UV kiirguse spektraalset koostist

  14. Atmosfääri puhastus ja UV kiirgus • Keemiline puhastus. Keemiliselt aktiivsed ühendid passiivsemaks. Oksüdeerumine - happed - kondensatsioon - sadestumine • Oksüdeerumine sõltub OH radikaalide ja oksüdeeritavate ühendite hulgast • UV-B kiirgus tekitab veeaurust OH radikaale ning mõjutab O3 ja teiste fotooksüdantide teket, millest oluline osa süsivesinike oksüdeerumise produktid • Sõltuvad NOx ja UV-B kiirguse hulgast

  15. Atmosfääri puhastus ja UV kiirgus • Puhtas õhus UV-B kiirguse toimel osoonisisalduse kahanemine • NOx ja süsivesinikke ohtralt sisaldavas saastatud õhus soodustab UV-B kiirgus osooni teket • Osooni teket soodustavad kõrgem temperatuur ja suurem veeauru hulk õhus • Intensiivsem konvektsioon tõstab osoonisisaldust vabas troposfääris, kõrgemal kui 2 km

  16. Atmosfääri kiirguslik puhastus • Sünteesitud ühendid (freoonid, haloonid jt.) keemiliseks reageerimiseks liiga passiivsed • Lagunevad stratosfääri keskmistes ja ülemistes kihtides UV-C kiirguse toimel ja edasi osalevad keemilistes (osooni hävitavates) reaktsioonides

  17. UV kiirguse mõjuspektridErüteemtundlikkus

  18. Aasta ja suvise poolaasta erüteemdoos

  19. UV kiirguse mõjuspektrid

  20. UV kiirguse rekonstrueerimise ja klimatoloogia COST 726 projekti osalejad riigid

  21. UV-kiirguse mõõtmised Eestis • Toimuvad põhiliselt Tõraveres Tartu Observatooriumi ja EMHI koostöös • Lairiba ja kitsasriba sensorid • UV-ERY (Scintec alates 1998), kitsasriba UV-B (Kipp & Zonen, alates 2002), UV-A, UV-B • Spektromeetrid • Jadavastuvõtjaga minispektromeeter AvaSpec-256 • Bentham topeltmonokromaatoriga spektromeeter DMc150F-U

  22. UV sensorid Tõravere vaatlusväljakul

  23. Spektromeetri AvaSpec-256 optiline pea

  24. AvaSpec ja Bentham samaaegsed spektrid

  25. Bentham: erinevatel päevadel mõõdetud spektrid

More Related