Hingamine ja happe-leelis seisund
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 29

Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II PowerPoint PPT Presentation


  • 314 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Hingamine ja happe-leelis seisund Neerud ja happe-leelis seisund Respiratoorne atsidoos ja alkaloos Metaboolne atsidoos ja alkaloos Võrdlus. Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II. Hingamine.

Download Presentation

Ljubov Lorella Fedortšuk Krislin Tukia Kadri-Ann Lehis Erik Zalutski Arko Lepik STOM II

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Ljubov lorella fedort uk krislin tukia kadri ann lehis erik zalutski arko lepik stom ii

Hingamine ja happe-leelis seisundNeerud ja happe-leelis seisundRespiratoorne atsidoos ja alkaloosMetaboolne atsidoos ja alkaloosVõrdlus

Ljubov Lorella Fedortšuk

Krislin Tukia

Kadri-Ann Lehis

Erik Zalutski

Arko Lepik

STOM II


Hingamine

Hingamine

  • Hingamine on gaasivahetus rakkude ja ümbruskonna vahel.

  • Hapniku transpordi 4 etappi:

    • 1) konvektiivne transport kopsualveoolidessse ventilatsiooni abil

    • 2) difusioon alveoolidest kopsukapillaaride verre,

    • 3) konvektiivne transport vereringe vahendusel koekapillaaridesse,

    • 4) difusioon koekapillaaridest neid ümbritsevatesse rakkudesse

(1.)


Hingamisteed

Hingamisteed

  • Hingamisteed ei ole mitte ainult atmosfääriõhu juurdetoomiseks sissehingamisel ja alveolaarõhu äraviimiseks, vaid täidavad tervet rida hingamise abifunktsioone.

    • Nt: õhu puhastamine, soojendamine ja niisutamine.

(2.)


Hingamise keemiline kontroll

Hingamise keemiline kontroll

(3.)


Happe leelise seisund

Happe-leeliseseisund

  • Happe-leelise tasakaalu all mõistetakse  H+-aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga

  • Hape – H+ doonor

  • Alus – H+ vastuvõtja

  • Inimese arteriaalse vere pH (37 ˚C juures) on vahemikus 7,37 kuni 7,43 ; keskmise väärtusega 7,4.

  • Reegline mõeldakse vere pH all alati plasma pH väärtust.

  • Hoolimata happeliste ainevahetusproduktide pidevalt muutuvast äraandmisest verre, hoitakse vere absoluutne reatksioon väga täpselt konstantsena.

  • Vere pH säilitamisel konstantsena osalevad mitmed tegurid.

    • Vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes.


Hingamise osav tt ph regulatsioonist

Hingamise osavõtt pH regulatsioonist

  • Kehalises puhkeolekus elimineeritakse 230ml CO2/m, seega umbes 15 000mmol CO2/päevas

  • ``Lenduva`` süsihappeandhüdriidi eemaldamise tõttu vabastatakse veri peaaegu ekvivalentsest hulgast vesinikioonidest.

  • Seega on hingamisel püsiva happe-leelise tasakaalu säilitamisel määrav osa.

    • `` Näiteks kui mingi ainevahetushäire korral vere happelisus suureneb, toimib vesinikioonide suurenenud kontsentratsioon hingamise täiendava stiimulina, mis kutsub esile ventilatsiooni suurenemise (hüperventilatsiooni). CO2molekule elimineeritakse suuremal hulgal ja pH normaliseerub.`` (4.)


Hingamise osav tt ph regulatsioonist1

Hingamise osavõtt pH regulatsioonist

  • Leelise hulga suurenemisel ventilatsioon kahaneb (hüpoventilatsioon), CO2 osarõhk ja koos sellega ka H-ioonide kontsentratsioon tõuseb, nii et esialgne pH kasv vähemalt osaliselt kompenseeritakse.


Plasma ph v henemise kompenseerimine ventilatsiooniga

Plasma pH vähenemise kompenseerimine ventilatsiooniga

(4.)


Neerude funktsioonid organismis

Neerude funktsioonid organismis

  • Ainevahetuse lõpp-produktide väljaviimine organismist

  • Vee ja elektrolüütide homöostaasi säilitamine

  • Happe-leelise tasakaalu säilitamine

  • Hormoonide süntees

Allikas: http://barttersite.org/kidney-tutorial


Neerude osav tt ph regulatsioonist

Neerude osavõtt pH regulatsioonist

  • Nende ülesanne seisneb mittelenduvate hapete, esmajärjekorras väävelhappe eritamises.

  • Mittelenduvad happed annavad normaalselt ööpäevas 40-60 mmol vesinikioone, mis tuleb elimineerida neerude kaudu.

(2)


Ljubov lorella fedort uk krislin tukia kadri ann lehis erik zalutski arko lepik stom ii

  • Toidust saame: VALGUD

    Aminohapped Väävlit sisaldavad AH-d

    HAPE

    H-ioonid

    NEER


Neerude osav tt ph regulatsioonist 2

Neerude osavõtt pH regulatsioonist 2

  • Suurema hulga hapete tekke korral on terve neer võimeline H+ eritumist tunduvalt suurendama ja seega esmalt vähenenud vere pH kasvu korral H+renaalne eritus vastavalt väheneb ja sellega kompenseeritakse happe leelise tasakaaluhäire.

  • Vesinikioonide eritamine toimub neerutorukestes, kusjuures torukeste filtraat, torukeste rakud ja kapillaarveri üksteist vastastikku mõjustavad.

  • Vesinikioonid seostakse lõppude lõpuks neerutorukeste uriinis HPO4-2-ks ja NH3-ks.

  • Ainult väikene osa H-ioone eritatakse uriiniga vabal kujul.

  • Teiselt poolt viiakse keemiliste protsesside ja vahetuste käigus HCO3- jälle verre tagsi.

(2)


H ekskretsioon neerudest

H+ ekskretsioon neerudest

Neerud – ainus viis H+ erituseks:

  • Ammooniumiooni NH4 + ekskretsioon –

    1 eritunud ammooniumimolekuli asemel saadkase 1 molekul bikarbonaati

  • Uriini puhversüsteemid

  • Fosfaat - H3PO4 - iga eritunud H-molekulu kohta moodustub 1 molekul bikarbonaati

  • Sulfaadid – eritub neutraalsoolana

  • ƒ Mida siis neerud teevad happe eritamiseks?


H ekskretsioon neerudest 2

H+ ekskretsioon neerudest 2

Proksimaalne  neerutuubul

  • Bikarbonaadi tagasiimendumine

    H-ioonide sekretsioon torukese valendikku Na+ ‐ H+ antiportedi teel

  • H+ + HCO3‐ = H2CO3

    H2O + CO2

    H2CO3

    H+ + HCO3‐

    Distaalne neerutuubul – nefroni viimane osa

  • Na + ‐K +   ATPaas

  • Rakud, millel on prooton‐ATPaas

  • H + ‐K +   ATPaas


Ljubov lorella fedort uk krislin tukia kadri ann lehis erik zalutski arko lepik stom ii

Allikas:http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html


Tasakaaluh ired

Tasakaaluhäired

  • Kui neerude funktsioon ei ole võimeline vere pHd konstantsena hoida, kuhjuvad verre :

  • Happed ATSIDOOS (vere pH langeb, bikarbonaadi kontsentratsioon vähenenud)

  • Leelised ALKALOOS (vere pH tõuseb, bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud)


Atsidoosid ja alkaloosid

Atsidoosid ja alkaloosid

  • Kui patoloogilistes tingimustes kuhjub verre suurel hulgal happeid või leeliseid, hingamine ja neerude funktsioon ei ole võimelised vere pH-d const hoidma.

  • Vere pH alanemise (pH<7,37), s.thapelistevalentsidekasvukorral räägitakse atsidoosist.

  • pH väärtuse suurenemist (pH>7,43) nimetataksealkaloosiks.


Respiratoorne atsidoos ja alkaloos

Respiratoorne atsidoos ja alkaloos

  • Respiratoorne atsidoos-atsidoos, mille põhjustab kopsude funktsioonihäire, mille korral suureneb vere CO₂ osarõhu tõus veres.

  • Respiratoorne alkaloos-alkaloos, mille põhjustab hüperventilatsioon, mille tõttu tekib CO₂ osarõhu langus.


Primaarsete respiratoorsete happe leelise tasakaalu h irete kompensatsioon

Primaarsete respiratoorsete happe-leelise tasakaalu häirete kompensatsioon

  • Toimub otsekohe või teatud viivitusega

  • Kompensatsioon- primaarselt happelises või leeliselises suunas nihkunud pH väärtus viiakse tagasi normi piiridesse või selle lähedusse

  • Kompensastiooni mehhanismid:

    • Neerud- muutes HCO₃ ioonide retentsiooni või H-ioonide eritamist


Metaboolne alkaloos

Metaboolne alkaloos

  • Metaboolse alkaloosi korral on plasmas bikarbonaadi kontsentratsioon suurenenud. Nefronis voolab suurema bikarbonaadi kontsentratsiooniga tubulaarvedelik, sealne piiratud resorptsioonivõime on seega ületatatud. Bikarbonaati eristatakse lõpliku uriiniga.


Metaboolse alkaloosi p hjused ja s mptomid

Metaboolse alkaloosi põhjused ja sümptomid

  • Oksendamine

  • HAT regulatsioonihäired neerudes

  • NaHCO3 liigne manustamine.


Metaboolne atsidoos

Metaboolne atsidoos

  • Metaboolne atsidoos on bikarbonaadi kontsentratsiooni vähenenud, siis resorbeeritakse normaalse gradiendi saavutamiseks rohkem bikarbonaati tubulaarvedelikust tagasi.


Metaboolse atsidoosi p hjused ja s mptomid

Metaboolse atsidoosi põhjused ja sümptomid

  • orgaaniliste hapete ülehulk

  • mürgistused

  • anorgaaniliste hapete ülehulk


Atsidoosi ja alkaloosi kompensatsioon

Atsidoosi ja alkaloosi kompensatsioon

  • Nihkunud pH väärtus viiakse kompensatsioonimehhanismide sekkumise tõttu tagasi normi piiridesse.

  • Metaboolset happe-leelis tasakaalu häiret on võimalik kompenseerida kopsude ventilatsiooni vastava muutmisega, lisaks kompensatsioon neerude abil.

  • Respiratoorse häire korral võivad sekkuda neerud, muutes HCO3- retensiooni või H-ioonide eritamist.


Respiratoorne ja metaboolne atsidoos

Respiratoorne ja metaboolne atsidoos


Respiratoorne ja metaboolne alkaloos

Respiratoorne ja metaboolne alkaloos


Happe leelis tasakaalu h irete diagnostiliste parameetrite muutused

Happe-leelis tasakaalu häirete diagnostiliste parameetrite muutused

BE- puhverleeliste hälve

PCO2- CO2 osarõhk- võimaldab otsustada, kas häire on primaarselt respiratoorne.

Jämedad nooled: primaarsete muutuste suund

Peenikesed nooled: sekundaarse kompensatsiooni suund

Tabelis on kokku võetud kolme iseloomuliku parameetri primaarsed ja sekundaarsed muutused, mille kombinatsioon võimaldab happe-leelise tasakaalu häire ühetähenduslikku määramist.


Kasutatud kirjandus

Kasutatud kirjandus

  • Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 575-577, 604-605, 627-630, 644, 795-798.

  • “Happe – alus tasakaal” esitlus prof. Joel Starkopf http://euro.perearstikeskus.ee/anestesioloogia/8.pdf

  • http://www.esy.ee/dok/ettekanne/3ps.pdf (20. oktoober 2011)

  • Pildid:

    (1-3. Schmidt, R.F., Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia)

  • 1. lk 574

  • 2. lk 577

  • 3. lk 605

  • 4. Gavronski G. Seminar Happe-leelistasakaalu regulatsioon- lk 5

  • 5. http://barttersite.org/kidney-tutorial

  • 6. http://physiology-human.blogspot.com/2011/06/renal-physiology.html


Ait h

Aitäh!


  • Login