1 / 15

TÄHELEPANU Tp kui protsess ja tp kui seisund.

TÄHELEPANU Tp kui protsess ja tp kui seisund. - Tunnetusprotsess, mis vältimatult seotud tajuga (aga ka mäluga..) - Regulatsiooniprotsess, mis seotud teadvusega (ja tegevuse suunamisega eesmärgi poole) Infotöötluslikust valikust lähtuv definitsioon:

adelio
Download Presentation

TÄHELEPANU Tp kui protsess ja tp kui seisund.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. TÄHELEPANU • Tp kui protsess ja tp kui seisund. - Tunnetusprotsess, mis vältimatult seotud tajuga (aga ka mäluga..) - Regulatsiooniprotsess, mis seotud teadvusega (ja tegevuse suunamisega eesmärgi poole) • Infotöötluslikust valikust lähtuv definitsioon: Tp on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. ___________________________________________ Tähelepanu kohta lugeda : Bachmanni õpikust - Teema 14, lk 232- 252.

  2. Objektide terviklikuks ja täielikuks tajuks on vaja tähelepanu - erinevalt elemetaarsetest üksiktunnustest, mille puhul võib toimida ka • POP-OUT –efekt (mis ei vaja tp suunamist) !  - seda tõendavad otsinguajad visuaalse otsingu metoodika puhul (Anne Treismani katsed).

  3. Elementaar- ja kompleksomaduste tajumine visuaalse otsingu katsetes:

  4. …………

  5. ……

  6. Visuaalne otsing: paralleelne ja järjestikune töötlusParallel searchSerial search

  7. Illusoorsete kujundite tekkimine:

  8. Tähelepanu uurimise levinumateks meetoditeks ongi: - selektiivne vaatlus , - nt visuaalse otsingu katsetes; ja - ja selektiivne kuulamine - dihhootilise kuulmise katsetes.

  9. Dihootilise kuulmise katsed

  10. Eksperimentaalselt mõõdetavad tähelepanu omadused(vt Bachmanni õpik): • valivus (selektiivsus)- objekti ja ‘müra’ eristamine (D.Broadbenti filtriteooria) • maht (G.Miller-“Maagiline arv 7 pluss või miinus 2…”) • püsivus (nt valvsuskatses avastatud signaalide %langus esimese 20min jooksul..) • jaotuvus (vs automatismid) • kontsentratsioon (kummal parem- kas naistel v meestel?) • ümberlülitavus

  11. Igapäevaelus sõltub tähelepanuvõime nt päevaajast (tõuseb kl 8-12, langus 12-15, tõus kõrgemale 15-22). (mälu töös on seaduspära teistsugune…) • Seega (‘Bachmanni soovitus’): ‘Õppigem hommikupoolikul, keerukaid ülesandeid lahendagem õhtul!’

  12. Veel mõjutavad tp võimet: - temperatuur(üle 40 kraadi..) - müra(tugev suurend.valivust, virgust, kuid ka vigu keerukates ül., vähend.täpsust,aland.mälu mahtu) - ärevus -”- -nikotiin; -amfetamiin -”- (kuigi suurend.reakts.kiirust) -alkohol; -rahustid - magamatus; (-väsimus) -motivatsioon, tulemusest huvitatus- suureneb tempo, valivus, virgus, reag.kiirus,täpsus; suuren.vigade arv,tähelepanulünkade arv.

  13. Tp ajumehhanismid: Mitu keskust, millest olulisimad on: -ajutüve retikulaarformatsioon (üldine virguse tase); -taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek); -ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond! -silmaliigutusi reguleerivad keskused. -kiirusagara moodulsüsteemid (nt erinevad tp jagamise/ümbersuunamise ja tähelepanu koondamise jaoks, Posner jt. 1994 jj).  -parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis! 

  14. Three attention orienting mechanisms in the brain (Posner & Raichle, 1994):

  15. Parema ajupoolkera juhtiv roll:

More Related