1 / 41

In foühiskonna põhijooni ehk mida on e teinud maailmaga

In foühiskonna põhijooni ehk mida on e teinud maailmaga. Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Infoühiskonna harrastusfilosoof, Andmekaitse Inspektsiooni nõunik mois @ mois .ee Loeng IT kolled ž is 27. novembril 2003. Digitaalteave tüüpilise uudse tehnilise vahendina.

aglaia
Download Presentation

In foühiskonna põhijooni ehk mida on e teinud maailmaga

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Infoühiskonna põhijooni ehk mida on e teinud maailmaga Valdo Praust arvuti- ja andmeturbespetsialist, Infoühiskonna harrastusfilosoof, Andmekaitse Inspektsiooni nõunik mois@mois.ee Loeng ITkolledžis 27. novembril 2003

  2. Digitaalteave tüüpilise uudse tehnilise vahendina Tõsiasi:iga massiliselt rakendatav uus meetod peab võimaldama • saada olemasolevaid tulemusi senisest väiksemate kulutustega või • saada seniste kulutustega senistest paremaid tulemusi Digitaalteave on üks sellistest meetoditest Miks

  3. Miks räägitakse infoühiskonnast? ...ehk mis on maailmas toimunud viimastel aastatel, et see on moesõnaks muutunud? • Peapõhjused seisnevad selles, et: • On tekkinud (universaalsed) seadmed, mis suudavad töödelda igat liiki informatsiooni e teavet terve tema elutsükli vältel • Need seadmed on parajasti muutunud piisavalt odavateks, kiireteks ja töökindlateks, et neid kasutada vähemalt olulisemate teabekogumite (tekst, pilt, heli, video) töötluseks praktikas

  4. Infoühiskonna “süüdlased” ... on arvutidkui tehnilised seadmed Arvuti (computer, tietokone, dator jne) on teavet töötlev, säilitav ja võrgu korral ka edastav seade (arvutamine on kaasaja arvuti juures teisejärguline tegevus) Arvuti all ma mõtlen selliseid seadmeid, miskasutavad oma tegevuses(digitaalkujul) teavet (sh kõik protsessorseadmed) See on arvutite lai mõiste

  5. Arvutustehnika areng: konkreetset • Viimase 10 aasta jooksul: • Arvutite arv on plahvatuslikult kasvanud. Ta on jõudnud pea iga vaimse töö tegija töölauale • Arvutite võimsus on plahvatuslikult kasvanud. Nt protsessori võimsus kahekordistub iga 1,5 aasta tagant (mälu umbes analoogiliselt, kuigi veidi aeglasemalt) • Kõik mahukad arvutustööd on usaldatud arvutitele • Praktiliselt kogu kirjatöö tehakse arvutite abiga

  6. Arvutustehnika areng: konkreetset • Suurt osa struktureeritud teabest säilitatakse, töödeldakse (ja viimasel ajal ka edastatakse) arvutite abil • On tekkinud paljusid maailma arvuteid ühendav võrk — Internet • Veebi näol on tekkinud uus meedium — digitaalmeedium + mugav liides

  7. Digiteabe erisused paberkandjal teabest Tõsiasi:paberkandjal teabe ja dokumentide maailm on viimastel aastatel (umbes 5 aastat) hakanud igal pool tasapisi asenduma digitaalteabe maailmaga Küsimus 1:Mis on sellise teabe esitusviisi tormilise asendamise põhjuseks ja kuhu see areneb edasi? Küsimus 2: Mis on digimaailmas teisiti kui paberdokumentide maailmas (Kuidas ma saan seda tulevikuis teistele seletada?)

  8. Põhimõisteid: informatsioon ehk teave Informatsioon ehk teave(information)–teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus Informatsiooni mõiste on seega seotud temast üldisema — teadmuse — mõistega, mille üheks osaks on see mida teatakse, st mingi asjaolu (objekt), ja teiseks osaks see, kes teab (subjekt) Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

  9. Põhimõisteid: andmed Andmed (data)–informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul(mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) Samade andmete tõlgendus erinevate subjektide poolt võib olla erinev (nt sõna 'hallitus' tähendus sõltub mõnevõrra sellest, kas tema lugeja on eestlane või soomlane)

  10. Digitaalkujul andmed • Informatsioon võib olla andmetena kirja pandud mitmel erineval viisil. Olulisemad neist on kaks: • paberkandjal andmed (tekst, skeemid, pildid jm) • digitaalkujul andmed (esitatud kahe märgi: 0 ja 1 abil teatud tehniliste seadmete vahendusel) Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

  11. Digitaalteave (digitaalandmed ) Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena ehk binaarkujul ehk kahendkujul ehk digitaalkujul Digitaalandmed (ehk digitaalteave) on teabe ehk informatsiooni ainus esitusvorm arvutites Arvutites nimetatakse nende andmete kogumeid failideks Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid:loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine

  12. Digitaalteabe eelised, I • Digitaalteavet saab hiljem mugavalt ja kiiresti teisendada • Digitaalteavet saab hõlpsalt ja väga kiiresti edastada.Äris on kiirus ja odavus väga tähtis • Kaob teabe originaali ja koopia mõiste. Igasuguse arvutis hoitavadigitaalteabe kogumi originaal ja koopia on eristamatud ja (faili) kopeerimise protsess lihtne

  13. Digitaalteabe eelised, II • Digitaalteabe seos füüsilise kandjaga kaob. Digitaalne andmekogum (ka dokument) ei ole seotud ühegi füüsilise esemega Dokumendi edastamiseks punktist A punkti B ei pea edastama paberilehte ega andmekandjat. Piisab edastada teave (0 ja 1 jada) mööda arvutivõrku (Internetti)

  14. Hüpertekst • Iga valdkond koosneb mõistetest, mis on omavahel keeruka struktuuriga seotud • Nende mõistete (faktide) viimine kindlasse järjestusse on suur kitsendus: parem oleks ka need teatud keeruka struktuuriga siduda • Paberkujul on seda teha väga raske, kuid see raskus kaob digitaalteabe juures Hüpertekst on teksti esitusvorming osadena, mis üksteisele teatud skeemi kohaselt viitavad. Hüpertekst on järjestatud teksti edasiarendus digitaalteabe korral Kaasajal on see edukalt realiseeritud veebis

  15. Multi- ja hüpermeedium Multimeedium on andmekogum, mis sisaldab läbisegi erinevaid teabe esitusvorme: teksti, pilte, heli, videolõikusid vms Kui siia lisame hüperteksti põhimõtted, saame hüpermeediumi Hüpermeedium on hüperteksti ja multimeediumi sümbioos Veeb (WWW, World Wide Web) realiseerib ka selle. Seega on veeb hüpermeediumi realisatsioon

  16. Digitaalteabe eelised, III • Digitaalteavet saab edukalt organiseerida hüperteksti ja hüpermeediumina. See on reaalsete valdkondade kirjeldamisel suur eelis Reaalse elu (sündmuste nähtuste, dokumentide, asutuste jm) objektide vahel on keerukad seosed, mis kujutavad endast keeruka võrgustiku. Paberile saab kanda vaid järjestikust teavet – see on suur puudus Arvutis saab realiseerida selle võrgustiku nii, nagu me tahame (nt veeb koos linkidega, andmebaas jm)

  17. Digitaalteabe eelised, IV • Hüpermeediumile ruumilise dimensiooni lisamine tekitab hajusa hüpermeediumi. Veeb on üks hajus hüpermeediumikogum Kui üks või teine dokumendiosa viitab teisele, siis nende kättesaamisel samast arvutist ei ole tarvilik, et nad paikneksid samas füüsiliselt kohas (arvutis) Tarvilik on vaid, et meil oleks olemas füüsiliselt toimiv võrk koos sellepõhise teenusega nende kohtade vahel ja nad viitaksid üksteisele

  18. Digitaalteabe eelised, V • Üle hajusa hüpermeediumkogumi saab digitaaltehnikaga mugavalt ja kiirelt otsida • Vrd: • google.com ostib üle 3 miljardi veebilehe pea hetkeliselt • Püüdke otsida üle 3 miljardi paberdokumendi... • Arvuti töötab inimesest miljoneid kordi kiiremini, mitte aga paremini

  19. Inimkonna järgmine elustiil? Inimkonna ajaloos on hetkel käimas suur elulaadi muudatus, mille tulemusena mehhaniseeritakse lisaks füüsilisele tööle ka rutiinne vaimne töö (infotöötlus) See muudatus on seotud peamiselt arvutite kui teavet töötlevate seadmete ilmumisega Formeeruvat elustiili tavatsetakse seetõttu nimetada infoühiskonnaks

  20. Infoühiskonna postulaadid Infoühiskond on ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete (tänapäeva arvutite mantlipärijate) abil Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga

  21. Infoühiskonna postulaadid (järg) Infoühiskond on ühiskond, kus pea kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga – tänapäeva Interneti järeltulijaga – mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõikiinimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid Infoühiskonnas on enamik inimkonna loodud väärtusi kätketud teabesse

  22. Infoühiskonna postulaadid (järg) Infoühiskond on ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes

  23. Infoühiskonna algus: millal? Vastus: 1990te aastate keskpaik • Põhjused: • Oluline hüpe arvutite laialdasel kasutamisel teabe hoidja ja töötlejana on võimalus teavet arvutite vahel mugavalt ja kiirelt edastada: esimene tehniline vahend, mis seda laiemas mahus võimaldas, oli Internet • Internetile andis tuule tiibadesse veeb (WWW) ja selle aktiivsisu: esimene masslevis 1993, teine 1990te keskel nende

  24. Infoühiskonna algus: millal? • Internet ja arvutid on jõudnud kasutusse pea igal elualal • Arvutustehnika areng tempoga 1,5 aastaga kahekordseks (Moore’i reegel) jätkub veel järgmised 20 aastat (juhtivate erialaspetsialistide ja futuruloogide hinnang)

  25. Informatsioon arvutis • ... on reeglina binaarsel digitaalkujul ehk kahendkujul (piltlikult ühtede ja nullidena). • Sellisena läbib ta kõik elutsüklid: • loomine • säilitamine • teisendamine • edastamine • kasutamine

  26. Informatsiooni universaalkuju Digitaalkujul teavet võib lugeda teabe universaalkujuks, kuna sellele on üheselt teisendatavad kõik digitaal(arvuti-)eelsena tekkinud infovormingud (tekst, pilt, heli) Arvutite eelses maailmas vaadeldi nimetatud vorminguid kõiki üksteisest eraldi ja nende ühtne käsitlemine universaalse teabena puudus. Lisamärkus: inimese ajus on teadmised salvestatud arvatavasti küll mingil teisel kujul, kuid tehnilisis vahendeis ei osata (võibolla ka ei saa) midagi universaalsest digitaalkujust paremat välja mäelda (üks filosoofia olulisi probleeme).

  27. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Tekst: kirjutati või trükiti paberile, teisendati ümberkirjutamise teel, kopeeriti ümberkirjutamise või ümbertrükkimise teel edastati koos kandjaga või telegraafi vahendusel Pilt: joonistati või trükiti paberile või pildistati filmile, teisendati ümberjoonistamise/pildistamise teel, kopeeriti ümberjoonistamise või paljundamise teel edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

  28. Informatsioon e teave arvutieelses maailmas Heli: salvestati heliplaadile/magnetlindile või trükiti paberile, teisendati spetsiaalsete stuudioseadmete abil, teel, edastati koos kandjaga või raadio või telefoni vahendusel Video: salvestati filmile, teisendati videomontaaziseadmete vahendusel teel, edastati koos kandjaga või televisiooni vahendusel

  29. Digitaalteabe elutsüklid Loomine toimub sisendseadmete kaudu (klavituur, sämpler, skänner sisestades Muutmine toimub protsessoris Säilitamine toimub andmekandjatel (nt kõvaketas) Edastamine toimub Interneti vahendusel Kasutamine toimub väljundseadmete vahendusel (CAM, printer, plotter, kuvar) Olenemata teabe liigist on seadmed samad!

  30. Loominguline ja rutiinne vaimne töö • Vaimse töö saab jagada kaheks: • Rutiinne vaimne töö, mis on algoritmiseeritav (matemaatilised algoritmid, otsimine jm) ja seega usaldatav arvuteile • Loominguline vaimne töö, mis ei ole algoritmiseeritav (käsitöö, otsustused, auto juhtimine, maja remontimine jm) Need kaks valdkonda ei kattu, st arvutid ei hakka kunagi tegema loomingulist vaimset tööd

  31. Inimesele suunatud teave: praegune seis • Enamik maailmas talletatud teadmistest on kantud paberile(raamatuisse), kust seda saab inimene otse, ilma tehniliste vahendajateta lugeda • Digitaalteavet saame tarbida vaid teatud seadmete (arvutite vms) vahendusel - seni on need sageli kallid, kohmakad ja ebamugavad kasutada võrreldes paberkandjaga See on esmapilgul suur puudus

  32. Inimesele suunatud teave: areng tulevikus • Arvuti muutub lamedamaks ja väiksemaks, kuni meenutab välimuselt paksu papitahvlit • Arvuti muutub odavamaks, kuni on kävade kaantega raamatuga ühes hinnas • Kuvar hakkab näitama järjest teravamat pilti, kuni ta ei erine enam trükitust Arengu selline prognoos süstib siiski optimismi: selline tulevikuseade kaalub üles kõik traditsioonilise paberkujul teabekandja (raamatu, dokumendi jms) eelised digitaalteabe ees

  33. Traditsiooniline infokogum infoühiskonnas • On hüpermeediumina organiseeritud digitaalne infokogum • Teabe füüsiline kandja on teisejärguline; sellega ei ole infokogum seotud • Ta ühendab praeguste raamatute, veebilehtede, telesaadete, heliplaatide, paberkartoteekide jm head omadused • On levitatav üle üldkasutatava infovõrgu (Interneti järglase) igale poole kuhu vaja

  34. Traditsiooniline infokogum infoühiskonnas • Saab organiseerida, et sellele pääseksid ligi ainult teatud kontingent inimesi • Ta võib viidata maailmas (veebis või selle järeltulijas) asuvatele ressurssidele • Võib olla nii inim- kui ka masinloetav • Vastab reeglina ühtsetele standarditele, mis reguleeruvad terves maailmas

  35. Kus me praegu selles arengus oleme? • Enamikke tekstikujul teabekogumeid me reeglina töötleme digitaalkujul(tekstitöötlusvahendid) • Paberkujul töötlemine on kaasjal juba haruldus • Vahel me ka edastame ja teksti digitaalkujul, kuid sellealane infrastruktuur(nt digitaalallkirja seadustamine) on küllalt uus asi – väga suurt mahtu olulist teavet edastatakse seni veel paberkujul(paberi tarbimine maailmas seni veel kasvab)

  36. Kus me praegu selles arengus oleme? • Kaasaja üldlevinud personaalarvutid suudavad teksti ilma suuremate probleemideta säilitada ja töödelda • Kaasaja Internet suudab teksti ja pilte ning ka muud hõlpsalt, kiiresti ja odavalt edastada • Tekstikujul teabe säilitamisel kasutatakse tihti paralleelselt paber- ja digitaalkuju • Digitaalteave ilma paberoriginaalita– eriti juriidilist jõudu omavate dokumentide puhul –ei ole veel väga levinud. Sellealane seadusandlus on kas väga uus või puudub

  37. Kus me praegu selles arengus oleme? • Inimese suhtlusliides arvuti ja võrguga on vägakohmakas ja peab veel tohutult arenema (kasvab mobiiltelefoniga kokku) • Internetis puudub mugav (mikro)maksete süsteem, mis teb väga raskeks teabe ja teenuste müümise • Puudub hetkel veel odav ja mugav võrguga ühendumise võimalus kõikjal (WiFi? GPRS? 3G?) • IT-l puudub töökindlus ja usaldusväärsus (standardid, turvamudelid, CASE?)

  38. Kus me praegu selles arengus oleme? • Järeldused eeltoodust: • infoühiskonna hulk aluspõhimõtteid on praeguseks juba välja kujunenud • suurimad muudatused leiavad aset arvutite ja IT seadmete väliskujunduses ja suhtlusliideses • suured muudatused leiavad aset ka seadusandluses ja tavades: digitaalallkiri, virtuaalkonverentsid jm

  39. Suurimad probleemid AD 2003 • Probleemid: • NB! Töökindlus ja usaldusväärsus!!! • Vanameelse mõttemaailma ja IT vanuliku suhtumise mnurdmine • Tutvustava oskusteabe levitamine (foobiate kaotamine) • IT valdkonna rahvaläheduse puudumine Kui me need suudame lähiaastail ületada, on meie missioon suures osas täidetud

  40. Ohud ja nende ületamine • digitaalne lõhe (digital divide) • nõrk ehk olematu eetika IT maailmas • olematu töökindlus ja töökultuur • inimkonna haavatavuse suurenemine tänu tehnika masskasvule • oht privaatsuse kaole Kõik need ohud on mõistliku tegutsemise korral ületatavad

  41. Tänan tähelepanu eest!

More Related