LAPSE VAJADUSED A SENDUSHOOLDUSES Auli Laakso-Santavirta Laste psühhiaater

1. LAPSE VAJADUSED ASENDUSHOOLDUSES Auli Laakso-Santavirta Laste psühhiaater Laste keskuse psühhoterapeut, mentorel (Finnish Authority for Medicolegal Affairs, TEO) Spetsialist laste psühhiaatrias (Finnish Medical Association, SLL)

2. Kõik lapsed ja noored inimesed on asendushoolduses oma vajadustega; asendushooldus ei ole ainult neile lastele ja noortele, kellel on hea tervis (kuid mida parem seda parem) Ükskõik, asenduskodudes on ettevalmistatud “tavalistele lastele” Informatsioon nende eelneva elukohta vaid hädavajalik, parem startida puhtalt lehelt Maskeeritult lastekeskne mõtlemine, kuigi see on faktiliselt täiskasvanu keskne laiskus.

3. üllatav ümber laste sümptomite Oodates, et laps tuleb kohe, ei ole aega oma personaalsele arendamisele Üllatava on laste lojaalsus oma bioloogilistele vanematele ja teistele lähedastele inimestele Oodatakse et laps näitab vaimustust, kuid reaalsuses eriti noor laps on väga segaduses Paljud suhtlusvead tekivadki sellelt pinnalt

4. Tavaliselt lapsel on eelnevaid kogemusi: Ülim ilmajäämine (hoolitsusest ja tähelepanust) Eraldamine: eraldus ema kujust annab puuduva mulje ema hoolitsusest Kaotus: kui ema hool on olnud eelnevalt ja ka ema on olnud olemas Või siis mõni muu traumaatiline juhtum

5. Lapse taust on tihti raske, aga lastekaitsetöötaja või hooldusvanem koos keskmise taustaga peavad end viima empaatiavõimega lapse tasemele.

6. Nendel lastel on kohanemisraskused, s.t. psüühiliselt ei ole nende areng vastavuses nende eale Kui laps on integreeritud siis on siiski erilistes raskustes, sest tal on ülim neuropsühhiaatriline tõrge või sümptom Emotsionaalsed sümptomid, emotsionaalne mõjutatavus Teiste sõnadega: erilist tüüpi asendushooldus peresid lastele on vaja eriliselt ette valmistada

7. Koos neuropsühhiaatriga luuakse rehabilitatsiooniplaan, lapsele paremaks asendushoolduseks Rääkides hooldusest ja asendushoolduse kohast kus seda antakse tuleb põhjalikult siiski uurida Peamiselt tuleb kus saab muredest rääkimas käia

8. Väga oluline on pöörata tähelepanu tekstivälistele aspektidele (lisa 1) Kasupere on üksus kus põhiline on konfidentsiaalsus, sekkuda võib riiklikult vaid äärmisel vajadusel Selleks oleks kui laps kohandub kasuperes, ja samal ajal ei saa see pere oma lapsi, või bioloogilised vanemad tahavad sekkuda nende ellu. Lapse kohanemisel perre on antud vähe informatsiooni, ning selle eest peab lõivu maksma (Laakso & Saikku, Hyvä huostaanotto, 1998)

9. Asendushooldus sisaldab alati ka munitsipaalset rakendust ning puudustena muutusi personaalselt, puudulikke ressursse Asendushooldus on lapse paigutamine oma bioloogiliste vanemate juurest (kelle vigade tõttu on ta vanemate hooldusest ilma) vanemate juurde kes suudavad talle pakkuda uut kasvukeskkonda

10. Kuidas saab vaadata, et last on füüsiliselt või psüühiliselt väärkoheldud? Kes peaks selgitama lapse väärkohtlemist? Kes läheb seda kõike selgitama?

11. Selgitust peab kordama puhanuna aga mitte kunagi kurnatuna, info lapsele tähtsatest faasidest tema elus peamiselt tema arenemiseks See generatsioon võib tulevikus olla abitu

12. Sageli tunnevad lapsed end süüdi, et nende hooldus on nii läinud ja võtavad vastutuse endale, lapsele peab selgitama, sest kogu tõene info võib tulla vaid lapse käest. Põhimõtteliselt, kontakt bioloogilise taustaga on väga oluline , siis on parem last tundma õppida, kui teada kust ta tulnud on ja siis ta õpib vaatama ennast ja teisi Mõned lapsed ja nende bioloogilised vanemad - on isegi parem kui nad teineteisega kontakti hoiaks, aga seda ei pea tegema iga päev, vaid eemaldumist tuleb alustada vaikselt ja aeglaselt Aga siiski kontakt oma pärisvanematega kuulub selle lapse ellu

13. Mõnikord kontaktid bioloogilise vanemaga ja lapsega peavad toimuma superviseeritult Teisest küljest kõik mis lapse võrgustikku kuulub: sugulased, päevahoid, kool ja muu, peavad olema ka teadlikud lapse suhtlusest. Eeldusel et rehabilitatsioon toimib on võrgustik väga piiritletud (lisa2)

14. On tähtis, et laps oleks teadlik sellest. See on lapse huvides kasvatada talle vastutustundlikkust Igapäevaste juhtumitega hooldusvanemad või institutsioon võtavad väiksema vastutuse sellega (igapäevane vanemlus) Omavalitsuslik asutus de facto teeb põhilise otsuse Otsus on peamiseks aluseks rehabilitatsiooniks tehes kindlustuse koostööna eriasutuste vahel

15. Kuidas saab üldine meeskond olla kindel toimimises? Hoolitseda konsultatsioonide, tegevusplaanide eest Teha kindlaks lase tegelik seisund ja vajadused, rehabilitatsiooni võimalikkus! Lõpuks kas kasulikum on kasupere või institutsioon (supervisioon, konsultatsioonid)

16. Raske on tegelikult abi anda Tulevikku silmas pidades peab olema kõik vajalik et startida, et oleks olemas kõik, mida laps vajab Finantsasjad korras, et täiskasvanu suudab tagada ka aineliselt lapse vajadused Asendushoolduse asukoht dikteerib tihti abi kättesaadavuse selles asukohas

17. Lapsed on tihti kahjustatud oma perede juures, siis peab valima institutsiooni, kus on rohkem ettevalmistatud kaadrit Vahel on sellises olukorras laps et koduõpe on hädavajalik alguses, sest ei saa koolis hakkama veel Üldiselt nii tegevuskava kui ka rehabilitatsiooniplaan peavad sisaldama kindlasti psühhoterapeudi nõuandeid enne kui tavalise terapeudi omasid

18. Ausaamatused koha otsustamisel on erilise tähtsusega lapse arengus, neid peaks võimalusel vältima Koha lokaalne valik peab sisaldama informatsiooni, st. mitte startima “puhtalt lehelt” Igal juhul see koht on lapse elus olulise tähtsusega Käesolevat infot on alati võimalik rääkida erinevalt, ning väär info võib lapsele halvasti mõjuda ning tema arengut takistada Infot võib jagada vaid isik, kes on saanud selleks vastava ettevalmistuse

19. Laps tavaliselt hakkab otsima oma tausta, tehes selleks rasket tööd, pannes kokku tükikesi oma minevikust (kui ta ei tea tõde oma bioloogilistest vanematest) tehes detektiivitööd Kes paneb kogu juttu kokku ja räägib sellest lapsele? Kes on selle eest vastutav, et ta tõe teada saab? Tegelikult see vastutav isik on tihti rehabilitatsiooni juht Kus on ühendus arusaamise ja osavõtlikkuse vahel lapse elus? “Mineviku reis“ koos lapsega, külastades konkreetseid isikuid, fotod, albumid, kõik seos eelneva eluga.

20. Igapäevane kasvatus on väga oluline rehabilitatsiooni faktor, kindlas kohas Igapäevane elu peab lähtuma lapse huvidest ning neid peab juhendama täiskasvanu Täiskasvanute juhtimine = saladus Täiskasvanute arv on piisav, et ei tekiks mingit puudujääki k.a. rahaliselt

21. Puudus täiskasvanupõlves on vaid kaitstusetunne ja kasupere ei ole siis seotud laste huviga Mingeid fantaasiateraapiaid ei saa olla asendushoolduses! Igapäevased turvalised rutiinid - nendest on palju kasu lapse arengus ja aitab ka üles ehitada psüühikat Mõnikord on asukoha iseloomustuses midagi sellist mis ei sobi struktuuriga! Tõesti lapsel on sümptomid vahel mitte harjudagi oma uue ümbruskonna ja asukohaga

22. Lapse personaalne instruktor on tähtis lapses tema isikupära leidmiseks ja selle vajaduste rahuldamiseks Aga tavaliselt personaalne tugiisik on kõige parem tugi lapse adapteerumiseks institutsiooni Personaalne tugiisik võib töötada mitte üle kahe lapsega, sest iga laps tahab palju tähelepanu Ta on teenistuja, kes on professionaal ja kes saab oma ametisse vastava koolituse läbimisel, sest ta on lapse elus oluline

23. Üheaegselt igapäevaeluga, lapse vaatlusega, lapse suguvõsaga ja oma personaalsusega peab ta olema samal tasandil Hea tundmaõppimine on eneseõppimise teel väga oluline lapsel Et laps peab valima mõningaid täiskasvanu eeskujusid, siis peab ta selle hooldaja pealt nägema mis on õige ja mis on vale

24. NB: erinevad inimesed omavad erinevaid vaatenurki , supervisioon tööks on vajalik koostööks ühiskonnaga et saada üldist ja ühtset pilti, vastasel korral laps võib saada ümbritsevast üldse teise pildi (Jorma Piha) Teiste sõnadega lapse ümbuses olevad täiskasvanu on eeskujuks lapsele, suudab selgitada ümbritsevat ja anda lapsele tunnetus tunda oma ümbrust ja iseennast

25. Laps mõistab õieti läbi asendushoolduse kogemuste, sest enne oli tal vaid traumaatiline tunnetus Uues, tervislikus peres, terviklik pere elu, kohanemine, elu kogemuste hindamine annab talle tervikliku pildi elust Permanentselt suudab ta ka oma töö elus kohaneda

26. Iga personaalse muudatusega saab laps unustada oma eelneva elu valu Laps peab olema teadlik oma elu muudatustest, et ta saaks küllalt aega sellega kohaneda Täiskasvanud peavad olema valmis otse reaktsiooniks

27. Lisandid (Bowlby, Ainsworth and Crittenden) Lapse taassünd aitab tal kiiremini oma elule mõtte anda ning otsustega toime tulla Peamine on turvalisus et ta ei muutuks suletuks tüübiks Aga teiselt poolt, tuleb ka võimaldada lootusetuid olukordi ümbritsevast keskkonnast, et teeks vahet heal ja halval

28. Kindel kiindumus • 2. Ebameeldiv kiindumus • -välditav kiindumus • -ambivalentne kiindumus • 3.Korratu kiindumus

29. Ebameeldivus ei pea olema psüühiline, aga samas ta võib selles rolli mängida Kiindumus on tavaliselt ühendatud hea psüühilise tervisega aga ei pea olema kindlasti nii Korratu kiindumus on tihti seotud sugulaste psüühilsie kohtlemisega Heaks alustalaks peab olema täiskasvanu vastu mingigi usaldus kiindumus Selleks on vaja et täiskasvanu mõistaks last ja ei sunniks ennast koheselt austama Laps peab saama aega sisse elada uude inimesse, ta kardab et võetakse julmalt tema vanemate koht

30. Aktuaalne tegevuskava ja rehabilitatsioon Paljud kasupered alguses teevad koostööd vastava organisatsiooniga, kuid koostöö peab jätkuma ka edapidi Rehabilitatsioon on jätkuv protsess Rhabilitatsiooni klassifikatsioon (Tamminen and Räsänen, in: Lasten- ja nuorisopsykiatria, ed. Räsänen, Moilanen, Tamminen and Almqvist, Duodecim 1996): 1. sotsiaal- ja hariduslik rehabilitatsioon ( päevahoid, kool, hobid) 2. Rehabilitatsioon on vajalik lapse kaitseks 3.Psühhoterapeutiline rehabilitatsioon(laste ja noorte psühhiaater)

31. Fookuses peab olema laps Fookuses pered/kasupered/ institutsioon Pidev konsultatsioon ja töö supervisioon Paljud kasuperede lapsed on psüühiliselt paigast ja nendega peab tegema ka tegevuskava psühhiaatri juhtimisel

32. Koht ja aeg selle läbiviimiseks On vajalik kokku saada pidevalt kasuperedega, et ära hoida ka tulevasi probleeme Lapse sümptomid millist asendushooldusvormi vajab tuleb koheselt ära tunda NB: lapsel kellel ei ole sümptomeid ei pruugi olla hea tervisega. Sümptomid ei ole kohe nähtavad

33. Esimeseks jutuajamiseks lapsega tuleb aega võtta, sest tema elu on kapitaalselt muutumas, ja teda ähvardab see mõte Tuleb uurida ka eelnevaid meditsiinilisi näidustusi ning asendushooldust pakkudes teada saada kas ka uues ümbruskonnas on kõik pakutav Uus lapse kaitseks koostatud plaan sisaldab nii meditsinilist kui ka tegevus kava, on lapsega kaasas seal kuhu asutusse ta läheb. Peamine ka minevikust Koostada kava ka koos lapse või nooruki psühhiaatriga, kes peab olema tegevuskava meeskonnas Kindlustada lapse hooldus ka finantsiliselt

34. Tuleb vaadata lapse vaatenurgast mitte aga täiskasvanute et laps peab säilitama suhte bioloogilise vanemaga Kõigil tuleb käituda lapse mängureeglite järgi kui ta tahab oma bioloogiliste vanematega sidet pidada Laps peab säilitama suhte talle oluliste inimestega ui see ei oel otseselt tema tervisele mõjuv

35. Kokkuvõtteks peamine aspekt aidates last kasuperes Tuleb jätkata lapse elu lugu, ei mingeid üle hüppamisi Jätkata suguluskonnaga, et lapse ka uues kohas end hästi tunneks Kontakt bioloogiliste vanematega ja õdede vendadega omavalitsuse juhtida ja korraldada Jätkata tegevuskava ja rehabilitatsiooni) Jätkata igapäevast elu!!!