1 / 37

SISUKORD:

SISUKORD:. Mõisted Turvavööde ajalugu Turvavööde erinevad tüübid Statistika Laste turvavarustus Laste turvavarustuse kasutamine , ISOFIX Pagas ja vabad esemed sõidukis Loomad sõidukis Simulaator EuroNCAP kokkupõrketest Aktiivne turvavarustus Lõppsõna. Laste piirajad ja turvatoolid.

morrison
Download Presentation

SISUKORD:

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  2. Laste piirajad ja turvatoolid

  3. Ülevaade • Laste istmed olid kasutusel Ameerika Ühendriikides alates 1933.a. • Nende esialgseks ülesandeks oli lapse kõrgemale tõstmine, et esiistmel istuv lapsevanem näeks paremini oma tagaistmel istuvat last. • Esmakordselt loodi tõeline lapse turvaiste Inglismaal konstruktor Jean Ames poolt 1962.a. • Seeriatoomisse jõudsid need 60-ndate lõpuks. • Kohustuslikuks muudeti lasteistmed esmalt Austraalias, edaspidi ka teistes riikides.

  4. Laste turvaistmed • Sõltuvalt laste kasvust ja kaalust jaotatakse nelja kategooriasse. • TURVAHÄLL imikule kuni 13 kg (kuni umbes 9-12-kuune) • TURVAISTE väikelapsele kuni 18 kg (kuni umbes 4-aastane) • TURVAVÖÖISTE lapsele 15 – 25 kg (3,5-aastane kuni umbes 7-aastane) • TURVAVÖÖPADI lapsele 22 – 36 kg (6 kuni 12-aastane)

  5. TURVAHÄLL • Esimesel eluaastal on lapsel kõige ohutum sõita turvahällis, mis on paigaldatud autosse seljaga sõidusuunas. • Laps kinnitatakse turvahälli sellel olevate rihmadega ja häll paigaldatakse autosse auto turvavöö ja ISOFIX-kinnituste abil.

  6. TURVAISTE (kuni 18 kg) • Väiksema vigastumisriski tagab selg või nägu sõidusuunas paigaldatav turvaiste, kaitstes lapse keha ja pead äkkpidurduse, järsu pöörde või kokkupõrke korral. • Turvaiste paigaldatakse autosse auto turvavöö ja ISOFIX-kinnituste abil ja laps kinnitatakse turvaistmele sellel olevate rihmadega.

  7. TURVAVÖÖISTE(15 – 25 kg ) • Tuntud ka ingl. k. termini “booster seat” kaudu (tugevdatud iste). • Turvavööiste lisab ohutust ja mugavust auto turvavöö kasutamisel, võimaldades lapse õla kõrgusel auto turvavöö fikseerimise turvaistme seljatoe külge ning pakkudes tuge lapse peale.

  8. TURVAVÖÖPADI(22 – 36 kg) • Turvavööpadi koos auto turvavööga on lihtsaim lapse ohutuks sõidutamiseks, kui lapse pead kaitseb autoistme pea- või seljatugi. • Turvavööpadi tõstab lapse kõrgemale, võimaldades sel moel diagonaalrihma õige asetumise üle lapse rindkere ja õla ning sülerihma asetumise üle reite.

  9. Turvavöö >10 a. lastel • Üle10-aastane laps, kui tema kasv seda võimaldab (alates 150 cm), saab auto turvavööd kasutada juba nagu täiskasvanu. • Seejuures tuleb veenduda, et diagonaalrihm kulgeks üle lapse rindkere ja õla ning ei rõhuks kaelale. • Sülerihm peab asetuma reitele. • Kinnitatud turvavöö ei tohi olla lõtv ega keerdus, turvavöö diagonaalrihm ei või mingil juhul olla kinnitatud kaenla alt.

  10. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  11. Üldpõhimõtted • Igal autos oleval lapsel peab olema oma istekoht. • Sõidu ajal tuleb lapse liikumist autos piirata. Parimaks viisiks on lapse turvaiste. • Lapse ohutuse huvides tuleb ta paigutada autos kõige ohutumale istekohale (tagaiste, parempoolne või keskmine koht). • Turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine autosõidul vähendab vigastuste hulka ja raskust, seda toimunud liiklusõnnetusekorral. • Õnnetuse ärahoidmiseks tuleb vältida ohtlikku sõidustiili, mis võib viia olukorrani, kus kannatajaks oled sina või sinu lähedased. Kasuta turvavööd nii esi- kui tagaistmel. Ja ära unusta, et liikluses oled alati lapsele eeskujuks.

  12. Liikluseeskiri (Eesti) • Enne sõidu alustamist peavad sõiduki juht ja sõitjad kinnitama turvavaööd. Sõiduki juht peab olema veendunud, et ka lapsed on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. • Sõiduautos, millel on turvavööd, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvavarustust, kui lapse kasv ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga.

  13. Liikluseeskiri (Eesti) • Esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. • Esiistmel last süles sõidutada ei tohi! • Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal alla 12-aastane laps süles olla ainult siis, kui last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad muud istekohad on hõivatud.

  14. Laps täiskasvanu süles • kui laps istub turvavööga kinnitamata täiskasvanu süles, muljutakse ta kokkupõrkes täiskasvanu ja auto sisustuse vahele; • kui laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps kokkupõrkes täiskasvanu ja turvavöö vahele; • kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, ei jõua viimane teda kokkupõrkes üldjuhul kinni hoida. Katsed on tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud kokkupõrkes.

  15. Meelespea • Mida lähemal on turvavöö keha pinnale, seda rohkem kaitset see pakub. Selleks tuleb vööd pärast selle kinnitamist täiendavalt veel pingutada. • Turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere, ning üle reite puusaliigese lähedal. • Kasutatav lapse turvavarustus peab vastama standardile ECE 44/03 või hilisematele standarditele, millele viitab ka turvavarustuse etiketil olev tähis  E. • Turvavarustuse paigaldamisel ja kasutamisel tuleb täpselt täita sellega kaasas oleva juhendi nõudeid. Turvavarustust ostes paluge müüjal näidata, kuidas seda õigesti teie autosse paigutada ja kinnitada.

  16. Väikelapsed ja imikud autos • Parima kaitse tagab imikule ja väikelapsele selg sõidusuunas paigaldatav turvavarustus. Seepärast tuleks last sõidutada seljaga sõidusuunas niikaua, kui lapse kasv sellise turvavarustuse kasutamist võimaldab. • Selg sõidusuunas paigaldatavat lapse turvavarustust ei tohi kasutada esiistmel, milleeesolev turvapadi (airbag) on aktiivne (aktiveeritud). • Turvaiste ei talu turvapadja avanemisel tekkivat jõudu ja selle mõju tagajärjed võivad olla lapsele surmavad.

  17. Lapsed ja turvapadi • Turvapatjadega varustatud autodes on lastele ohutum koht tagaistmel. • Esiistme turvapadjad on väga suured (kuni 130 liitrit), ning avanemisel võivad nad ulatuda lapseni. • Lapsed ei talu turvapadja avanemisel tekkivat lööki, ning lisaks on lapse lämbumise oht padja tühjenemisel eralduvatest gaasidest.

  18. ISOFIX • ISOFIX on üleilmne, standardne laste turvaistmete kinnitussüsteem peamiselt sõiduautodele. • ISOFIX ankurdamissüsteemiga varustatakse kõik uued autod enamiku tootjate poolt. • ISOFIX eeliseks on jäik kinnitus lapse turvaistme ja autokere vahel. • See tagab laste turvaistmele palju suurema tugevuse ja stabiilsuse ning minimiseerib selle väära asetamise ning kinnitamise võimalused.

  19. ISOFIX –mis on probleem? • Sõiduautode istmepadjad, turvavöö ehitus ja kinnituskohtade valik on kõik loodud täiskasvanute mugavust ja ohutust silmas pidades. Kuid sama süsteem on kasutusel ka laste turvavarustuse kinnitamiseks. • Sellest tulenevalt on sobivuse küsimused alati üleval. Pole olemas “universaalset” laste turvaistet, mis sobiks rahuldavalt iga sõiduauto igasuguse istme ehitusega. • Universaalsete laste turvaistmete sobimatus on samuti üldteada. Tingitud on see turvaistmete keerukast kinnitamise viisist auto istmele. Uuringud on näidanud, et 70 kuni 80% laste turvaistmetest on ebasobivalt kinnitatud ja 30%-l juhtumitest on kinnitamine tõsiselt väär.

  20. ISOFIX – standard. Loodud 1990.a 1990.a. tegid laste turvaistmete tootjad ettepaneku: töötada välja istme kinnitamise standard, mida tuntakse nime all IsoFix. Eesmärgiks seati: • Pakkuda standardiseeritud ja universaalset laste turvaistmete kinnitamise võimalust. • Vältida sellise ehitusega lasteistme sobimatu kinnitamise võimalus. • Parandada laste turvaistmete võimet taluda dünaamilisi ülekoormusi. • Tagada turvaistme asendi stabiilsus autoistmel suurte ülekoormuste puhul (kokkupõrge).

  21. ISOFIX - arengud • Esmalt pakuti välja nelja punkti kinnitus, millest kaks oleks lapse turvaistme tagaservas ja 2 eesservas. • Selline konstruktsioon osutus liialt massiivseks ja suureks ning poleks mahtunud väikeautodesse. • Euroopa standardiloojate ja laste turvaistmete tootjate vahel leiti kompromiss ja nii tekkis kahe ankurdamiskohaga ISOFIX kinnitus, mida automüüjad reklaamivad kui ISOFIX-i.

  22. ISOFIX - iseloomustus • Enamiku tänase päeva uute automudelite istmed on varustatud ISOFIX ankurduskohtadega – esiiste ja tagaistmel 2 või 3 kohta. • ISOFIX kinnitusega varustatud laste turvaiste paigutatakse auto istmepadjale ja kinnitatakse istme küljes olevatesse kinnitusaasadesse. • Järsul ülekoormusel väldivad ANKRUD lasteistme kaldumist ettepoole. • Seda kinnitust võib iseloomustada kui seina äärde asetatud kahe jalaga tooli. • Kui turvaistmel on eraldi rakmed, siis kinnitatakse iste ka auto turvavööga. Mõnel istmemudelil on eraldi alus, mis kinnitatakse autoistmele ja lapseiste kinnitatakse fiksaatoriga aluse külge. • Igal juhul on oluline LUGEDA enne istme esmakordset kinnitamist läbi tootejuhend.

  23. ISOFIX - sobivus • Kuid autode istmepatjade kõvadus, kuju, suurus, kalle ja kõrgus pole standardsed. • Eeltoodu eeldab laste turvaistmete katsetamist erinevate automudelitega. Neid on üle 80-e. • Samas pole välistatud standardsete kinnitustega kuid antud automudelile ebasobiva laste turvaistme kasutamine tarbija poolt. • Kindlasti on vaja standardi lisada turvaistme kolmas kinnituspunkt, milleks on soovitatud turvaistme seljatoe ülaosas olevat lõõga ning autoistmel vastavat ankurdamispunkti. • Analoogiline konstruktsioon on standardiseeritud ja kasutusel Austraalias üle 25 aasta ning Kanadas 15 aastat.

  24. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  25. Pagas ja vabad esemed • Pagas ja rasked esemed tuleb paigutada pakiruumi, neid võimalusel kinnitades rihmade või võrguga. • Suured esemed (nt televiisorid, monitorid) tuleb istmele paigutamise järel kinnitada turvavööga. • Kõik vabad esemed kaaluga üle 250 g tuleks kabiinis kinnitada või paigutada hoiukohtadesse (taskutesse), et nad ei kujutaks sõitjatele ja juhile ohtu.

  26. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  27. Loomad sõidukis • Ka lemmikloomad vajavad sõidukis kaitset • Kõige ohutum on kuni 8 kg kaaluvaid lemmikloomi transportida nendele mõeldud konteinerites või puurides – sarnaselt lennureisidel kasutatavatele. • Selliselt transporditud loomad jäävad avariiolukordades tavaliselt ellu ning nende vigastused on minimaalsed. • Vabalt kabiinis olev loom saab kindlasti viga, lisaks on oht, et ta võib vigastada ka sõitjaid.

  28. Loomad sõidukis • Üle 8 kg kaaluga lemmikloomad, kellele konteiner osutub liiga kohmakaks, tuleks sõidu ajal varustada rakmetega, mis on omakorda kinnitatud rihmaga turvavöö või selle luku külge. • Lemmiklooma ohutuse tagamiseks peaks tal olema sõidukis oma koht. • Suuremad koerad on sobiv paigutada pikap-, universaal- või luukpäraga autos pagasiruumi. Varustada rakmete ja rihmaga, kinnitades selle pagasikinnituse külge. • Ühendatud sõitjate- ja pagasiruumi puhul on soovitav pagasiruum eraldada sõitjateruumist turvavõrguga.

  29. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  30. Simulaatorid • Turvaöö toimimist ei saa inimene oma sõidukil, ilma seda lõhkumata, katsetada. • Samas on raske selgitada turvaööde vajadust, kui inimene omal nahal ei tunne, mida turvavööd teevad ja kuidas nad toimivad. • Katsetamiseks on Eestis kasutusel kaks simulaatorit: • Kaldtee • Pöörlev auto

  31. Kaldtee • On lihtsa konstruktsiooniga 3-e punkti turvavööga varustatud sõidukiiste, mis on kinnitatud ratastega vankrile. Vanker veereb vähese kaldega rööbasteel. • Tee kalle on valitud selliselt, et enne äkilist peatumist saavutab iste kiiruse 7 km/h. • Istme peatumisel tekkiv löök on piisavalt tugev, et tajuda turvaöö toimet. Tavaliselt ei suuda täiskasvanud inimene ilma turvaööta selliselt kiiruselt peatumisel end istmel kinni hoida. • Ohutuskaalutlustel siiski selliseid katseid avatud üritustel ei korraldata.

  32. Pöörlev auto • Katseautoks on esiistmete ja tavalise sisustusega sõiduauto, mis on kinnitatud spetsiaalsele alusele kus seda saab panna pöörlema ümber oma pikkitelje. • Katse eesmärkideks on: • Anda autosolijale võimalus tunnetada turvaööde toimet, kui auto pöördub täistiiru (360º) ümber oma pikkitelje. • võimaldada autosolijatel üritada rattad ülespoole olevast autost väljuda. • Katsealuseid juhendatakse: kuidas vabastada turvaööd ja leida toetuspunktid jalgadele ning milline peab olema tegevuste järjekord katusele sattunud autost väljumisel. • Mõnikord on katsealustel nimetatud situatsioonis tekkinud paanikahood ning segadus ruumis orienteerumisel.

  33. Pöörlev auto

  34. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

  35. Mis see on? • EuroNCAP – Euroopa uute autode hindamisprogramm (European New Car Assessment Programme) • Projekti viib läbi sõltumatu ekspertide organisatsioon alates 1997.a., mida toetavad mitmete riikide valitsused ja suured autotootjad tervest maailmast. Veebiaadress: http://www.euroncap.com • Analoogiline praktika sai tarbijakaitse meetmete toel aluse USA-s (1979), kus asuti võrdlema uute autode ohutust. Lisaks on sarnane tegevus käimas Austraalias ANCAP (1999), Jaapanis (1996) OSA Japan NCAP. • Tehniliselt on Euroopa ja USA programmidel seni ka mõned erinevused. Nt ei testita Euroopas autode ohutust tagant otsasõidul.

  36. Millised katsed ? • Koostatakse ohutusraport ja antakse hinne “tähtede skaalal”. Viiakse läbi neli katset: • Laupkokkupõrge seisva takistusega • Külgkokkupõrge “autoga” • Külgkokkupõrge postiga • Kokkupõrge jalakäijaga (mitme eraldi katsena – jalad, ülakeha, käed ja pea, viimane lapse ja täiskasvanu kohta eraldi)

  37. Millise kiirusega katsed tehakse? • Laupkokkupõrge toimub kiirusel 64 km/h (~ 40 mph) 40% ülekattega juhipoolsel küljel. • Parem- ja vasempoolse rooliga mudelitele tehakse eraldi katsed ning need peaksid olema võrdsed. • Külgkokkupõrge kiirusel 50 km/h (ca 30 mph) • Kokkupõrge postiga 30 km/h • Jalakäijaga kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h

More Related