LÕIGUSTUMINE

1. LÕIGUSTUMINE Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. • Bioloogiline tähtsus: • hulkraksuse taastamine; • rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; • tuuma/tsütoplasma suhte taastamine.

2. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloodee. moorula Sügoodi esimene jagunemine Paljude mitootiliste jagunemistega moodustunud kobarloode

3. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist)

4. Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastodermehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.

5. LOOTEKESTAD - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest :Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott :Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest :Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.

6. Lootevee ülesanded : • kaitse põrutuste eest, • kaitse veekaotuse eest, • vähendab raskusjõu mõju, • kaitse temeratuurimuutuste eest, • tagab stabiilse sisekeskkonna, • on joogi jaurineerimiskeskkond.

7. Platsenta ehk emakakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol. • Platsenta ülesanded: • Ainevahetuslik • Platsentaarbarjäär • 3. Loote varustamine antikehadega • 4. Toodab hormoone

8. GASTRULATSIOON Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm. Hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo – idulane.

9. Sisemine looteleht ehk entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud;

10. Välimine looteleht ehk ektoderm Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad

11. Keskmine looteleht ehk mesoderm Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond

12. 41 päeva 11 –14 mm 44 päeva 13 – 17 mm 28 päeva 4 – 6 mm 32 päeva 5 – 7 mm Nüüd juba loode Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 52 päeva 22 – 24 mm 48 päeva 17 – 20 mm 57 päeva 23 – 32 mm

13. LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks. Väga ohtlikud on esimesed arengukuud ning sünnitus.

14. 1. BIOLOOGILISED TERATOGEENID: Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid. Haigustekitajad – punetised, süüfilis, toksoplasmoos. Toitumisega seotud– vitamiinide, aminohapete, mikroelementide puudus; toidutoksiinid, alkaloidid.

15. 2. KEEMILISED TERATOGEENID: Ravimid – antibiootikumid, rahustid, uinutid. Alkoholja narkootikumid Olmekemikaalid– liimid, lakid, värvid, lahustid, puhastusvahendid, pesupulbrid.

16. 3. FÜÜSIKALISED TERATOGEENID: Mehhaanilised traumad– põrutused, löögid, surve ja vibratsioon. Alajahtumine ja kuumarabandus Kiirgused – röntgen-, UV-kiirgus.

17. SÜNNITUS Protsess, millega looteline arenglõpeb Sünnitus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6 h. korduvsünnitajatel on sünnitus kiirem. Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus :saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa.

19. OTSENE ARENG Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega. Mõõtmed väiksemad. Iseloomulik- roomajatele, lindudele, imetajatele. MOONDEGA ARENG Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid. Iseloomulik- selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. ARENG

20. Lootejärgse arengu etapid: • 1. juveniilne staadium • a) kasvamine; • b) elundkondade talitluse täiustumine; • c) reflektoorse tegevuse areng; • d) suguelundkonna areng. • 2. Sigimisvõimeline elujärk: • a) järglaste andmine; • b) jätkub kohastumine.

21. SURM • Iga organismi areng lõpeb surmaga. • Surm võib olla osaline ehk kehaosa surm. • Üldine surm: • a) kliiniline- lakkab südame töö ja hingamine; • b) bioloogiline- pöördumatu. • 3.vananemis-periood ehk raukumine: • a) elundkondade talitluse häired; • b) elutegevus aeglustub; • c) muutub välisilme.

22. Taimede lootejärgne areng • Algab seemne idanemisega. • Vegetatiivne: idand, juveniilne staadium, kasvuperiood. • Generatiivne: õite väljakujunemine • Vananemisperiood (aeglustub kasv ja ainevahetus)