Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005 1 koolitus 28 11 29 11 2005
This presentation is the property of its rightful owner.
Sponsored Links
1 / 49

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005: 1.koolitus 28.11.-29.11.2005 PowerPoint PPT Presentation


  • 64 Views
  • Uploaded on
  • Presentation posted in: General

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005: 1.koolitus 28.11.-29.11.2005. Tõnu Hein, HeiVäl Consulting Tauno-Jussi Onoper, TJO Konsultatsioonid. Koolituse eesmärk. anda ülevaade, milline on Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna mudel ja mida auhinna protsess endast kujutab;

Download Presentation

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005: 1.koolitus 28.11.-29.11.2005

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Presentation Transcript


Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005 1 koolitus 28 11 29 11 2005

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005:1.koolitus 28.11.-29.11.2005

Tõnu Hein, HeiVäl Consulting

Tauno-Jussi Onoper, TJO Konsultatsioonid


Koolituse eesm rk

Koolituse eesmärk

  • anda ülevaade, milline on Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinnamudel ja mida auhinna protsess endast kujutab;

  • valmistada koolide esindajad ette enesehindamiste läbiviimiseks ja taotlusdokumendi koostamise jaoks andmete kogumiseks.


Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005 1 koolitus 28 11 29 11 2005

Kvaliteedi tagamine kutseõppeasutustes kvaliteedialase koolituse läbiviimise ja sisehindamise süsteemi arendamise kaudu

Kaidi Holm, SA Innove


Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005 1 koolitus 28 11 29 11 2005

  • Taotleja: SA INNOVE

  • Partnerid:

    • Kuressaare Ametikool

    • Tartu Kutsehariduskeskus

    • Võrumaa Kutsehariduskeskus

    • Pärnumaa Kutsehariduskeskus

  • Finantseerijad: ESF, HTM, Innove, partnerid

  • RAK meede 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem»

  • Projekti info:

    • www.innove.ee/kvaliteet

    • [email protected]


3 alamprojekti

3 alamprojekti

  • Uuringud

  • Arendus

  • Kvaliteediauhinna konkurss


Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005

Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2005

Kvaliteediauhinna konkursi eesmärgid:

  • parendada koolide juhtimissüsteeme ja tõsta seeläbi koolide töö tulemuslikkust;

  • tunnustada silmapaistvaid koole;

  • jagada kogemusi kutseharidusasutustes hästi töötavatest süsteemidest;

  • tõsta kutseõppeasutuste mainet.


Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhind 2005 1 koolitus 28 11 29 11 2005

Konkursi korraldaja:

  • Eest Kvaliteediühing

    Konkursi sisu:

  • Kutseõppeasutuste 2-etapiline hindamine:

    • koolide poolt teostatav enesehindamine;

    • assessorite poolt teostatav välishindamine


Ajakava

Ajakava

  • 10. oktoober 2005 - õppeasutuste osalemise avaldused

  • 28.-29. nov 2005 ja 19. jaanuar 2006 - koolitused taotlejatele

  • 1. veebruar 2006 – enesehindamisraportite esitamine

  • mai 2006 – koolide külastused

  • juuni 2006 – tagasisideraportid koolidele

  • 15. juuni 2006 - koolitus taotlejatele, töö tagasisideraportiga

  • assessorite ja eksperdi järelkülastus

  • september 2006 – žürii otsus


Organisatsiooniline t iuslikkus excellence

Organisatsiooniline täiuslikkus (excellence)

Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on

  • huvipoolte

    • kliendid,

    • töötajad,

    • partnerid,

    • ühiskond,

    • omanikud

  • tasakaalustatud rahulolu,

  • suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse tõenäosust.


  • Efqm education vision european foundation for quality management

    EFQM Education Vision(European Foundation for Quality Management)

    “Organisatsioonilise täiuslikkuse filosoofia, meetodid ja tööriistad on juhtimise, õppekavade ja kultuuri võtmeelementideks Euroopa kõikide tasemete haridus- ja koolitusasutustes.”

    “The philosophy, methods, tools and techniques of Business & Organisational Excellence are key elements of the management, curricula and culture at all levels of Education & Training in Europe”


    Organisatsioonilise t iuslikkuse p him t ted

    Organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted

    Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus

    Töötajate arendamine ja kaasamine

    Vastutus ühiskonna ees

    Tulemustele orienteeritus

    Protsessidele ja faktidele tuginev juhtimine

    Pidev õppimine, innovatsioon & parendamine

    Partnerluse arendamine

    Kliendikesksus

    (õpilasekesksus)


    Kvaliteediauhindade ajalugu

    Kvaliteediauhindade ajalugu

    • 1951 - Deming Prize (DP), Jaapan; www.juse.or.jp

    • 1987 - Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA), USAwww.quality.nist.gov

    • 1991 - European Quality Award (EQA)www.efqm.org

    • rahvuslikud kvaliteediauhinnad

    • 2000/2001 - Eesti kvaliteediauhinna pilootprojekt

    • 2002, 2003 – Eesti kvaliteediauhind

    • 2004, 2005 – Eesti juhtimiskvaliteedi auhind

    • 2002 alates – Tallinna koolide kvaliteediauhind

    • 2003 – Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna pilootprojekt

    • 2003 – Eesti avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekt “Arenev riigiasutus”


    Mida annab kvaliteediauhinna mudel

    Mida annab kvaliteediauhinna mudel?

    • terviklik ja süsteemne lähenemine organisatsiooni juhtimisele

    • hea alus enesehindamiseks

    • hea alus võrdlusanalüüsiks

    • esindab ühtset, maailmas aktsepteeritud arusaama ‘täiuslikust’ organisatsioonist

    • kaalutud kriteeriumide süsteem

    • kvantitatiivselt mõõdetav ja võrreldav

    • ei välista teisi lähenemisi, pigem integreerib

    • paindlik ja adapteeritav

    • parendamisele ja õppimisele orienteeritud


    Euroopa kvaliteediauhind efqm excellence model allikas efqm

    Euroopa kvaliteediauhind – EFQM Excellence Model (Allikas: EFQM)


    Kutse ppeasutuste kvaliteediauhind

    Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind


    Deming i ts kkel plan do check act

    2. Rakendatus

    (Do)

    Kuidas kokkulepitu on

    ellu viidud?

    1. Lähenemisviis

    (Plan)

    Kokkulepitud

    lähenemised ja tegevused

    3.Tulemused

    (Check)

    Milline on toimimise

    tase?

    4. Ülevaatus(Act)

    Kuidas lähenemisviiside ja

    rakendatuse tulemusi üle vaada-

    takse ja parendatakse?

    Deming’i tsükkel: Plan-Do-Check-Act


    Praktiline t

    Praktiline töö

    • Järgnevalt on hea võimalus värskelt läbivaadatud mudelit lihtsustatud kujul oma organisatsiooni hindamisel kasutada

    • Kõigepealt viiakse läbi individuaalne hindamine, seejärel kannavad sama organisatsiooni esindajad tulemused ühisele kilele

      • Vaata täpsemalt järgmisel lehel 


    Praktiline t maatriksi meetod

    Praktiline töö – maatriksi meetod

    • Loe läbi iga kriteeriumi kohta käivad väited maatriksi ridadel

    • Anna igale kriteeriumile hinne 10 palli süsteemis, tähistades valiku ristiga

    • Korruta igale kriteeriumile antud hinne läbi maatriksi rea lõpus oleva koefitsiendiga, mis iseloomustab kriteeriumi osakaalu mudelis – saate kriteeriumi kaalutud skoori

    • Arvuta lõppskoor, liites kokku kõik kaalutud skoorid

    • Kanna tulemused radardiagrammile, võttes aluseks kriteeriumile antud hinded 10-palli skaalal (koefitsiendiga korrutamata!!). Hinne 1=0,1; 2=0,2 jne

    • Kandke ühe organisatsiooni radardiagrammi tulemused samale slaidile ja võrrelge tulemusi omavahel. Arutlege erinevuste põhjuste üle.

    • Esitlege tulemust slaidil ja kommenteerige tekkinud kujundit – tugevad ja nõrgad kriteeriumid, mida iseloomustab graafiku kuju ja pindala.


    L una 13 00 14 00

    Lõuna 13.00-14.00


    Kvaliteedijuhtimise rakendamise ja auhinnakonkursil osalemise kogemus t ri tmk marika luik

    Kvaliteedijuhtimise rakendamise ja auhinnakonkursil osalemise kogemus:Türi TMK, Marika Luik


    T ri tehnika ja maamajanduskool

    Türi Tehnika- ja Maamajanduskool

    • Asukoht – Kesk Eestis, Järvamaal, Türi vallas

    • Ajalugu

      • esimesed teated 1924.a.

      • kodumajandusliku kallakuga tütarlastekool

    • Tänapäev

      • 4 õppevaldkonda

      • 556 õppijat

      • haritavat maad üle 300 ha, kokku maad üle 500 ha, loomalaut, hobusetall, autodiagnostika punkt, söökla, õpilaskodud, spordibaasid, täiskasvanute koolitus

      • töötajaid 100


    Kvaliteedit

    Kvaliteeditöö:

    • Sai alguse 1997.a. kevadel (tutvuti kvaliteedisüsteemi ISO 9000 rakendamisega Iirimaal)

      • Samal aastal töötati välja projekt ISO 9000 rakendamiseks Eesti kutseharidussüsteemis (Kuressaare Ametikool)

      • 1997.a. sügisel alustas Türi TMK oma kvaliteedigrupi töölerakendamist

        • Esmane eesmärk: õppekasvatustööga seonduv

    • 2003.a. osales Türi TMK ühena Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi pilootprojektis

    • 2004.a. Kutseõppeasutuste kvaliteedikonkursi võitja


    Kvaliteedit 2

    Kvaliteeditöö 2

    • Mida Türi TMK enesehindamiseks teeb?

      • Regulaarne oma dokumentatsiooni ülevaatamine (näiteks arengukava, õppekavad, personali- ja suhtekorralduspoliitika jms.)

      • Töötajate kaasamine läbi töögruppide

      • Esmaspäevased juhtkonna nõupidamised

      • Klientide rahuloluküsitlused, nende vajaduste väljaselgitamine

      • Töötajate rahuloluuuringud

      • Töötajate eneseanalüüs + arenguvestlused

      • Läbiviidud küsitluste põhjalik analüüs

      • Eelarve koostamine kaasates töötajaid, range kontroll kulude üle


    Kvaliteedit 3

    Kvaliteeditöö 3

    • Mida on andnud kvaliteedikonkursis osalemine?

      • Sisemise “asjade korrastatuse” – me teame kuidas oleme oma majas milleski kokku leppinud

      • Suurenenud on kooli tuntus

      • Ääretult hea kogemuse

      • Võimalus näha ennast ka välisvaatlejate pilgu läbi


    Kvaliteedit 4

    Kvaliteeditöö 4

    • Millele taotluse kirjutamisel tähelepanu pöörata:

      • Loogiline, konkreetne ülesehitus

      • Mõttetud laused taotlusest välja!

      • Võrdlusandmed

      • Joonised, tabelid juurde

      • Konkreetsus ja konkreetsed näited

      • Kirjavead

      • Ikka kirja nii nagu on, mitte ilustada


    Eesti kutse ppeasutuste kvaliteediauhinna kriteeriumid 2005

    Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna kriteeriumid 2005


    Kriteeriumide struktuur tulemused

    Kriteeriumide struktuur: tulemused

    6

    Klientidega seonduvad tulemused

    6a (75%)

    Arvamused

    6b (25%)

    Toimenäitajad

    7a (75%)

    Arvamused

    7b (25%)

    Toimenäitajad

    7

    Töötajatega seonduvad tulemused

    8

    Arvamused ja toimenäitajad

    8

    Ühiskonnaga seonduvad tulemused

    9

    Toimivuse võtmetulemused

    9a (50%)

    Peamised majandus-tulemused

    9b (50%)

    Toimivuse võtmenäitajad


    6 klientidega seonduvad tulemused

    6. Klientidega seonduvad tulemused

    • Milliseid tulemusi on organisatsioon

    • saavutanud seoses oma (väliste)

    • klientidega.

    • Tulemuste ja näitajate trendid ning

    • võrdlused eesmärkide ja

    • teiste organisatsioonidega on

    • olulised hindamispõhimõtted.


    6a klientide arvamused

    6a Klientide arvamused

    • Klientide arvamused võivad olla seotud:

    • - õpilastelt ja tööandjatelt kogutud tagasiside tulemustega

    • - õpilaste rahuloluga õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja

    • olmetingimuste osas

    • - õpilaste rahuloluga õppekava ja spetsialiseerumis-

    • võimaluste osas

    • - õpilaste rahuloluga õpetajate ja töötajatega suhtlemise ja

    • tunnustamise osas

    • - tööandjate rahuloluga praktilise väljaõppe (sh praktika) osas

    • - tööandjate rahuloluga õppekavade ja kutseõppeasutuse

    • lõpetajate osas

    • - tööandjate rahuloluga kutseõppeasutuse töö tulemuste

    • osas

    • - kutseõppeasutuse mainega õpilaste ja tööandjate seas

    • - . . .


    6b toimen itajad

    6b Toimenäitajad

    • Toimenäitajad võivad olla seotud:

    • õpilaste arvu dünaamikaga

    • riigitellimuse (õpilaste vastuvõtu plaanide) ja konkursiga kutseõppeasutusse astumisel

    • õpilaste väljalangevusega

    • õpilaste ja tööandjate kaebustega ja nende käsitlemise tulemustega

    • õpilasomavalitsuse tegutsemise tulemustega

    • erinevate (tööandjate poolsete) tunnustustega

    • üldise imagoga, ajakirjanduses kajastatusega


    9 toimivuse v tmetulemused

    9 Toimivuse võtmetulemused

    Milliseid tulemusi onorganisatsioon oma toimimisega saavutanud võrreldesplaneerituga.

    Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.


    9a peamised majandustulemused

    9a Peamised majandustulemused

    Tulemused võivad olla seotud:

    • eelarve täitmisega, võrreldes kutseõppeasutuse strateegiliste eesmärkidega, sealhulgas omateenitud vahendite osas väljatöötatud finantsstrateegiate rakendamise tulemustega kutseõppeasutuse eesmärkide suhtes

    • investeeringute tõhususega õppe- ja töötingimuste parendamisse

    • kutseõppeasutuse finantseerimise tasemega (sh omafinantseerimise osas)

    • finantsriskide maandamise tulemuslikkusega

    • õppeasutuse majandusliku seisuga

    • . . .


    9b toimivuse v tmen itajad

    9b Toimivuse võtmenäitajad

    • Võtmenäitajad võivad olla seotud:

      • õppetulemuste ja õppetööst osavõtu tasemega

      • õpilaste toimetulekuga õppekavade osas

      • kutseõppeasutuse lõpetajate tööhõivega

      • õpilaste tulemustega konkurssidel ja kutsevõistlustel

      • õppetöö tulemuste parendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega

      • õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ettevõetud tegevuste tulemustega

      • enesehindamise tulemustega

      • välishindamise, sh õppeasutuse inspekteerimiste ja kontrollimiste, auhinnakonkurssidel osalemise tulemustega

      • õpilaste kutseõppeasutuse juhtimisse (sh parendustegevustesse) kaasamise tulemustega


    Tulemuste kvaliteedi hindamine

    Tulemuste kvaliteedi hindamine


    Hindamiskaart tulemused

    Hindamiskaart: tulemused


    Hindamiskaart tulemused1

    Hindamiskaart: tulemused


    Tulemuste hindamine trendid

    Tulemuste hindamine: trendid

    • Trendid või saavutatud ja säilitatud hea tase

      • üle 50% maksimumskoorist saab anda vaid 3 aasta positiivsete trendide puhul paljudes tulemustes;

      • üle 25% maksimumskoorist saab anda 3 aasta positiivsete trendide puhul mõningates tulemustes;

      • negatiivsed trendid peavad olema põhjendatud ja näidatud, et põhjustest on aru saadud ja on võetud ette tegevusi põhjuste kõrvaldamiseks


    Tulemuste hindamine v rdlused

    Tulemuste hindamine: võrdlused

    • Võrdlused oma eesmärkidega

      • tulemused, mida organisatsioon mõõdab, peavad olema planeeritud

      • eesmärgid peavad olema põhjendatud ja saavutatud

    • Võrdlused teiste organisatsioonidega

      • võrdlused konkurentide või oma ala parimatega, sektori keskmistega

      • kui ei ole võimalik saada konkurentide andmeid, võib võrrelda ka teiste tegevusvaldkondade organisatsioonidega


    Tulemuste hindamine p hjuslikkus

    Tulemuste hindamine: põhjuslikkus

    • Tulemuste põhjustatus lähenemisviisist

      • heade tulemuste põhjuseks võivad olla välised asjaolud või hea õnn; seepärast peab olema näidatud, kuidas tulemused on saavutatud

      • esitatud tulemusi peab saama seostada poliitika ja strateegiaga ning valitud lähenemisviisidega


    Tulemuste hindamine ulatus

    Tulemuste hindamine: ulatus

    • tulemused peavad olema esitatud ulatuslikult ja sisaldama olulist informatsiooni

    • esitatud tulemuste sisu peab vastama võimaldajates kirjeldatud lähenemisviisidele


    Praktiline t hindamismaatriks tulemused 6b

    Praktiline töö – hindamismaatriks Tulemused 6b

    • Lugege läbi õppejuhtumi kriteerium 6b. Märgistage või tooge välja taotlusdokumendis antud informatsioon tulemuste hindamismaatriksi alusel järgmiselt:

    • Informatsioon, mille alusel on võimalik konstateerida näitajate/tulemuste trende

    • Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi oma eesmärkidega

    • Kus on toodud oma tulemuste võrdlusi väliste organisatsioonide tulemustega

    • Informatsioon, mille alusel on näha, et tulemused on põhjustatud oma lähenemisviiside rakendamisest (vaata ka õppejuhtumi kriteerium 5a)

    • Informatsioon, mille alusel võib hinnata tulemuste ulatust (vaata ka õppejuhtumi kriteerium 5a)


    Kohvipaus 15 20 15 35

    Kohvipaus 15.20-15.35


    7 t tajatega seonduvad tulemused

    7 Töötajatega seonduvad tulemused

    Milliseid tulemusi on organisatsioon

    saavutanud seoses oma töötajate

    rahuloluga.

    Tulemuste ja näitajate trendid ning

    võrdlused eesmärkide ja

    teiste organisatsioonidega on olulised

    hindamispõhimõtted.


    7a t tajate arvamused

    7a Töötajate arvamused

    • Töötajate arvamused võivad olla seotud:

    • - töötajate rahuloluga isikliku arengu võimaluste ja töömotivatsiooni osas

    • - töötajate teadlikkusega kutseõppeasutuses toimuvast ja

    • kutseõppeasutuse positsioonist haridusmaastikul

    • - töötajate rahuloluga töötingimuste ja -tasustamise osas

    • - töötajate rahuloluga kasutatavate motivatsiooni- ja

    • tunnustussüsteemidega ning karjääri- ja koolitusvõimalustega

    • - töötajate rahuloluga juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning üldise teabeleviku osas kutseõppeasutuses

    • - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse väärtuste, poliitika,

    • eesmärkide ja strateegiate ja kaasahaaramise osas nende kujundamisse

    • - töötajate rahuloluga neile võrdsete võimaluste tagamise

    • osas

    • - töötajate rahuloluga administratiivpersonali töö täpsuse suhtes

    • - töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse maine ja ühiskondliku rolli osas

    • - . . .


    7b toimen itajad

    7b Toimenäitajad

    Toimenäitajad võivad olla seotud:

    • töötajate osalemise määraga kutseõppeasutuse juhtimisel ja otsustusprotsessides

    • õpetajate ja töötajate poolt avaldatud publikatsioonide, osalemise ja esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel

    • kutseõppeasutuse konkurentsivõimelisusega tööturult heade spetsialistide leidmisel

    • kutseõppeasutuse vajaduste täitmise tulemustega tööjõu värbamise osas

    • tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumiste (sh haiguspäevad), töövaidluste ja kaebustega

    • tööalaste arusaamatuste arvu ja kommunikatsiooni efektiivsusega

    • töötajate ettepanekute arvuga

    • koolituste tulemuslikkusega

    • õpetajate omavahelise koostöö, sh meeskonnatöö kasutamise määraga õppetöös

    • koolitus- ja arenguplaanide täitmise tulemustega

    • . . .


    8 hiskonnaga seonduvad tulemused

    8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused

    • Milliseid asjakohaseid tulemusi on organisatsioon saavutanud seoses panusega ühiskonna arengusse.

    • Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on olulised hindamispõhimõtted.


    8 hiskonnaga seonduvad tulemused1

    8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused

    Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud:

    • kutseõppealaste vajaduste täitmisega piirkonnas

    • kutseõppeasutuse oma tegutsemispiirkonnaga seotuse määraga

    • kutseõppeasutuse mõjuga oma tegevuspiirkonnas ja avatusega

    • kutseõppeasutuse juhtide ja töötajate piirkonna avalikus elus osalemise tulemustega

    • kajastatusega massimeedias ja mainega ühiskonnas

    • säästliku majandamise, jäätmekäitluse ja muu keskkonnahoiuga seonduva tulemustega

    • õppimis- ja töötingimuste vastavusega töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele

    • õppijate õppetöövälise tegevuse tulemustega piirkonnas

    • võimaluste pakkumisega sportimiseks ja vaba aja veetmiseks piirkonnas

    • suhetega riiklike ja kohalike võimuorganitega

    • kutseõppeasutuse poolt saadud auhindade ja tunnustustega

    • . . .


    Praktiline t t idetud vorm tulemused 7b

    Praktiline töö – täidetud vorm Tulemused, 7b

    • Loe läbi kriteeriumi sisu ‘täidetud vormi’ vasakus osas.

    • Loe läbi kriteeriumi 7b kirjeldus näidistaotlusdokumendis.

    • Loetle taotlusdokumendis esitatud tulemused, lisades olemasoleva info trendide iseloomu (positiivsed, püsivad, negatiivsed), trendide pikkuse (a.), võrdluste kohta oma eesmärkidega (ületatud, saavutatud, täitmata) ja võrdlusandmete (paremad, võrdsed, halvemad kui võrdlusalustel) kohta (2.-6.samm)

    • Loetle väidetud tulemused, mis ei ole tõestatud andmetega (7.samm)

    • Loetle kriteeriumi tugevused ja parendusvaldkonnad (8.samm)


    Esimese koolitusp eva kokkuv te

    Esimese koolituspäeva kokkuvõte


  • Login