HEV lapsed ja hariduskorraldus

1. HEV lapsed ja hariduskorraldus HTEP.01.122 Hariduskorraldus lasteaias ja tavakoolis Signe Raudik signe.raudik@ut.ee 2008

2. Alusharidus ja seadused Koolieelse lasteasutuse tööd reguleerib: KOOLIEELSE LASTEASUTUSE SEADUS (jõustunud 27.03.1999) Õppe- ja kasvatustöö aluseks on: ALUSHARIDUSE RAAMÕPPEKAVA (1999)

3. Koolieelse lasteasutuse seadus § 14. Erivajadustega lapsed (1) Keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele loob valla- või linnavalitsus võimalused arenemiseks ja kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. (2) Erivajadustega lastele luuakse tingimused kasvamiseks sobitusrühmades koos teiste lastega. (3) Kui elukohajärgses lasteasutuses puuduvad võimalused sobitusrühma moodustamiseks, moodustab valla- või linnavalitsus erirühmad või asutab erilasteaiad.

4. Koolieelse lasteasutuse seadus § 6. Rühmad (5) Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed. (6) Erivajadustega laps võetakse sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel.

5. Alusharidus ja kaasav õpe Erilasteaedade arv ja kohtade ning laste arv neis, muutus aastati. Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013

6. Erirühmad • Laste arv erirühmas on järgmine: • Kehapuudega laste rühm – 12 last; • Tasandusrühm – 12 last; • Arendusrühm – 7 last; • meelepuudega laste rühm – 10 last; • liitpuudega laste rühm – 4 last; • pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm-4 last. • Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem • kui teistes lasteasutuse rühmades, arvestades, et • ükserivajadusega laps täidab kolm kohta.

7. Tugisüsteemid lasteaias • Logopeedi tööülesanded: • kõnepuuete väljaselgitamine (logopeediline • diagnostika); • kõnepuuete ennetamine (preventsioon); • kõnepuuete kõrvaldamine, leevendamine või • kompenseerimine; • kõnepuudega isiku, tema lähedaste ja teiste • erialade spetsialistide nõustamine. • Eripedagoog – töötab lasteaia erirühmas (lisaks tavapersonalile) ning tegeleb AEV laste õpetamise ja kasvatamisega.

8. Lapse arengu jälgimine ja analüüsimine Meeskond: • õpetajad • tugispetsialistid • lapsevanemad • arengumapp • kasvumapp • arengutabelid • lapse individuaalsuse kaart jt. Hindamise vahendid: Arengu jälgimine ja tagasiside: • arengukirjeldus • arenguvestlus • IAK

9. Koolivalmidus Koolivalmidus kooli valmisolek Valmisolek õppimiseks Valmisolek õpetamiseks: mäng õppetegevus • koostöö; • eesmärgid, tegevuse sisu; • kohanemisprobleemide • mõistmine; • plaanid, strateegiad; • üleminekuprotsessi • tulemuste hindamine. Kujuneb bioloogiliste eelduste ja keskkonna- tegurite koosmõju kaudu Hinnatakse: Vaimne-, sotsiaalne- ja füüsiline koolivalmidus

10. Koolipikendus (1) • Koolikohustuse täitmise edasilükkamise taotluse rahuldamise tingimused ja kord • Sotsiaalministri 27. mai 1999. a määrus nr 41 • Taotleb lapsevanem; • aluseks lapse tervislik seisund; • andmekogu peab maa-või linnavalitsus; • rahuldatakse juhul, kui tagatakse: • lapse arenguks ja taastusraviks vajalik keskkond; • võimalus jätkata alushariduse omandamist kuni kooliminekuni.

11. Koolipikendus (2) • Edasilükkamise aluseks on järgmised tervisehäired: • Perearsti või lastearsti otsuse alusel: • äge haigus,kroonilise haiguse ägenemine või raske trauma; • kõne ja keele arenguhäired; • neurootilised häired. • Psühhiaatri otsuse alusel: • segatüüpi spetsiifilised arenguhäired; • pervasiivsed arenguhäired; • hüperkineetilised häired; • segatüüpi käitumis- ja tundeeluhäired; • suhtlemishäired; • neurootilised häired.

12. Koolipikendus (3) • Rahuldamise kord: • avaldus; • lapse sünnitunnistuse koopia; • arsti kirjalik otsus; • iseloomustus; • joonistustööd. • Avalduse esitamine alates 1. märtsist. • Otsus koolikohustuse täitmise edasilükkamise kohta • hiljemalt 25. maiks. Nõustamiskomisjon

13. Probleemid erivajadustega laste arengu toetamisel (1) • Ei toimi jagatud vastutuse printsiip – vastutusevõtmine kõigil otsustustasanditel • (riik, KOV, lasteasutus, perekond); • puudub koostöövõrgustik KOVi ja regiooni tasandil. Hariduse, sotsiaal- ning tervishoiuvaldkond toimivad eraldi – alates andmekogudest ja andmete töötlusest kuni tugiteenuste võimaldamiseni;

14. Probleemid erivajadustega laste arengu toetamisel (2) • piiratud ressursid (spetsialistid, raha); • puudub süsteem, mis tagab lapse arengulise erivajaduse võimalikult varase märkamise (enne lapse aastaseks saamist), mistõttu kannatab ka lapsevanema pedagoogiline nõustamine(toetamine) lapsele arengusoodsa keskkonna loomisel. • Unesco programm Haridus Kõigile Eesti tegevuskava

15. HEV laste kaasamine kooli Igal lapsel peab olema õigus ja võimalus saada oma vaimsele potentsiaalile vastavat õpetust. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Võimetekohase õpetuse peab kindlustama kool, kus laps õpib.

16. Reguleeriv seadusandlus Eesti Vabariigi haridusseadus. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Individuaalse õppekava järgi õppimise kord. Koduõppe kord. Parandusõppe töökorralduse aluste kinnitamine. Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.

17. Õpilaste võimekus P. Kees Statistika pedagoogidele ja psühholoogidele. III osa, 1984

18. Andekad • Varakult saavutatud väga hea koolivalmidus; • huvi kõige uue vastu; • väga hea mälu, omandavad materjali kiiresti; • sortimis-, järjestamis-, klassifitseerimis-, süstematiseerimis- ja põhjendamisoskus; • vara arenenud motoorne areng, liikuvus, osavus; • väga head organisaatorivõimed, optimism, mistõttu on neid hea rakendada rühmatöös mõne alarühma juhina.

19. Õpiraskused (1) • Tekivad alla keskpärase tasemel õppijatel – edutud, hariduslike erivajadustega. • Kerge ja keskmise astme õpiraskustega lapsed: • nõrk vaimne, rahuldav sotsiaalne ja füüsiline • koolivalmidus; • vähene sõnavara, napp jutustamisoskus; • oskamatus vaadelda, kuulata, madal uurimishuvi; • madalam iseseisvuse tase; • raskused oluliste tunnuste eristamisel ebaolulistest; • halb lugemis- ja arvutamisoskus; • tähelepanu hajuvus; • aeglane ja piiratud omandamisvõime.

20. Õpiraskused (2) • Erakordselt madal tase – väljakujunenud õpiraskustega lapsed, toimetulematus õppekava nõuetega: • puudulik või nõrk vaimne koolivalmidus; • rahuldav tervislik ning nõrk sotsiaalne • koolivalmidus; • raskused oma tegevuse organiseerimisel; • madal õpihuvi, vajavad veel mänguõpet; • raskused kõnest aru saamisel, halb • eneseväljendamisoskus.

21. Õppekavad Põhiharidust saab omandada kolmel tasemel määratletud õppekava alusel: 1. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. 2. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava). 3. Toimetuleku riiklik õppekava. Välja töötamisel on hoolduskooli riiklik õppekava.

22. Õppe toetamine tavaklassis • Kool saab õppetöö kvaliteedi tagamiseks kasutada: • tugiõpet; • kõneravi; • parandusõpet; • individuaalset õppekava; • koduõpet.

23. Tugiõpe • Tugiõpe on õpilastele antav esmane õpiabi, mida teostavad klassi ja/või aineõpetajad vastavalt koolis kehtestatud reeglitele. Rakendatakse ajutiste õpiraskustega laste abistamiseks, mis eeldab kiiret õpiraskus(t)e ületamist või likvideerimist. • Ajutiste õpiraskuste põhjused: • lapse puudumine koolist pikema aja vältel; • väsimusseisundid tervisehäirete korral; • probleemid perekonnas, sh lapse arengut • soodustava keskkonna puudumine; • lapse isiksuse, sh suhtlemise iseärasused; • motoorne rahutus või pärsitud aktiivsus jne.

24. Kõneravi Kõneravi eesmärk on toetada 1.–9. klassi õpilaste suulise ja kirjaliku kõne arengut tulenevalt tema hariduslikust erivajadusest ja võimaldada õpilasel saavutada õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi. Suulise ja/või kirjaliku kõne probleemidega lapsed. Kõneravitunde viib läbi logopeed. Kõneravi rühma suurus on kuni 8 õpilast.

25. Parandusõpe Parandusõppe eesmärk on toetada 1-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele vastavaid tulemusi. Parandusõppe tunde viib läbi parandusõppe õpetaja. Parandusõppe rühma suurus on 6-8 õpilast.

26. Individuaalne õppekava Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK koostamine on lubatud mis tahes kooliastmes ja mis tahes riikliku õppekava järgi õppivale õpilasele.

27. Koduõpe Koduõpe on õpilase elukohas või haiglas koolikohustuse täitmiseks toimuv õpe. Elukohas õppides võib õpilane koolikohustust täita lapsevanema soovil või tervislikel põhjustel. Lapsevanema soovil elukohas toimuvat õpet korraldab lapsevanem, kooli ülesanne on õpitulemuste kontrollimine ja hindamine. Tervislikel põhjustel elukohas toimuvat õpet korraldab kool.

28. Eriklassid tavakoolis • Laste arengu eripära arvesse võttes on võimalik moodustada järgmisi eriklasse: • kasvatusraskustega laste klassid; • tasandusklassid; • kuulmispuudega laste klassid; • abiklassid; • toimetulekuklassid; • hooldusklassid; • liitpuudega laste klassid.

29. HEV õppe tingimused Õpiraskustega lastele tuleb koolis luua võimalused lisatööks kõneravi ja/või parandusõppe rühmades/tundides. Suuremale osale neist lastelt on otstarbekas koostada IÕK. Kõik lapse vajadusest lähtuv individuaalne töö registreeritakse ka kooli aruandluses (õpilase vaatluse kaart) ja on arvestatav nii sise-kui väliskontrolli läbiviimisel ja tulemuste arvestamisel.

30. Tugivõrgustik koolis • Tegevusalad: • Logopeed – kooliküpsuse hindamine, kõnepuuete • väljaselgitamine ja kõneravi korraldamine. • Eripedagoog – õpetab lapsi, kes ei suuda teistega • samal viisil ja mahus õppematerjali omandada. • Sotsiaalpedagoog – last ümbritseva keskkonna • ja valitsevate suhete koordinaator. • Koolipsühholoog – oluline roll koolikeskkonna • kujundajana. • arst, abiõpetaja, muusikaterapeut jt. • Töö lapse, lapsevanema, õpetaja ja kooli tasandil.

31. Eripedagoog • Eripedagoog on õpetaja, kes viib läbi parandusõpet, õpetab tasandusklassis. • Tööülesanded: • õpilase arengu hindamine; • IÕK koostamine ning selle alusel õpetamine; • õpetamine LÕK ja TÕK järgi; • nõustab lapsevanemaid, õpetajaid, sotsiaal- • pedagooge, sotsiaaltöötajaid HEV küsimustes. • HEV töö koordinaator

32. Logopeed • Tööülesanded: • kõnearendus – suulise ja kirjaliku kõne • arendamine; • psüühiliste protsesside arendamine; • motoorika (peenmotoorika) arendamine; • nõustamine; • osalemine tugivõrgustiku töös. • Viib läbi koolis kõneravi tunde

33. Sotsiaalpedagoog • Tööülesanded: • tegelemine põhjuseta puudujate ja koolikohustust • mittetäitjatega; • suhtlemine lapsevanematega; • kooli ja kodu kontakti hoidmine; • tegelemine tunnis korda rikkuvate õpilastega; • tekkinud probleemide ja konfliktide lahendamine; • koolikiusamise juhtumite uurimine ja • lahendamine. • Tegevus hõlmab: • individuaalne töö ja töö sihtgrupiga; • töö lapsega kokku puutuvate inimeste ja • instantsidega.

34. Psühholoog • Tööülesanded: • probleemide ennetamine; • vastavate sekkumismeetodikate (nõustamine, • konsulteerimine) rakendamine: • koostöö lapsega (testimine ja probleemsituatsioonides abistamine), • koostöö õpetajaga, • koostöö lapsevanemaga, • koostöö kooli tasandil. • koolitamine.

35. Kaasamine õpetaja pilgu läbi • Üks IÕK õpilane klassis; • koolis peab olema tugivõrgustik; • koolis on vajalik “rahunemisklass”; • HEV lased vajavad sotsiaalset korrektsiooni; • lisaressursside olemasolu.