1 / 23

Robert Kiviselg Jäätmeosakonna peaspetsialist, Keskkonnaministeerium robert.kivselg@ekm.envir.ee

JÄÄTMETE KASUTUSE ARENG JA VÕIMALUSED EESTIS. Konverents “Biomass ja bioenergia” 27. veebruar 2008. Robert Kiviselg Jäätmeosakonna peaspetsialist, Keskkonnaministeerium robert.kivselg@ekm.envir.ee. JÄÄTMESEADUS, KESKKONNASTRATEEGIA.

zev
Download Presentation

Robert Kiviselg Jäätmeosakonna peaspetsialist, Keskkonnaministeerium robert.kivselg@ekm.envir.ee

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. JÄÄTMETE KASUTUSE ARENG JA VÕIMALUSED EESTIS Konverents “Biomass ja bioenergia” 27. veebruar 2008 Robert Kiviselg Jäätmeosakonna peaspetsialist, Keskkonnaministeerium robert.kivselg@ekm.envir.ee

  2. JÄÄTMESEADUS, KESKKONNASTRATEEGIA • Üheks alternatiiviks jäätmete taaskasutamisel on jäätmete energiakasutus • Jäätmekäitlushierarhia: • tekke vältimine, • tekke vähendamine, • jäätmete korduskasutus, • jäätmematerjali ringlussevõtt (k.a bioloogiline ringlussevõtt), • jäätmete energiakasutus, • jäätmete ladestamine • Viimasteks alternatiivideks jäätmete käitlemisel on energiakasutus ja siis ladestamine

  3. BIOENERGIA JÄÄTMETEST • Bioenergia all mõistetaksebiomassist toodetud energiat – soojust, elektrit ja biokütuseid. • Biomass: • põllumajanduslikust tootmisest (kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained), • metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, • jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon • tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

  4. JÄÄTMED ENERGIAKS JÄÄTMED (20 erinevat kategooriat) TAVAJÄÄTMED sh OLMEJÄÄTMED PÜSIJÄÄTMED OHTLIKUD JÄÄTMED BIOMASS BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED k.a olmejäätmete biolagunev osa MASSPÕLETUS RDF KÜTUS refused derived fuel KÜTTEVÄÄRTUSLIKUD TUHK TUHK TUHK KOMPOST BIOKÜTUS TUHK VÄETIS ENERGIA

  5. PEAMISED BIOLAGUNEVAD JÄÄTMELIIGID Setted - 2 100 000 t/a Raie ja haljastusjäätmed – 1 050 000 t/a Olmejäätmete biolagunev osa – 245 000 t/a Sõnnik – ? t/a Loomsed jäätmed – ? t/a KOKKU: 3 400 000 t/a Jäätmeseaduse reguleerimisealla ei kuulu (§1): 2) reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed;5) loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine;6) mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed;

  6. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED • Eestis tekkib aastas 20 000 000 tonni jäätmeid, • biolagunevate jäätmete osakaal on 17 % • põlevkivi tööstusega seotud jäätmete osakaal on 70% • segaolmejäätmete osakaal on3 % • Eestis tekib ca 3 400000 tonni biolagunevaid jäätmeid aastas • Tekkivatest jäätmetest ladestatakse400 000 tonni ehk12% • Ladestatavatest biojäätmetest60 % moodustavad biolagunevad segaolmejäätmed 245 000tonni. • Suur osa loomsed jäätmed, puidujäätmed ja reoveesetted taaskasutatakse.

  7. OLMEJÄÄTMETE BIOLAGUNEV OSA 2006 aastal tekkis olmejäätmeid 593 000 t 2006 ladestati olmejäätmeid 375 000 t (65% biolagunev osa) kodumajapidamistes aastas 245 000 tonni biolagunevaid jäätmeid Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla (§134) :1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist;2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist;3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. Aastast 2008 tuleb olmejäätmetest eraldada biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. Aastast 2010 tuleb olmejäätmetest eraldada biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

  8. OLMEJÄÄTMETE BIOLAGUNEVA OSA 2006 aastal tekkis olmejäätmeid 593 000 t 2006 ladestati olmejäätmeid 375 000 t (65% biolagunev osa) Taaskasutusse: 2010 - 140 000 t 2020 – 400 000 t

  9. KOMPOSTEERIMISPLATSID BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE TEGEVUSKAVA Jäätmeseaduse kohalset suunavad olmejäätmete voogusid esmaselt KOV-d, nii on see ka jäätmepõletustehaste rajamisel ka mujal EL-s. Eestis ei ole sellesuunalist tegevust näha.

  10. ÕIGUSAKTID Jäätmepõletusest reguleerib EL Jäätmepõletusdirektiiv 2000/76, mis on Eestis rakendatud Jäätmeseaduse ja nn. 'Jäätmepõletusmääruse' kaudu Seab väga ranged piirangud bio-laguneva aine ladestamisele - see peaks juba aastaks 2020 peaaegu lõppema Enamus EL liikmesriike jõudnud järeldusele, et optimaalne on osa jäätmetest (st liigitikogumisel ülejääv jääkprügi), põletada nõuetekohastes rajatistes e jäätmepõletustehastes. 1. MASSPÕLETUS 2. KOOSPÕLETUS Jäätmepõletustehaseid on 400, aga peatselt ehitakse neid paljude riikides arvuklalt juurde, eriti suurlinnade läheduses (ka Lätis, Leedus, Poolas, aga näit Soomes on samuti erineval arngustaadiumis 6-7 põletustehast). RINGLUSSEVÕTU EELISTAMINE - toenäoline, et Jäätmete Raamdirektiivi lisatakse 50 % ringlussevõtu sihtarv

  11. JÄÄTMEHOOLDUS EUROOPAS

  12. KOMPOSTEERIMISPLATSID

  13. PALJU ÜKS INIMENE EESTIS VÄÄRTUSLIKKE RESSURSSE PRÜGILASSE SAADAB NING PALJU TA VÕIKS TAASKASUTUSSE SUUNATA

  14. JÄÄTMEPÕLETUSTEHASED Iru masspõletustehas - 200 000 t olmejäätmeid (2011 a. 1,5 miljr) Väo masspõletustehas – 80 000 t olmejäätmeid (KMH pooleli) Tartu masspõletustehas – 100 000 t olmejäätmeid (plaan) Kunda Nordik Tsement – RDF põletus – 70 000 t (seadme montaaž lõppemas) (1000 tonni RDF tootmiseks vajalik läbi sorteerida 2000 tonni olmejäätmeid) AS Epler&Lorenz – 1500 t (ohtlike jäätmeid) AS Fibo - 7000 t (ohtlike jäätmeid) Iru Elektrijaam OÜ Norman Invest OÜ

  15. KAS JÄÄTMEID JAGUB Olmejäätmeid aastaks 2013 - 700 000 t 50 % põletada – ca 350 000 t/a 'olmejäätmetest' + teatud tööstusjäätmetd seega ca 400 000 t/a ??? PLAN PÕLETADA 530 000 tonni aastas Kas jõuame ´suletud prügilate läbikaevamisele ja ´põlevjääkide põletamisele, ´mõneski EL riigis seda juba tehakse....

  16. KESKKONNAOHUTUS • Jäätmepõletust = dioksiinid(ülitugevate mürkainete rühm - tekib kloori ja muid halogeene sisaldavate ainete madalatemperatuursel põlemisel) • Saksamaa 2005 a põhjalik dioksiiniuuring • dioksiinide emissioonist andis jäätmepõletus ca 1 % • eramajapidamiste mõju ca 20 %, • ülejäänu muust tööstusest (metallurgia jms). • Rootsis on on hinnatud: • jäätmepõletustehastest tuleb kuni 2 % üldisest dioksiini kogusest. • JÄÄTMEPÕLETUS on käsitletav taaskasutusena, kui energiaefektiivsuson min 0,6 kuni 2008 a. loa saanud rajatistes ja ja 0,65 alates 2009 • Seega – kui energiakasutuse efektiivsus on madalam sellest, siis on tegemist jäätmete kõrvaldamisega Põlevkivi elektrijaama vanad tolmpõlevkivi katlad – 0,29 ja uued keevkihtkatlad 0,34

  17. MIS KASU TOOB JÄÄTMETE PÕLETAMINE ÜHISKONNALE • Prügilatel ei ladestata biolagunevaid jäätmeid - väheneb kasvuhoonegaaside heide. Prügilatel ei teki enam prügilagaasi ega ka üldiselt 'lõhnasid', nõrgvee reostuskoormus vähenev märgatavalt. • Kasutatakse ära jäätmetega täna sisuliselt 'mineva visatav' e ladestatav energia hulk - keskmiselt on 4 t segajäätmeid kütteväärtuselt võrdsed 1 t naftaga – seega saame väita, et Eestis ladestakse segajäätmetega seni veel ca 80 000 tonni naftat • Väheneb vajadus uute prügilate järele ja prügilatega seotud probleemid üldisemalt – paremal juhul ladestatakse ca 25 % algsest massist tuhana, kuid ka seda taaskasustakse paljudes riikides osaliselt veel teedeehitusel jms. • Kui Tallina prügila praegune planeerimguala on arvestatud ca 40 a, siis jäätmepõletuse rakendumisel jätkub samast alasts kindlasti paar korda kauemaks.

  18. Tänan tähelepanu eest Robert Kiviselg Jäätmeosakonna peaspetsialist, Keskkonnaministeerium robert.kiviselg@ekm.envir.ee

More Related