1 / 25

VII EESTI SPORDI KONGRESS Spordipoliitika alused Kitsaskohad

VII EESTI SPORDI KONGRESS Spordipoliitika alused Kitsaskohad. 11. november 2010 Tallinn. SPORDIKORRALDUS EESTIS. Valmisolek muutusteks 1980ndate lõpus Ümberkorraldumine 1990ndate algusest 20 aastaga on kujundatud spordikorralduse alused. Osa põhimõtetest on sätestatud õigusaktides,

zeal
Download Presentation

VII EESTI SPORDI KONGRESS Spordipoliitika alused Kitsaskohad

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. VII EESTI SPORDI KONGRESSSpordipoliitika alusedKitsaskohad 11. november 2010 Tallinn

  2. SPORDIKORRALDUS EESTIS Valmisolek muutusteks 1980ndate lõpus Ümberkorraldumine 1990ndate algusest 20 aastaga on kujundatud spordikorralduse alused. Osa põhimõtetest on sätestatud õigusaktides, osa nn. kirjutamata reeglid. Samas pole ühtset spordipoliitika aluste dokumenti! Meie töörühma eesmärk on: esitada spordikorralduses kehtivad põhimõtted, keskenduda üldistele kitsaskohtadele, töötada välja spordipoliitika alused.

  3. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordi arengut mõjutavad, spordielu korraldavad: Avalik sektor - keskvõim ja kohalik võim Spordiorganisatsioonid - klubid, liidud, asutused Mõlemad pooled on kahe aastakümnega oluliselt arenenud. Leitud “oma liistud”. Domineerimise soov on asendunud mõistliku rollijaotuse ja koostööga. Koostöö eelduseks sarnased eesmärgid, regulaarsed konsultatsioonid, tegevuste koordineerimine, VASTASTIKUNE USALDUS ja LUGUPIDAMINE

  4. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Avalik sektor – tingimuste loomine • spordile soodsa õigusruumi loomine • spordi infrastruktuuri väljaarendamine • spordiorganisatsioonide tegevuse toetamine • spetsialistide koolitamine • moraalne ja materiaalne tunnustamine

  5. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordiorganisatsioonid – tegutsemine • sporditegevuse korraldamine • huviliste ühendamine vertikaalsesse liikmeskonna-ja horisontaalsesse koostöövõrgustikku • demokraatia, hea juhtimistava ja rahvusvaheliste reeglite ja määruste järgimine • inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja positiivsete väärtushinnangute edendamine • moraalne ja materiaalne tunnustamine

  6. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordiliikumise aluseks on: Inimeste huvi ja tahe sportida, õpetada, korraldada Ühinemisvabadus – klubide ja seltside loomine ning klubide ühinemine ühistegevuseks - liitudeks Avaliku sektori arusaam spordi rollist ühiskonnas - sotsiaalne, tervistedendav ja majanduslik mõõde.

  7. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordiliikumise aluseks on: Avalik sektor ei sea spordiorganisatsioonidele kohustusi saavutuslikkuse osas, küll loob tingimusi arvestades tegutsemist avalikes huvides. Spordiorganisatsioonidel on vabadus eesmärkide seadmisel, kui järgitakse: seadusi ja õigusakte r/v spordiliikumise norme ja tavasid demokraatlikke otsustusprotsesse ja sisereegleid

  8. SPORDIPOLIITIKA ALUSED R/v spordiliikumise normide / tavade järgimine Põhimõte: üks riik – üks spordialaliit. Spordialade harrastajaid ühendavad ja esindavad klubide kaudu spordialaliidud. Kinnitus: liikmelisus R/v spordialaliidus ja EOK-s. Klubidel pole kohustust ühineda liitudesse. Paralleelne ühinemisvõimalus: maakonna/linna spordiliitu ja spordiühendusse .

  9. SPORDIPOLIITIKA ALUSED 4. ehk tunnustamise tase - ROK 3. ühinemise aste rahvusvaheline spordiliit 3. ühinemise aste katusorganisatsioon Eestis - EOK 2. ühinemise aste: spordialaliit maakonna/linna spordiliit, spordiühendus FÜÜSILISED ISIKUD 1. ühinemise aste KLUBI

  10. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordiseadus § 2. Spordi korraldamise ja edendamise ülesanne “ ... kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil” Eesti Spordi Harta 1. Sport ja selle eesmärgid Eestis “ .... Spordisüsteemi .... põhieesmärk on kogu rahva kehaline vormisolek ja sportlik eluviis”

  11. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tipp ILLUSIOON Harrastus

  12. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tipp VÕIMALIK ARENG (?) Harrastus

  13. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tipp EESMÄRK (?) Harrastus

  14. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tipp TIPPSPORDI TUGISTRUKTUURID OLEMAS EOK OM ettevalmistusprogramm Riiklikud spordistipendiumid ja - preemiad Kaitsejõudude spordirühm Spordimeditsiini SA Audentese Spordikool Harrastus

  15. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tipp TIPPSPORDI TUGISTRUKTUURID - TARVILIKUD Üleriigilised tippspordi keskused EOK OM ettevalmistusprogramm Riiklikud spordistipendiumid ja - preemiad Tingimused 18+ tippudele kõrgkoolides Kaitsejõudude spordirühm Spordimeditsiini SA Audentese Spordikool Pärnu, Tartu, Ida-Viru “Audentesed” Regionaalsed tippspordikeskused Harrastus

  16. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordipoliitiliste eesmärkide hulka tuleks lisada: Eesti tulemuslik ja väärikas esindamine rahvusvahelistel tippvõistlustel. Avaliku sektori ja spordiorganisatsioonide ühine eesmärk!

  17. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Tippsportlaste sotsiaalsed garantiid. Tulumaksuseaduse ja VV 20.06.2000. määruse nr. 198 põhjal ning tingimusi täites on võimalik maksta tulumaksuvaba stipendiumi sporditegevuseks.

  18. SPORDIPOLIITIKA ALUSED PWC: Stipendium on rahalise toetuse alaliik, mida antakse näiteks sportlasele sporditegevuse toetamiseks; Stipendiumi ei anta selle saaja eelnevate teenete eest (antud asjaolu eristab stipendiumi preemiast), stipendium on tulevikku suunatud toetus; Stipendium on rahaline toetus, mida antakse ilma vastutasuta (erisus tasudest lepingute alusel tehtud tööde või osutatud teenuste eest), stipendiumi andjal õigus nõuda saajalt nende toimingute sooritamist, mis on seotud stipendiumi andmise eesmärgi täitmisega või stipendiumi kasutamise eesmärgipärasust kontrollida.

  19. SPORDIPOLIITIKA ALUSED PWC: Stipendium on rahalise toetuse alaliik, mida antakse näiteks sportlasele sporditegevuse toetamiseks; Stipendiumi ei anta selle saaja eelnevate teenete eest (antud asjaolu eristab stipendiumi preemiast), stipendium on tulevikku suunatud toetus; Stipendium on rahaline toetus, mida antakse ilma vastutasuta (erisus tasudest lepingute alusel tehtud tööde või osutatud teenuste eest), stipendiumi andjal õigus nõuda saajalt nende toimingute sooritamist, mis on seotud stipendiumi andmise eesmärgi täitmisega või stipendiumi kasutamise eesmärgipärasust kontrollida.

  20. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Ma saan konstateerida töörühma nimel: Liiga kergekäeliselt rakendame stipendiume! EOK hakkab alates 2011 OM ettevalmistustoetuste raames suunama liitudele A ja B taseme sportlastega lepingute sõlmimiseks töötasu ja maksuraha.

  21. SPORDIPOLIITIKA ALUSED 4 ettepanekut maksuregulatsiooni: • Spordiklubile ja spordikoolile (EHIS) makstud koolituskuludelt tulumaksutagastuse erisused (TMS § 26 Koolituskulud) • TM soodusnimekirja arvamisel on (2) 2) põhikirjast tuleneva sihtrühma toetamine soositud, samas (2) 3) liikmetele antav abi, soodustused välistav säte ja tegevus (TMS § 11)

  22. SPORDIPOLIITIKA ALUSED 3) aegunud maksupiir 500.- kr. spordivõistlustel osalejatele kingitud meenete (auhindade) puhul (TMS § 49 (6) 5)) • tööandja maksustamine erisoodustusmaksuga töötaja tervise (liikumisharrastuse) edendamise kuludelt (TMS § 48)

  23. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Spordiorganisatsioonide sisesed reeglid Kehtiva spordiseaduse kohaselt saab klubi olla eraõiguslik juriidiline isik, siis MTÜ, SA, äriühing. Kõik järgmised (siis klubide) ühendused saavad olla aga ainult MTÜ-d, kuna on liikmeskonnal põhinevad. MTÜ seadus piisavalt liberaalne, võimaldab luua sporditegevuseks tarviliku juriidilise vormi.

  24. SPORDIPOLIITIKA ALUSED Samas võimaldab kuritarvitusi, mis vastuolus demokraatia, ausa juhtimise tavade ja spordiliidule omistatud koha ning vastutusega. Näited, mis MTÜ seaduse alusel JOKK: - sisuliste kriteeriumite puudumine liikmetele - hääletavate “liikmete” asutamine - juhatus võtab uusi liikmeid, kes üldkoosolekul kohe hääletavad - massiline volitustega hääletamine

  25. SPORDIPOLIITIKA ALUSED ROK on esitanud soovitused spordiliikumisele. Ettepanek: Valmistame ette EOK ja liitude hea juhtimistava kokkulepe, milles sätestame vähemalt: - kriteeriumid liikmeskonda kuulumiseks - liikmete kinnitamise üldkoosolekul - huvide konflikti välistamise - valitud juhtorganite aruandluse liikmete ees Leppe järgimine peaks olema sarnane dopingu- vastase kokkuleppe täitmisega.

More Related