1 / 29

Kriisi kulg

Kriisi kulg. Kriisi- ja katastroofipsühholoogia 2.loeng kadri ugur. Üldist. Kriisireaktsioon on loomulik protsess Kriisireaktsioon nõuab aega Kriisireaktsioon on väga individuaalne Kriisis olev inimene keskendub enesele. Hoiatus.

zaza
Download Presentation

Kriisi kulg

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Kriisi kulg Kriisi- ja katastroofipsühholoogia 2.loeng kadri ugur

  2. Üldist • Kriisireaktsioon on loomulik protsess • Kriisireaktsioon nõuab aega • Kriisireaktsioon on väga individuaalne • Kriisis olev inimene keskendub enesele

  3. Hoiatus • Vigastamatuse illusioon: kõik läheb hästi, meiega ei juhtu midagi • Eriti tugev on vigastamatuse illusioon siis, kui hoiatatakse loodusõnnetuste eest (vulkaanipurse, maavärin, keeristorm) • Esimest hoiatust ei võeta tavaliselt tõsiselt.

  4. Hoiatus 2 • Enamasti antakse hoiatus liiga hilja, kuna ametnikud kardavad paanika puhkemist. Liiga hilise hoiatuse puhul on aga paanika võimalus suurem. • Liiga varajast hoiatust ei võeta kuulda. • Valehäired vähendavad järgmiste häirete tõhusust.

  5. Hoiatus 3 • Suur osa inimestest käitub nii nagu teisedki. • Olukorra tõsidust usutakse alles reaalseid meetmeid nähes (gaasiõnnetus) • Perekonnad keelduvad sageli evakueerumast, kui mõni pereliige puudub

  6. Häire 4 • Sisemine kaart (kuhu minna, kus miski asub jne) on eriti oluline külas ja hotellides • Evakuatsioon õnnestub kõige paremini siis, kui inimestel on selge ettekujutus, kuhu minna ja mida teha. • Korraldused peavad olema selged, täpsed ja emotsioonivabad

  7. Šokk Varajane reaktsiooniperiood Hiline reaktsiooniperiood Toibumisperiood Kriisi akuutne faas Krooniline kriisireaktsioon PTSD Kriisi kulg

  8. Šokk • Psüühika esimene reaktsioon on kaitsta isiksuse terviklikkust. Seega ei jõua juhtunu koheselt kohale. • Šokiseisundis toimuvad muutused psüühikas, teadvuse seisundis ja kehas • Erista meditsiinilist ja psüühilist šoki mõistet!

  9. Šokk 2 • Muutused teadvuses: • ebatõelisuse tunne • “see on uni” • ei ole võimalik, ei ole tõsi • meiega midagi sellist ei juhtu • ajakäsitlus muutub • muutused tajusüsteemis

  10. “See ei ole tõsi!” • Psüühika keeldub esimestel hetkedel juhtunut uskumast (vigastamatuse illusioon) • Teadvus püüab juhtunust distantseeruda: tegelikkust nähakse kui filmi, und või teatrit; tunne “see ei toimu ju minuga” - dissotsiatiivne kogemus

  11. Ajakäsitlus • Aju on aktiivselt töös: otsitakse mälust toimimisjuhiseid ja samal ajal võetakse vastu informatsiooni sündmuse kohta. • Ajakäsitlus ei vasta tavalisele • sündmused tormavad mööda, ei jõua reageerida • aeg venib, olukord muutub järjest hullemaks • Sageli põhjustab muutunud ajakäsitlus hiljem süütunnet

  12. Tundetus • Šokis olev inimene ei tunne reeglina valu, külma, kuuma, nälga ega väsimust. • Sageli lamandub ka emotsionaalsus: inimene ei tunne midagi, ta üksnes tegutseb • Metakognitsioon (teadlikkus enesest) nõrgeneb ajutiselt

  13. Kehalised reaktsioonid • Oksendamine • tahtmatu urineerimine ja soole tühjendamine • närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiviseerub • pulss kiireneb • hingamine kiireneb • lihastoonus tõuseb • kõik on valmis põgenemiseks

  14. Kehalised reaktsioonid • Kui kriitiline olukord kestab kaua, võib inimene hakata värisema, higistama, samuti kogeda motoorset rahutust • Kui kriitiline olukord laheneb kiiresti, võivad need reaktsioonid tulla hiljem (hakkasin värisema siis, kui oht oli möödas)

  15. Muutused käitumises • Liigsed reaktsioonid • karjumine • füüsiline üliaktiivsus, kasvanud jõud ja kiirus • mõttetu ringisahmerdamine sooviga midagi parandada • Väga harva esineb paanika, mille puhul inimene käitub viisil, mis kahjustab teda ennast või teisi.

  16. Muutused käitumises 2 • Puudulikud reaktsioonid • põlved lähevad nõrgaks, haare lõdveneb • vajadus kuhugi toetuda • inimene ei jaksa või ei taipa tegutseda • paigaletardumine • Äärmuslikul juhul võib tekkida stuupor - lihaskangestus, mis võib muutuda eluohtlikuks

  17. Kuidas kohelda kriisis olevat inimest? • Ära kohku millestki - kõik reaktsioonid on loomulikud • Hoolitse elu põhivajaduste eest • Soe (mitte kuum) jook • Alkohol ??? • Ravimeid pole tarvis • Šokk läheb mööda

  18. Šokis infoallikas • Esitle ennast korduvalt • Inimesel puudub ülevaade kogu sündmusest, ta on keskendunud oma reaktsioonidele • Psüühika kaitsemehhanismid ei võimalda olukorda adekvaatselt hinnata • Soovitu ja tegelikkus võivad segi minna

  19. Varajane reaktsioonifaas • Kestab 4-8 nädalat • Šoki möödumisele viitab • värisemine • higistamine • südamepööritus • kiirenenud pulss • nutmine • väga intensiivsed tunded

  20. Varajane reaktsioonifaas 2 • Kontrolli tunne tuleb kiiresti taastada - inimene moodustab endale pildi sellest, mis “tegelikult” juhtus • faktide vahele jäävad augud täidetakse fantaasiaga • Tuntakse suurt soovi olla koos saatusekaaslastega, mõtteid ja muljeid vahetada

  21. Varajane reaktsioonifaas 3 • Tunnetes valitseb väga suur segadus: kergendus, viha, süütunne, kurbus, rõõm • Palju küsimusi: mis, kuidas, miks (just nüüd, just minuga jne) • Argielu on häiritud, kuna tähelepanu on endiselt juhtunule suunatud • Flashback

  22. Kehalised reaktsioonid • Unehäired: uinumisraskused, katkendlik uni • Isumuutused • Kalduvus liialdada alkoholi või ravimitega • Muutused kehakaalus

  23. Süütunne ja süüdistamine • Kriisis olev inimene mõtestab ka oma osa juhtunus ning leiab sageli midagi, mida oleks võinud teha teisiti. Irratsionaalsest süütundest on raske kõnelda. • Oma süütunnet väljendatakse teisi süüdistades • Valitseb illusioon, et süüdlase leidmine muudab olukorra paremaks

  24. Häbi reaktsioonifaasis • Pärast šoki möödumist võib inimene tunda häbi oma reageeringute, mõtete või tunnete pärast • Paljude jaoks on häbiväärne olla abivajaja, süüdlase või ohvrirollis • Häbitunne haarab kogu isiksuse ning selletõttu on raske abi otsida.

  25. Leinatöö • Varajases reaktsioonifaasis algab leinatöö - järkjärguline loobumine sellest, mida enam pole • Kurbus on segatud väga paljude tunnetega, sh vihaga • Inimene tegeleb juhtunuga 24/7, seetõttu on esialgu raske muule keskenduda

  26. Viha • Viha on loomulik tunne, mille ajendab ebasoovitav olukord • Viha mobiliseerib, andes märku inimese tegelikest jõuvarudest • Viha süüdlase ja kannatanu vastu on olemuselt sarnased, viha kannatanu vastu on aga väga raske väljendada

  27. Müüdid • Müüdid aitavad toimunuga leppida • see oli saatus • ta oligi karmi elu jaoks liiga hea • ta oli selle ära teeninud • ma nägin seda ette

  28. Hiline reaktsioonifaas • Inimene väsib leinatööst • Jõuvarud on otsa saamas • Peamised küsimused on vastatud • Elumuutusega ei soovita kohaneda, kuid selle paratamatust tunnetatakse alles nüüd

  29. Hiline reaktsioonifaas 2 • Lähisuhted kipuvad kannatama • Traumajärgse stressihäire oht • Depressiooni oht • Sõltuvushaiguse oht • Raske luua uusi suhteid

More Related