Mida arvab oskustöötajast Läänemaa ettevõtja?

1. Mida arvab oskustöötajastLäänemaa ettevõtja? Aile Nõupuu 26.mai 2011

2. HKHK ajaloost 1987 Uuemõisa Ehituskool 1990 Taebla Kutsekeskkool 2005 Haapsalu Kutsehariduskeskus

3. Õpilaste arvu dünaamika

4. Õpilaste arvud õppekavarühmades 2010

5. Küsitletud ettevõtted erialavaldkondade lõikes • Ehitus 1987 • Majutus-toitlustus erialad (ka kodumajandus) 1990 • Puidutöötlemine 2005 • Infotehnoloogia 2005

6. Küsitletud ettevõtetejagunemine töötajaskonna suuruse järgi

7. Ettevõtte tulevikuplaanid, tööjõuvajadus ja värbamispoliitika

8. Majanduslanguse mõju ettevõtete käekäigule • Ettevõtted, kes on majanduslanguse ajal koondanud kõik või suurema osa oma töötajatest, kuid säilitanud firma, leidnud uusi tegevusvaldkondi ja hakkavad pisitasa toibuma. Tulevikusuunaks - PÜSIDA ELUS. • Ettevõtted, kus on majanduslanguse ajal küll koondatud töötajaid, kuid on leitud uusi turge ja väljundeid ning taas on kasvamas tööjõuvajadus. Tulevikusuunaks – SAAVUTADA MAJANDUSKRIISI EELNE TASE. • Ettevõtted, kellele pole majanduslangus olulist mõju avaldanud ning tegevus on jätkunud valdavalt samas mahus. Koondamisi on olnud vähe. Tulevikusuunaks – KASVADA.

9. Majutus-toitlustusettevõtetetööjõuvajadus Eripäraks hooajaline tööjõuvajaduse kasv • Vajalikud oskustöötajad: • Kokad • Teenindajad • Köögi abitöölised • Toateenindajad • Administraatorid • Tööjõu värbamine: • Kuulutamine lehes • Tööportaalid • Töötukassa kaudu • Kuulutamine asutuse kodulehel • Tutvuste kaudu töötajate leidmine • Praktikantide töölevärbamine

10. Majutus-toitlustusvaldkonna oskustöötajatele esitatavad nõuded • Kokk • Kokaharidus omandatud või omandamisel • Läbitud toitlustusalane täiendkoolitus • Kokatöö kogemus • Teenindaja • Suhtlemisoskus • Probleemide lahendamise oskus • Võõrkeelte (inglise, vene, soome) oskus • Pingetaluvus • Meeskonnatöö oskus • Kiirus • Puhtus ja korralikkus • Teenindusvalmidus • Oskus suhelda vanemaealiste inimestega • Erialased oskused omandatakse sageli kohapeal

11. Puiduvaldkonna tööjõuvajadus Läänemaa puiduettevõtted on eripärased ja leidnud oma niši. Tootmise laienemisel ja kasvamisel vajatakse täiendavat tööjõudu. • Vajalikud oskustöötajad: • Puidupingitööline • Tisler • Viimistleja • CNC-pingi operaator • Nõuded oskustöötajatele: • Puidupinkide tundmine ja käsitlemisoskus • Jooniste lugemise oskus • Iseseisvus ja loogiline mõtlemine • Kohuse- ja vastutustunne Tööjõu värbamine enamasti tutvuste kaudu

12. Ehitusvaldkonna tööjõuvajadus Läänemaa väikestel ehitusettevõtetel on olnud rasked ajad . Täiendavat tööjõudu vajatakse sageli vaid konkreetse objekti ehitustöödel. • Tööjõu värbamine põhiliselt tutvuste kaudu • Vajalikud oskustöötajad on mitmekülgsete oskustega ehitajad: • Üldehitus • Viimistlus • Plaatimine • Kanalisatsioonitööd • Elektritööd

13. Infotehnoloogia valdkonnatööjõuvajadus Läänemaal on vähe spetsiaalseid IT-ettevõtteid, kuhu oskustöötajaid vajatakse, kuid infotehnoloogiaalaste oskustega töötajad on vajalikud kõigis asutustes • Nõuded oskustöötajatele: • Väga head erialased IT-alased teadmised ja oskused • Suhtlemis- ja klienditeenindusoskus • Enese pidev erialane arendamine

14. Praktikakorraldus ettevõttes ning kooli ja ettevõtte vaheline koostöö

15. Rahulolu praktikantidega • Erialased teadmised on head, praktilised oskused peavadki kujunema töö käigus • Erialast huvituvate praktikantide arv on kasvanud • Täiskasvanud õppijad on noortest enam motiveeritud • Kasvanud on noorte valmisolek tööks õhtuti ja nädalavahetustel • Praktikandid on väga erinevad: • kes tunnevad eriala vastu huvi ja soovivad ennast arendada • kes pole väga lahtise peaga, kuid tahavad väga töötada • kellele eriala ei sobi ja ei meeldi ning puudub ka kohusetunne • kes ütlevad, et ema pani seda ala õppima - sel alal ta kunagi töötama ei hakka • on suur vahe I ja III kursuse praktikantide vahel • mõni praktikant on tugev ühes valdkonnas, teine teises

16. Praktikantide puudused • Noortel on üldine huvipuudus eriala vastu • Õppekava nõuded on väga kõrged • Õppijatel on liiga kõrge enesehinnang – ei olda nõus tegema lihtsamaid töid • Ei teadvustata, et toitlustuses on tööaeg ka nädalavahetustel • Ei jõuta tööle õigeks ajaks ja võetakse omavoliliselt vabu päevi • Puudub kohuse- ja vastutustunne • Ei peeta kinni lepingu tingimustest • Ei tunta tööriistu ja tööohutusnõudeid • Ei tähtsustata meistri au – ei tunta uhkust oma töö üle

17. Ettepanekud praktikantide ettevalmistamise parandamiseks • Arendama enam õppijate suhtlemisoskusi • Õpilasi peaks rohkem ette valmistama praktiliseks võõrkeelte kasutamiseks • Mõnes ametis on väga vajalikud klienditöö- ja müügioskused • Arendada tuleks praktikandi tööle kandideerimise oskusi – praktikakohaga tutvumine asutuse kodulehe kaudu, CV koostamine, iseseisev praktikakoha otsimine (mitte õpetaja ega lapsevanem), valmisolek tööintervjuuks, korraliku praktikajuhendi ja tervisetõendi olemasolu

18. HKHK maine • Võrreldes Taeblaga on maine super. Asukohavahetus mõjus teile hästi – • oligi vaja lüket, et saada lahti vanast ja teha uus algus. • Läänemaal on HKHK maine väga hea. Kui vaadata noorte tulemusi, siis kõik on väga positiivne. • HKHK-st on kujunenud hea kuvand. Võrreldes sellega, milline oli kutsehariduse maine aastate eest, on olukord väga palju muutunud. • Olen kooliga väga rahul – olete väga tublid. Õpilaste tase ja kooli maine on tõusvas joones. • HKHK maine on võrdsel tasemel Tallinna ja Tartu kutsekoolidega. • HKHK maine on positiivne. • - Olen HKHK patrioot ja eelistan alati praktikale kohalikke poisse. • Suhteliselt hea. Koolilt oodatakse oskusi ja töötajaid. • Maine on keskmine, pigem hea.

19. Mainet mõjutavad • Kooli praktikandid ja töötajad • Tootmisbaasid ja varustus • Täiendkoolituste pakkumine ja tase • Õpilaste tulemused ja kooli saavutused • Kutsevõistluste tulemused • Kajastused ajakirjanduses • Kooli areng, ettevõtlikkus ja eesmärkide seadmine • Aja ja muutustega kaasaskäimine • ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ • Õpilased mõjutavad. Kahjuks on nii, et särtsakaid ja osavaid inimesi käib kutseharidusest vähem läbi. Kutseharidus peaks olema selline, et inimesed tahaksid kutseharidusse minna.

20. Arutelu küsimus:Kuidas muuta kooli ja ettevõtte koostöö viljakamakas?

21. Ettevõtete koostöö kooliga • Täiendkoolituste korraldamine ja info vahetamine koolituste toimumise ning koolitusvajaduse kohta. • Koostöölepingudkooliga ettevõttepraktikate läbiviimiseks. • Ettevõtetesse praktikate ajagraafiku ja sisu saatmine õppeaasta alguses. • Kooli õppekava ja ettevõtete vajaduste vahel sobivate lahenduste leidmine. • Ettevõtete praktika- ja töövõimalusi tutvustavate infopäevade läbiviimine koolis. • Õpilaste osalemine praktikakonkursil, et paista silma kui tulevane kaastöötaja. • Paaritunnise proovipäeva läbiviimine ettevõttes enne praktikalepingu sõlmimist. • Oodatud HKHK õpetajate praktikaettevõtetekülastamine. • Koolipoolsetagasiside andmine ettevõtetele praktika tulemuslikkuse kohta. • Ettevõttetagasiside praktika ja praktikantide kohta otse koolile. • Ettevõtte praktikajuhendaja osalemine koolis toimuvatel praktikakaitsmistel. • Tutvustada ettevõttes olevat kaasaegset tehnoloogiat. • Projektülesannete läbiviimine ettevõttes. • Õpetajatele koolituste pakkumine, et nad oleksid kursis IT uusimate arengutega.

22. Ettepanekud praktikakorralduseparandamiseks • HKHK peaks keelama nõrgad praktikakohad ja jälgima praktika kulgu. • Mitte alahinnata väikeste asutuste võimekust hea praktika läbiviimisel. Hooajal saab praktikant väikeses asutuses proovida kõiki töid, mida suures praktikaettevõttes alati teha ei õnnestu. • Kui saakstubli praktikandi pärast kooli lõpetamist tööle võtta, siis panustaks praktikasse ja praktikajuhendamisse rohkem aega ja ressurssi.

23. Kokkuvõte • RAHULOLU: • Õppijate erialase ettevalmistusega ollakse enamasti rahul • Praktikat peetakse ajaks, kus arenevad õppijate erialased praktilised oskused ja saadakse esmased töökogemused • PUUDUSED: • Rahul ei olda individuaalsete oskustega (huvipuudus eriala ja õppimise vastu, kohuse- ja vastutustunne, distsipliinist ja lepingust kinnipidamine) • Piisavad pole õppijate üldoskused (suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskus, valmisolek tööle ja praktikale kandideerimiseks, teenindusvalmidus) • ETTEVÕTETE OOTUSED: • Et koolil jaguks õpilaskandidaate, kelle hulgast on võimalik valida motiveeritud ja erialast huvituvaid õppijaid • Leida kohalikult tööturult hea erialase ettevalmistusega töötajaid

24. KUI ÕPPIJAL ON OLEMAS VALITUD TÖÖ TEGEMISEKS HUVI, SOOV, TAHTMINE, „NÄLG“, „ISU“, MOTIVATSIOON, SIIS ARENEVAD TEMA ERIALASED OSKUSED – TA ON RAHUL ISE JA RAHUL ONTÖÖANDJA

25. Eesmärk: Rahulolev tööandja ja töötaja 1. Koostöö üldhariduskoolidega õppijate kutse- ja karjäärialases suunitlustegevuses 2. Koostöö ettevõtetega tööturu ja ettevõtete vajadustele vastavate oskustööliste koolitamisel

26. Aitäh kuulamast!