Põhiseadus ja riigiõigus Eestis

1. Põhiseadus ja riigiõigus Eestis Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuhtÜhiskonnaõpetuse riigieksami konsultatsiooni-seminar Saaremaa gümnasistidele 7. mail Kuressaare kultuurikeskuses

2. Eesti põhiseaduste ajalooline ülevaade • 1920.a. põhiseadus – väga eesrindlik kogu maailma mastaabis; • PS 1933.a. muutmine (vapsid) – ei rakendunud kunagi; • 1938.a. Põhiseadus – rahvaalgatus puudus, 2-kojaline Riigikogu, presidendi lai pädevus, loodi õiguskantsleri ametkond. • 1992.a. Põhiseadus – töötas välja ja parandas Põhiseaduse Assamblee (kuhu kuulusid nii Ülemnõukogu kui Eesti Komitee esindajad), esitas Ülemnõukogule, võeti vastu rahvahääletusega 28.06.1992

3. Riigi elemendid • Territoorium – riigi võim kehtib teatud piiritletud maa-alal; • Rahvas – kodakondsus, rahvus, välismaalaste õiguslik seisund, vähemusrahvuste kaitse; • Suveräänne riigivõim – panna kodanikele kohustusi, anda siduvaid korraldusi

4. Põhiseaduse peatükid PREAMBULA: • Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,- mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,- mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,- mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,- mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse. • I peatükk. ÜLDSÄTTED • II peatükk. PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED • III peatükk. RAHVAS • IV peatükk. RIIGIKOGU • V peatükk. VABARIIGI PRESIDENT • VI peatükk. VABARIIGI VALITSUS • VII peatükk. SEADUSANDLUS • VIII peatükk. RAHANDUS JA RIIGIEELARVE • IX peatükk. VÄLISSUHTED JA VÄLISLEPINGUD • X peatükk. RIIGIKAITSE • XI peatükk. RIIGIKONTROLL • XII peatükk. ÕIGUSKANTSLER • XIII peatükk. KOHUS • XIV peatükk. KOHALIK OMAVALITSUS • XV peatükk.PÕHISEADUSE MUUTMINE

5. Eesti Põhiseaduse põhimõtted • Demokraatia – Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS III ptk), s.t. riigivõim peab lähtuma rahvast – toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. • Vabariiklus – Eesti on parlamentaalne vabariik (mitte monarhia). Esindusdemokraatia = esinduskogu, kes rahva nimel otsuseid teeb • Unitaarriiklus – Eestil on ühtne maa-ala ja halduskorraldus, parlament, seadusandlus ja kohtusüsteem. Autonoomseid üksusi (föderatsioon) ei ole. • Õigusriiklus – seaduslikkus, legaalsus avaliku võimu teostamisel, põhiseaduse jt seaduste alusel. • Võimude lahusus - seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim toimivad eraldi. Üks isik ei või teenida üheaegselt mitut võimuharu. • Sotsiaalriiklus – riigil kohustus sotsiaalsete õiguste tagamisel (vanadus, töövõimetus, toitjakaotus, puudus) – hoolitseda võrdsete võimaluste eest ühiskonnas. • Õiguskindlus – õigusselgus ja õiguspärane ootus; kindlus õigusaktide sisu püsivuse kohta ja tagasiulatuva jõu puudumine. Riigivõimu kohtulik kontroll. • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete ülimuslikkus • Inimväärikus – kedagi ei tohi piinata, julmalt või alandavalt kohelda / karistada.

6. Isiku põhiõigused (PS II ptk) … jaotuvad piiramatuteks (nt õigus elule) ja seadusega piiratavateks … sisult inimõigused ja kodanikuõigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida … • Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele – ka välisriikides • Õiguste ja vabaduste tagamine on riigivõimu kohustus • Õigus elule – surmanuhtlust pole. • Õigus aule ja heale nimele – kedagi ei või teotada • Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele • Süütuse presumptsioon • Ettevõtlusvabadus – füüs. ja jur. isikutele; riik toetab vaba konkurentsi • Omandi puutumatus (sh intellektuaalne), eraelu ja kodu puutumatus • Õigus haridusele • Õigus tervise kaitsele - riigi kohustus luua tervisekindlustuse süsteem • Südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, arvamus- ja sõnavabadus • Infoõigus – igaühel vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (avalikku teavet)

7. Põhiseadus ja selle põhimõtted … • … esmane alus riigi toimimisel • … kõige olulisem õigusnormide allikas – kõrgeim koht õigusaktide hierarhias. Kõik teised aktid – seadused, määrused, otsused, lepingud jne. peavad olema põhiseadusega kooskõlas. • … aluseks ja eelduseks seaduste mõttest arusaamisel; • … aluseks väärtushinnangute süsteemile • … aluseks argumenteerimisel.

8. Seadusandlus • Rahvahääletusel vastuvõetud seadused; • Konstitutsioonilised seadused – PS § 104 loetelu; • Lihtseadused; • Presidendi seadlused; • Valitsuse ja ministrite määrused; • Kehtib õigusnormide hierarhia

9. Riigi tegevus läbi mitme võimu • I – seadusandlik võim – Riigikogu • võtab vastu seaduseid • II - täidesaatev võim – Vabariigi valitsus ja valitsusasutused • viib seaduseid ellu • III – kohtuvõim (3 tasandil: linna-, maa- ja halduskohtud, ringkonnakohtud, Riigikohus). • tõlgendab seadusi vastavalt kohtusse jõudvatele juhtumitele IV – ajakirjandus? Pole kusagil nii sätestatud • Funktsioonide põimumine – vastastikune sõltuvus protsessuaalsete seoste tõttu – peavad tagama vastastikuse piiramise ja tasakaalustamise (check & balance); • Keeld tungida üksteise pädevusse! • Personaalne võimude lahusus. (Ch. de Montesquieu -> USA PS). • Institutsioonid, mis jäävad väljapoole traditsioonilist kolmikjaotust: • Vabariigi President – kõrgeim esindusisik • Riigikontroll - majanduskontroll, • Õiguskantsler – põhiseaduslikkuse kontroll ja ombudsmani funktsioon.

11. Vabariigi Valitsus • Peaminister Andrus Ansip • Välisminister Urmas Paet • Rahandusminister Ivari Padar • Siseminister Jüri Pihl • Kaitseminister Jaak Aaviksoo • Justiitsminister Rein Lang • Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts • Sotsiaalminister Hanno Pevkur • Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas • Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi • Kultuuriminister Laine Jänes • Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder • Regionaalminister Siim Valmar Kiisler • Minister Urve Palo • Riigikantselei (asjaajamise korraldamiseks) – juhib riigisekretär – Heiki Loot

12. Eesti kohtusüsteem

13. Strateegilised dokumendid Eestis Strat. plan. määrus Detailsusaste, rakenduslikkus Teisene seadusandlus Riigieelarved IMF-i memorandumid (kuni 2001) Lühike perspektiiv Valdkondlikud st.-d RAK 2003-2006 RAK 2007-2013 2003-2006 PEP-id ja REA strateegiad EU acquis MIR 1999-2002 KeRe2002-03 3R 2003-05 2007-2011? 2005-07 Keskmine Koalitsioonilepped Eesti Edu 2014: 2003-14 ÜRO jm rahvusvaheli-sed lepped Ühiskondlik kokkulepe “Taasloov Eesti 2003-2015” Pikk (long run) “Säästev Eesti 21”: 2001 - 2030 EV Põhiseadus: 1992 -> 1992 2002 2012 2022