AUGUST GAILIT

1. KIRJANDUSTUND �petaja: Kristi Pettai AUGUST GAILIT

2. AUGUST GAILIT 1891-1960

3. August GailitiELUK�IK

5. �PINGUD

6. T��KOHAD

7. UNIKAALNE K�SIKIRI

8. PEREKOND

9. KIRJANIK

11. Vaieldamatult on k�ige kuulsam f�ljeton �Sinises tualetis daam� � paradoksid luulest ja Marie Underist. Lugu on suunatud M. Underi ja A. Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. F�ljetoni peetakse ka Siuru r�hmituse lagunemise �heks p�hjuseks. Under k�neles oma sonettides niiv�rd intiimselt ja h�bematult, et tema sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka �priski kauged luuleinimesed. K�llap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav s��rane avameelsus: SIURULASTE KODUT�LI

12. Oh sukki neid, mis l�ppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu p�lev suu, et l�heneks ju kord see v�rratu batist-ja pitsivaht. Kui valge vaha sul l�igib ihu. Maitsen sooja naha siidsiledust ja, nagu �lmepuu k�ik helbed kevad-tormil, sama ju ma sajan suudlusi su p��le maha. UNDERI SONETT�Sinine terrass�

13. Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus m�lema poeedi sulest ilutsevaid armastusluuletusi. F�ljetonis �Sinises tualetis daam� kirjeldab Gailit �ht tavalist karnevali, kus teiste hulgas tantsin ka Marie Under oma paa�iga. Vaatlen poetessi huvitusega. Ah see ongi see sonettide autor, pitside ning sukkade ja sokkide luuletaja, kes on s��nud me nooruse kui rooste, kelle v�rsse �pitakse p�he kui evangeeliumi, kelle laulud on leidnud sada epigooni keskkoolidest; keda isegi ametlik arvustus on tunnistanud kui andekat ja omap�rast l��rikut ja seadnud eeskujuks teistele poeedele. Ah see ongi see daam, kelle laulud on saanud meile Taaveti �lemlauluks, mida kanname ette igal juhul ning mida trallitades ja vilistades viidame omi p�evi ning �id. /---/ �SINISES TUALETIS DAAM�

14. Kui naine luuletab, siis on see loomulikult t�hine koketerii, edevus demonstreerimine. Seep�rast kirjutavad ka mehed p��asjalikult ainult naistest ja naistele, naisluuletajad aga ainult enesest ja enesele. H��ks v�iteks sellele on Marie Under. Peaaegu iga sonetis �listab ta oma keha, oma garderoobi, oma l��mavat kirge. Ta demonstreerib oma naiselikke omadusi ning kriipsutab naiselikke ise�raldusi sajad korrad alla. Ta uhkustab oma saja-versta-pikkuste sukkadega ning tahab meid uskuma panna, et need ei l�pegi temal. Muidugi, seda ainult selleks, et sukkade pikkust oma silmaga l�heksid j�rele vaatama. Marie Under laulab batistist ja pitsivahust, v�ga h�sti teades, et see naise garderoobi juures sarnane imelik m��bel, mis mehe p�� purju paneb. Ning k�ik see on lihtne edevus ja koketerii, kaunis odav reklaam. F�LJETONI SISU

15. Arusaadavalt ei tekkinud Underil ja Adsonil seda lugu lugedes Gailiti vastu s�bralikke tundeid. Siurulaste kodut�li ja avalik skandaal oli paratamatu. Gailitile sekundeeris vapralt s�ber Visnapuu, kes kutsus �les avama Siuru-daami buduaari aknaid, et lasta sinna sisse v�rske s�nniku l�hna. Gailit ja Visnapuu lahkusid Siurust. F�LJETONI SISU

16. GAILITI TEOSED

17. �Toomas Nipernaadi�1928

18. NIPERNAADI PROTOT��P?

19. NIPERNAADLIKKUSEall v�ib m�ista: iseloomu eluviisi vabadust hullust armastust

20. ILU JA INETUS GAILITI TEOSTES

21. NAISTEGELASED

22. �EKKE MOOR�1941

23. romantiline maailman�gemus: v��rtustab unistusi ja vabadust loomulikkus � kasuahnus on p�lastusv��rne Gailitit k�idab k�ik erandlik � groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad Gailiti teostele omane meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised p��rded lausete k�lalisus ja r�tm � v�rdlused, metafoorid romantiline proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argip�evast August Gailiti teoste omap�ra

24. Katkeid muusikalist Ekke Moor v�id kuulatahttp://www.vly.ee/moor.htm

25. Kasutatud kirjandus Eesti kirjandus X klassile Kirjastus �Valgus� 1983 Lk 149 Pille Riismaa Astrid R�tsep Tiina �unapuu �Eelmise sajandi eesti kirjandus� Lk 77 M�rt Hennoste "V�ike eesti kirjanduslugu" lk 213