1 / 17

Esitlus

Esitlus. Koostis Ella Tšernobai Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus. Pedosfäär. On biosfääri osa, mis hõlmab muldkate. Ped o sfääri kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. atmosfäär. biosfäär. pedosfäär. hüdrosfäär. litosfäär.

wilma
Download Presentation

Esitlus

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Esitlus Koostis Ella Tšernobai Ida-Virumaa Kutseharidusekeskus

  2. Pedosfäär • On biosfääri osa,mis hõlmab muldkate. Pedosfääri kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. atmosfäär biosfäär pedosfäär hüdrosfäär litosfäär

  3. Muldkate on maakoore pindmine kiht,milles mikrobid,seened ja taimed tekitavad ja muunavad orgaanilist ainet.

  4. Murenemine. • Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. • Murenemine peenestab kivimeid ja teeb sellega võimalikuks nende transpordi ehk ärakande. • Murenemise tulemusena kivimid purunevad ning nende kemiline ja mineraalne koostis muutub.

  5. Murenemise kulg sõltub kolmest faktorist: Lähtekivimi omadused-kõvadus,poorsus,lõhelisus,mineralne koostis Maapinna reljeef Kliima

  6. Füüsikaline murenemine e rabenemine. -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri -kõikumised ja kivimipragudes oleva -vee jäätumine -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri -kõikumise ulatus ja sagedus on suur

  7. Keemiline murenemine e porsumine. • -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, • hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega • -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud • toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada • -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas • taimed ja mikroorganismid.

  8. Mis tekitab erosiooni? • Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maal põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endale jäise liustikuna teed, võib lõpuks pihustada ka kõrgeima mäe.

  9. . Tuul on ka erosiooni põhjustaja... sest kannab endaga suure kiirusega kaasa pisikesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolivad oma teelejäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal.

  10. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maal põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endale jäise liustikuna teed, võib lõpuks pihustada ka kõrgeima mäe.

  11. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi

  12. Lubjakivi(известняк)

  13. Liiv(песок)

  14. Dolomiit kivistunud ostrakoodiga.

  15. Sinisavi(синяя глина)

  16. Ontika. Klint.

  17. Balti klint. • See on üks suuremaid kulutusastangiud kogu tasandikulises Põhja-Euroopas, mis saab alguse läänes Ölandi saarelt Rootsis ning Harju ja Viru lubjkiviplaatosid Põhja-Eesti rannikumadalikust.Selle serv on lubjakivide lõhelisuse tõttu enamasti sakiline,Loode- ja Kirde- Eestis ulatub ta paiguti mereni,moodustades panku.Kõrgeim pank asub ontikal,56 m üle merepinna.

More Related