1 / 35

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik. Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai. Eesti Koostöö Kogu (EKK).

trory
Download Presentation

Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai

  2. Eesti Koostöö Kogu (EKK) • EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega • EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes • Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni • Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne

  3. Harta 2008 Harta 2008 keskendus neljale eluvaldkonnale: - Haridus - Majandus ja tööjõud - Rahvastik ja rahvustevahelised suhted - Rahvatervis Peaeesmärk: Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmine ning monitooring võrreldes arenenud Euroopa riikidega: Eesti elukvaliteet Euroopa tuumikusse Harta 2011 – kuidas edasi?

  4. Olulisemad väljundid

  5. Harta Ettepanekute väljundid • Eesti Pikaajaline Haridusstrateegia • Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga • “Elukestev õpe – elu 5X” • Eesti Inimvara Raport (IVAR) • koostöös Säästva Arengu Komisjoniga • poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks • Rahvuste Ümarlaud • erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse

  6. Eesti ühiskonnamudeli valikutest

  7. Kaks põhiteemat Inimvara ja selle kasvatamine Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet

  8. Eesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna: rahvastik, selle tervis ja töövõime, inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed, võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur, rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine, kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks. Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%) Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22% 2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta Inimvara – meie strateegiline ressurss

  9. Eesti ja Euroopa Liit • 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9% • Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit). • Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale. • Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057. • Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.

  10. Eesti ja Euroopa Liit

  11. Eesti ja Põhjala

  12. 22. sajand algab ÜRO 2011

  13. ÜRO 2011

  14. Eesti ja Euroopa Liit

  15. Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta.

  16. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009

  17. Eesti registreeritud välisränne 2000–2009/saldo

  18. Immigratsioon Eestisse 2000-2007 M. Ainsaar, Migration 2009

  19. Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed • Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule • Etnos vs demos • Riigiidentiteet: - demokraatliku õigusriigi tunnustamine - eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel - vähemuskultuuride kaitse

  20. Elukvaliteet – mis see on • Ühiskonna terviklik heaolu (well-being) • Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad • Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)

  21. lngelharti ja Welzeli kahemõõtmeline väärtusruum: inimareng toimub suurema valikuvabaduse suunas

  22. Maailma maad paiknevad kahemõõtmelises väärtusruumis: Traditsioonilisus ja kogukondlikkus vastanduvad mõistuslikule ratsionaalsusele ja toimetulekuväärtused eneseväljenduslikele väärtustele. Eestit, eriti noori iseloomustab liikumine postmaterialistliku valikvabaduse suunas

  23. Alates SKT tõusust kõrgemale 15000 USD piirist inimese kohta mõjutab raha inimeste heaolu suhteliselt vähem kui muud elu kvaliteedi tegurid

  24. Väärtused(M. Lauristin) Viimaste aastate (1995-2008)uuringud on näidanud, et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenud majanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelt eneseväljenduslike väärtuste suunas. Ühiskonnas suureneb nende inimeste arv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustunde väärtused ei ole esikohal (kuna need väärtused on juba saavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad oluliseks subjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused ja elukvaliteet.

  25. Kodanik ja kohtunik • Inimõigused: - seadusandlik paradigma - “igasugune õigus kui seaduse laps” (Bentham) - eetiline paradigma - “inimõigused kui seaduse lapsevanemad” (Hart) • Lähtumine inimõigustest kui seadusloome moraalne baas ja motivaator • Vajame ruumi, mis võimaldab meil teineteisega mitte nõustuda, kuid ometi sõpradeks jääda

  26. Kohtunik ja kodanik • Sotsiaalne ruum kui protsess ja loomine • Kohtuniku “üksindus” • Kohtunik kui arvamusliider • Kohtunik kui partner

  27. Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara kasvatamisele

  28. EESTI TEE Inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteet Eesti INIMVARA väärtustamine AVALIKU HALDUSE uuendamine HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana Teised RAHVUSED kui ühiskondlik rikkus

  29. Tänan Teid kaasa mõtlemast! www.kogu.ee

More Related