olev martinson n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
TULUMAKS PowerPoint Presentation
Download Presentation
TULUMAKS

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 87

TULUMAKS - PowerPoint PPT Presentation


  • 305 Views
  • Uploaded on

Olev Martinson. TULUMAKS. KÕIGE RASKEMINI MÕISTETAV ASI MAAILMAS ON TULUMAKS ALBERT EINSTEIN EUROOPA LIIDU ÕIGUSE MÕJU EESTI TULUMAKSU- SEADUSELE tööjõu, teenuste ja kapitali vaba liikumine asutamisvabadus diskrimineerimiskeeld. Ühinemisdirektiiv.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'TULUMAKS' - sheba


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
slide2
KÕIGE RASKEMINI MÕISTETAV ASI MAAILMAS ON TULUMAKS

ALBERT EINSTEIN

EUROOPA LIIDU ÕIGUSE MÕJU EESTI TULUMAKSU-

SEADUSELE

tööjõu, teenuste ja kapitali vaba liikumine

asutamisvabadus

diskrimineerimiskeeld

hinemisdirektiiv
Ühinemisdirektiiv

Keelab eri riikides asuvate äriühingute ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel ja varade üleandmisel tekkiva arvestusliku tulu maksustamist

Eestis on need nõuded täidetud TuMS § 15 lg 4 p 9 ja p10, § 38 lg 5-5.2, § 29 lg 5.1 ja § 53 lg 4.3 ja 4.4

ema ja t tar hingu direktiiv
EMA – JA TÜTARÜHINGU DIREKTIIV

Keelab dividendide tulumaksu kinnipidamise, kui dividendi saajaks on teises liikmesriigis asuv äriühing, kellele kuulub vähemalt 20% suurune osalus dividende maksvas äriühingus (2007.a.-st 15%, 2009.a.-st 10%)

Emaühingu asukohamaa peab topeltmaksustamise vältimiseks vabastama saadud dividendid tulumaksust või lubama välismaise tulumaksu mahaarvamist

Eestis on need nõuded täidetud TuMS § 29 lg 8, §50 lg 1.1 ja § 54lg.5.1

intressimaksete ja litsentsitasude direktiiv
INTRESSIMAKSETE JALITSENTSITASUDE DIREKTIIV

Keelab tulumaksu kinnipidamise intressimaksetelt ja litsentsitasudelt, mida ühe liikmesriigi äriühing maksab teises liikmesriigis asuvale seotud äriühingule

Eestis direktiivi nõuded täidetud TuMS § 29 lg 7, § 31 lg 4, lg 5

hoiuseintresside direktiiv
HOIUSEINTRESSIDE DIREKTIIV

Kehtestab kohustuse koguda ja edastada teiste riikide maksuhalduritele teavet füüsiliste isikute hoiuseintresside kohta.

Teabevahetus peab tagama, et füüsilised isikud ei jätaks välismaa pankadest saadud intressitulu deklareerimata

Eestis direktiivi nõuded täidetud TuMS § 57.2

tulumaksuseadus
TULUMAKSUSEADUS

Vastu võetud 15.12.1999

Jõustus 01.01.2000

Avaldatud RT I 1999, 101, 903

Enne 1994 aastat kehtisid üksikisiku tulumaksu seadus ja ettevõtte tulumaksu seadus eraldi. 1994 – 1999 a. kehtis ühtne tulumaksuseadus , mis nägi ette 26% tulumaksumäära nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele

tulumaksuseaduse lesehitus
TULUMAKSUSEADUSE ÜLESEHITUS

Tulumaksuseadusesse on koondunud ühe nime alla sisuliselt kaks iseseisvat maksu.Füüsiliste isikute tulult võetavat tulumaksu puudutavad TuMS peatükid 3 kuni 9 (§ -d 12-47)Juriidiliste isikute mitmesuguste väljamaksete maksustamist reguleerib TuMS peatükk 10 (§ -d 48-52)Üldised sätted ja definitsioonid TuMS peatükid 1 ja 2 Informatsioonikohustused TuMS § -d 55- 57.2 Rakendussätted kehtivad üldiselt TuMS § -d 58-62

p him isted
PÕHIMÕISTED

TuMS § 6 residendi mõiste kaudu määratakse kindlaks isiku majanduslik staatus ja tema maksukohustuse ulatus. Resident on piiramatu maksukohustusega isik, kelle tulude maksustamisel kehtib nn maailmatulu printsiip

Mitteresident on piiratud maksukohustusega isik, sest tema maksab tulumaksu ainult Eestis asuvatelt tuluallikatelt saadud tulult (allikaprintsiip). Üldjuhul toimub mitteresidendi maksustamine tulumaksu kinnipidamise teel ning mahaarvamist tulust ei tehta.

slide10
järg

Füüsilise isiku residentsuse määramisel lähtutakse kas isiku elukohast või Eestis viibimise ajast (TuMS § 6 lg 2). Mõlemad tingimused ei pea olema korraga täidetud.

Juriidilise isiku residentsus määratakse selle järgi, kas isik on asutatud Eesti seaduste järgi või mitte (TuMS § 6 lg 3)

Elukoha mõiste sisustamisel tuleb juhinduda tsiviil-seadustiku üldosa § 14 toodud definitsioonist: isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamisest elab

Isiku residentsuse määrab residentriigi maksuhaldur ning selle kohta antakse vajadusel välja residentsustõend

slide11
järg

Püsiva tegevuskoha (TuMS § 7) mõiste on vajalik mitteresidendi ettevõtlustulu maksustamiseks. Püsiva tegevuskoha enamlevinud vorm on filiaal

Seotud isikute mõistet (TuMS § 8) kasutatakse sätetes, mis piiravad seotud isikutega tehtud tehingutest tekkinud kulude või kahjude mahakandmist (TuMS § 34 p 9-10, § 39 lg 1), annavad õiguse korrigeerida tehingu väärtust (TuMS § 14 lg 7, § 50 lg 4) või toovad kaasa muid tagajärgi (TuMS § 11 lg 2, § 22, § 51 lg 4).

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (TuMS § 9) mõistet on vaja kasutada maksuseadustes, et töölepingu seaduse kohaselt ei loeta juriidilise isiku juhtorgani liikmete suhteid töösuheteks.

slide12
järg

Madala maksumääraga territooriumi (TuMS § 10) mõistet kasutatakse mitmes erisättes, mille eesmärk on takistada niinimetatud maksuparadiiside kasutamist tulumaksust kõrvalehoidmise eesmärgil

Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingud ja sihtasutused (TuMS § 11) reguleerib tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja ja sihtasutuste nimekirja koostamist. Nimekirjast tulenevaid soodustusi saavad eelkõige annetajad (füüsilised isikud § 27, juriidilised isikud § 49). Usulised ühendused (kirikud, kogudused) saavad tulumaksusoodustuse automaalselt ilma nimekirja kandmata. Nimekirja kandmist taotlev isik peab tegutsema avalikes huvides ning heategevuslikult.

f silise isiku maksustatav tulu
Füüsilise isiku maksustatav tulu

Palk ja muu tasu, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingualusel saadud töö- või teenustasu,juhtimis või kontrollorgani liikme tasu

Väljamakse täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel või vabatahtlikust pensionifondist (maksumäär 10%)

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulu.

slide14
järg

Kasu vara võõrandamisest, s.h

kasu või kahju väärtpaberite võõrandamisest

kasvava metsa raieõiguse võõrandamine

muu vara võõrandamine

aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või jur. Isiku likvideerimisel saadud väljamakse

tulu finantsvaralt

slide15
järg

Muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud (s.h. üüri- või renditasu)

Välismaal saadud tulu

mahaarvamised
Mahaarvamised

Täiendav maksuvaba tulu kahe või enama lapse ülalpidamise korral

Tasutud eluasemelaenu või eluasemega seotud liisingu intress

Tasutud koolituskulu

Tehtud kingitused ja annetused

slide17
järg

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksed ning vabatahtliku pensionifondi osakute soetamisel tasutud summa

ettev tlus
Ettevõtlus

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- ja kutsetegevus (sh notari, kohtutäituri ja vandetõlgi kutsetegevus) mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

fie de arv eestis ja saare maakonnas
FIE-de arv Eestis ja Saare maakonnas

01.01.05 67192 3139 4,7

01.01.06 67937 3157 4,7

01.01.07 64713 2981 4,6

01.01.08 59086 2748 4,7

01.01.09 51311 2442 4,8

01.01.10 42914 2021 4,7

01.01.11 34610 1634 4,7

maksum r
Maksumäär

2005 – 24%

2006 - 23%

2007 - 22%

2008 - 21%

2009 - 21%

2010 - 21%

2011 - 21%

maksuvaba tulu
Maksuvaba tulu

2005 - 1700 kuus, 20400 aastas

2006 - 2000 kuus, 24000 aastas

2007 - 2000 kuus, 24000 aastas

2008 - 2250 kuus, 27000 aastas

2009 - 2250 kuus, 27000 aastas

2010 – 2250 kuus, 27000 aastas

2011 – 144 € kuus, 1728 € aastas

ettev tluse tulu
Ettevõtluse tulu

Ettevõtluse tuludeks on saadud rahasummad

Kauba tootmisest, müügist, vahendamisest

Teenuse osutamisest või muust tegevusest s.h loomingulisest või teaduslikust tegevusest

Rendi või üüritulu

Litsentsitasu

Tulu ettevõtluses kasutatud vara müügist

Isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind

slide23
järg

Rahalised toetused ja stipendiumid (saadud seoses ettevõtlusega)

Kindlustushüvitis (kui kindlustusmaksed või kindlustatud vara soetamismaksumus on maha arvatud ettevõtlustulust

Finantstulu (ka panga makstud intressid raha hoidmise eest erikontol)

ettev tluse tulu ei ole
Ettevõtluse tulu ei ole

Palgatulu

Tulu väärtpaberite võõrandamisest

Võetud laenu

Ajutise töövõimetuse hüvitist (haigusraha)

Vanemahüvitist

Elatist

Pensioni

ettev tluse kulu
Ettevõtluse kulu

Ettevõtlusega seotuks loetakse neid kulusid, mis on:

- tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil ja seos nimetatud eesmärgiga on selgelt põhjendatud

- vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks. Kulu seos ettevõtluse säilitamise ja arendamisega on selgelt põhjendatud

- kulutused, mida nõuab töötervishoiu ja tööohutuse tagamine ning tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1

kulude tingimused
Kulude tingimused

Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

- kulu peab olema tehtud maksumaksja enda poolt

- kulu peab olema tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse

- kulu peab olema dokumentaalselt tõendatud

- kulu peab olema seotud maksumaksja, mitte kellegi teise ettevõtlusega

piirangud kulude mahaarvamisel
Piirangud kulude mahaarvamisel

Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on juba maha arvatud ettevõtluse kulud ja põllumajandusliku tootmise puhul ka 2877 eurot ning metsamaterjali võõrandamise puhul ka 2877 eurot (varem 45000 krooni).

Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib maha arvatud alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks

tulumaks ettev tluselt
Tulumaks ettevõtluselt

FIE maksab tulumaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud seadusega lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised

Ettevõtlustulust lubatud mahaarvamisi saab teha ainult FIE-na registreeritud füüsiline isik

Tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta

mitteresidendi maksustamine
Mitteresidendi maksustamine

Eestis maksustatakse mitteresidendi (nii füüsilise kui juriidilise isiku) tulu piiratud ulatuses. Maksustatakse vaid TuMSi 5. peatükis sätestatud Eesti tuluallikatest saadud tulu.

Alates aastast 2011 on füüsiline isik kohustatud teavitama maksuhaldurit residentsuse tekkimisest või muutumisest (vorm R)

mitteresideni tulu
Mitteresideni tulu

Mitteresidendi (nii füüsilise isiku kui ka juriidilise isiku, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta) maksustatav tulu on sätestatud TuMS-i §-s 29 ammendava loeteluna ning on Eesti tuluallika tuludest,

sealhulgas

töö ja teenustasu (TuMS § 29 lg 1)

juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu (TuMS § 29 lg 2)

slide31
järg

ettevõtluse tulu (TuMS § 29 lg 3)

kasu vara võõrandamisest (TuMS § 29 lg 4 ja 5)

üüri- ja renditulu (TuMS § 29 lg 6 p 1 ja 2)

litsentsitasu (TuMS § 29 lg 6 p 4)

Meelelahutaja või sportlase Eestis esinemise saadud tasu (TuMS § 29 lg 10)

kasu vara v randamisest
Kasu vara võõrandamisest

Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest, kui

müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis

Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine toimub TuMS-i § 37 kohaselt. Kasu või kahju vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.

muudatused alates 2011 a residentidele elatis ja elatisabi
Muudatused alates 2011.a. residentideleElatis ja elatisabi

Elatist ega elatisabi tulumaksuga ei maksustata

Makstud elatist ei saa tulust maha arvata

Kehtib alates 01.01.2011.a.

elukoha v randamine
Elukoha võõrandamine

Alaline või peamine elukoht

TsÜS § 14 – elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas

Kui aastast

maksuvabastuse aluseks on elukoha võõrandamine, siis ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul (alates 2011.aastas)

Ehitise kui vallasasja maksusoodustus kaotati alates 2011

kahjuh vitis
Kahjuhüvitis

Varaline kahju jaguneb VÕS (võlaõigusseadus) järgi otseseks varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks

TuMS § 12 lg 3 täpsustab, et maksuvaba on vaid otsese varalise kahju hüvitis, sh mis on makstud kohtuvälise kokkuleppe kohaselt

Saamata jäänud tulule vastav hüvitis maksustatakse

Ettevõtlusega seotud hüvitised maksustatakse

kohustused
Kohustused

Arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt sotsiaalmaksu (33%) ning kandma sotsiaalmaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks

Väljamaksetelt kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud töötaja puhul) ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

kohustused1
Kohustused

Maksma väljamaksetelt täiendava töötuskindlustusmakse 1,4% ja üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kinni pidama väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 2,8% ning üle kandma väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

kohustused2
Kohustused

Esitama väljamaksete tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks MTA piirkondlikule keskusele maksudeklaratsiooni (vorm TSD) koos vastavate lisadega (lisa 1 või lisa 2 – töötasu, lisa 4 – erisoodustus)

Esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks deklaratsiooni vormi INF 14 töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamisel makstud hüvitise kohta.

tulumaksu kinnipidamine
Tulumaksu kinnipidamine

Tööandja peab kinni pidama tulumaksu:

Töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt

Füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei ole kantud registrisse (äriregistris või MTA-s) FIE-na.

tulumaksu kinnipidamine1
Tulumaksu kinnipidamine

Tulumaksu arvestamisel võib füüsilisele isikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt igas kalendrikuus maha arvestada 1/12 maksuvaba tulu aastasummast: 2011.a 1728 € ehk 144 € kuus. Mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui maksumaksjale ei tehtud väljamakseid igal kuul või väljamakse oli mõnel kuul väiksem 144 eurost (maksuvaba tulu), siis on samal tulumaksu kinnipidajal õigus kanda lubatud maksuvaba tulu kasutamata osa nende kuude eest edasi sama kalendriaasta järgmistele kuudele.

tulumaksu kinnipidamine2
Tulumaksu kinnipidamine

Kinnipeetava tulumaksu arvutamisel ei või alates 2011.aastast maha arvata elatist.

Enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvatakse maha väljamakselt kinnipeetud töötuskindlustusmakse (2,8%)

tulumaksu kinnipidamine3
Tulumaksu kinnipidamine

Enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvatakse maha väljamakselt kinnipeetav kohustusliku kogumispensioni makse 2%(kohustatud isikul)

sotsiaalmaksu arvestamine
Sotsiaalmaksu arvestamine

Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis tulenevad töö- või teenistussuhtest.

Sotsiaalmaksu maksmise kohustus on tööandjal ning seda kohustust ei jaotata tööandja ja töötaja vahel.

sotsiaalmaksu arvestamine1
Sotsiaalmaksu arvestamine

Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud kuumääralt iga töölepingulise töötaja kohta (2008.a – 2700 x 33% = 891 kr kuus), (2009-2010.a. – 4350 x 33%= 1436 kr kuus, 2011.a. - 278.02 €)

Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja maksumääraks 33%

sotsiaalmaksu arvestamine2
Sotsiaalmaksu arvestamine

Miinimummääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks makstakse tegelikult makstud tasudelt kui :

Töötaja on riikliku pensioni saaja

Töötaja on 13 – 17 aastane

Tegemist on töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasuga

Kui tööandja ei arvesta tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu TuMS § 42 lg 1 ja 2 kohaselt (puudub avaldus tulumaksuvaba osa rakendamiseks)

sotsiaalmaksu arvestamine3
Sotsiaalmaksu arvestamine

Kui töötaja on alla 3- aastast last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja

Kui töötaja kasvatab kolme või enamat alla 19.a last

Kui töötaja on põhiharidust omandav kuni 21.a

Kui töötaja on üldkeskharidust omandav kuni 24.a

Kui töötaja on kutseõppes õppiv isik

Kui töötaja on Eesti alalisest elanikust üliõpilane

sotsiaalmaksu arvestamine4
Sotsiaalmaksu arvestamine

Sotsiaalmaksu makstakse tegelikult makstud tasudelt, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt proportsionaalselt tegelikult töötatud ajaga

Tööleping on peatunud puhkuse või haiguse ajaks

Töötaja on tööle asunud või töölt lahkunud

sotsiaalmaksu ei maksta
Sotsiaalmaksu ei maksta

Väljamakselt mis tehakse ostu-müügilepingu alusel

Väljamakselt mis tehakse rendilepingu alusel (tuleb tasuda tulumaks)

Tööandja kulutustelt töötaja tervishoiu ja tööohutuse tagamiseks (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel)

sotsiaalmaksu ei maksta1
Sotsiaalmaksu ei maksta

Puhkuseseaduse § 26 makstud hüvitise (näiteks täiendava lapsepuhkuse päevade hüvitis) eest (tuleb kinni pidada tulumaks).

Ravikindlustuse seaduse § 14 lg 1 alusel makstud summadelt (kui ravikindlustuskaitse tekkimiseks vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi töötaja ilma ravikindlustushüvitise saamise õigusest, siis FIE-l on kohustus hüvitada tekkinud kahju. Tuleb tasuda tulumaks).

sotsiaalmaksu ei maksta2
Sotsiaalmaksu ei maksta

Kapitalituludelt (intressid)

Saadud elatiselt

Vabariigi valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavatelt lähetusega seotud väljamaksetelt

Vabariigi valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavatelt hüvitistelt seoses töötaja isikliku sõiduauto kasutamisega tööülesannete täitmisel

t v imetuspensioni saava t taja sotsiaalmaks
Töövõimetuspensioni saava töötaja sotsiaalmaks

Riik maksab sotsiaalmaksu töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni.

Riik maksab sotsiaalmaksu kuumääralt (2008.a 2700 kroonilt s.o 891 krooni kuus), (2009-2010.a. 4350 kroonilt s.o. 1436 krooni kuus), (2011.a. 278.02 eurolt s.o. 91.75 € )

Tööandja maksab tasu osalt, mis ületab kuumäära

Riik maksab selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu (kirjaliku avalduse alusel)

t v imetuspensioni
Töövõimetuspensioni ….

Tööandja peab igakuiselt esitama Sotsiaalkindlustusametile taotluse (taotluse vorm sotsiaalkindlustusameti kodulehel http://www.ensib.ee/blanketid/eriSMvorm.rtf)kus näidatakse töötajate, kes saavad töövõimetuspensioni, ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigipoolt makstava sotsiaalmaksu summa.

t v imetuspensioni1
Töövõimetuspensioni……

Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule järgneva kuu 2. kuupäevaks

Töövõimetuspensioni saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal isik tööle võetakse või töövõimetuspension määratakse

Tagantjärele on võimalik esitada taotlus viimase 3 kalendrikuu kohta

t v imetuspensioni2
Töövõimetuspensioni…..

Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu tekib või lõpeb kuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga.

Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja pensionitunnistusega, kus peab olema märgitud pensioni liik ja tähtaeg

t tuskindlustusmakse
Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakset makstakse:

Töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt v.a töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse alusel makstud hüvitiselt

Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt v.a juhul kui tasu saaja on FIE ja tasu on saaja ettevõtlustulu

t tuskindlustusmakse1
Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

Ettevõtlustuludelt

Erisoodustustelt

Sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt (sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad summad)

t tuskindlustusmakse2
Töötuskindlustusmakse

Makse maksja on:

Kindlustatu (töötaja, töövõtja)

Tööandja

Tööandja on isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid

t tuskindlustusmakse3
Töötuskindlustusmakse

Kindlustatute ringi ei kuulu ja tööandja ei pea töötuskindlustusmakset (2,8%) kinni pidama. NB! Kohustatud on maksma tööandja makset (1,4%)

Füüsilisest isikust ettevõtjad (ei tasuta ka 1,4)

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik (lisa)

Isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension

t tuskindlustusmakse4
Töötuskindlustusmakse

Maksu määrad on:

Kindlustatu määr 0,6%, alates 01.07.09.a. 1,0%, alates 01.08.2009.a. 2,8%

Tööandja määr 0,3%, alates 01.07.09.a. 0,5%, alates 01.08.2009.a. 2,8%

Maksed arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt. Makse deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja kantakse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

kohustuslik kogumispension
Kohustuslik kogumispension

Kohustatud isik on füüsiline isik, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu.

Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. Jaanuaril

Makse tasumise kohustus on ka kohustatud isikutel, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga.

Makse määr on 2%

01.06.2009.a. kuni 31.12.2009.a. väljamaksetelt makset kinni ei peeta

erisoodustus
Erisoodustus

Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu loonustasu, rahaliselt hinnatav soodustus, mida ettevõtja annab oma töötajale.

Erisoodustus on sisuliselt saaja tulu, aga maksud maksab erisoodustuse andja. Erisoodustus ei suurenda töötaja pensioni ja haigushüvitise summat.

erisoodustus1
Erisoodustus

Erisoodustuse andmisel loetakse töötajaks ka:

Töölepingu lõpetanud töötaja

Töövõtu-, käsundus- või muu lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik

Erisoodustuseks loetakse ka neid soodustusi, mida antakse töötaja abikaasale, vanematele või lastele.

Ettevõtja (FIE) ei saa teha iseendale erisoodustusi.

erisoodustus2
Erisoodustus

Erisoodustuse maksustamine toimub selle kuu kohta, millal soodustus anti.

Tulumaks arvestatakse erisoodustuse summalt - 2011.a määr 21/79

Sotsiaalmaks arvestatakse erisoodustuse summalt ja arvestatud tulumaksult – määr 33%

Erisoodustused, nendelt arvestatud maksud kajastatakse deklaratsiooni TSD lisal 4

erisoodustus3
ERISOODUSTUS

Eluasekulude osaline või täielik katmine

Kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ettenähtud seadusega

Lähetuskulude hüvitamine või päevaraha maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade

Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine üle valitsuse kehtestatud piirmäärade

Sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine tööandja ettevõtlusega või töökohustustega mitteseotud tegevuseks

slide65
järg

Laenu andmine rahandusministri kehtestatud alammäärast madalama intressiga

Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga

Asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga

Loobumine rahalise nõude sissenõudmisest

Kulutused töötajate tervise kontrollile, kui selline kohustus ei tulene seadusest

Töötajate taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine

maksudeklaratsioon vorm tsd
Maksudeklaratsioon vorm TSD

Vorm TSD esitatakse igakuiselt, kui antud kuul väljamakseid ei tehtud, siis vormi TSD ei esitata. NB! Juriidilised isikud on kohustatud igal juhul esitama.

Deklaratsioonil märgitud kuu on väljamakse tegemise kuu

Deklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks

slide67
Alates 2009.aastast esitatakse TSD ainult elektroonselt, kui lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle viie rea (RM 08.01.2009.a. määrus nr. 1).
erisoodustused
Erisoodustused

Vorm TSD lisa 4

Real 5 on tööandja sõiduauto kasutamine ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise hinna ülempiir 256 eurot kalendrikuus iga nimetatud sõiduauto kohta

slide69
Real 4 isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitis üle piirmäära:

arvestusega üle 256 euro sõiduauto kohta kalendrikuus ühe tööandja juures

ilma arvestuseta üle 64 euro kalendrikuus sõiduauto ja töötaja kohta

vorm tsd
Vorm TSD

Deklaratsioon koosneb kahest osast: A ja B. A osal kajastatakse lisade 1-3 alusel füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud maksud B osal märgitakse lisades 4-8 toodud andmed

Maksusummad deklaratsioonil ja lisadel märgitakse eurosentide täpsusega

t taja isikliku s iduauto kasutamine t s itudeks
Töötaja isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks

Hüvitist saab maksta töötajale:

Isikliku sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul (Sõiduauto kategooriad on M1 ja M1G)

Kellel on puue, mootorsõiduki kasutamisel sõitudeks elukoha ja töökoha vahel, kui ei ole võimalik kasutada ühistransporti

NB! Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse (§ 12) kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit

h vitise maksmiseks peab
Hüvitise maksmiseks peab…

Tööandja (FIE) vormistama kirjaliku otsuse, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse

Töötaja tõendama sõiduauto kasutusõigust. Kasutusõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas

maksuvaba h vitamise v imalused
Maksuvaba hüvitamise võimalused

Ilma arvestust pidamata – võib hüvitada maksuvabalt 64 euro ulatuses kalendrikuus

Arvestuse pidamisel – ei maksustata hüvitist 0,30 eurot ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, maksuvaba hüvitise ülempiir on 256 eurot ühes kuus.

ilma arvestust pidamata
Ilma arvestust pidamata

Tööandja otsuses peab olema näidatud ka sõiduauto registreerimismärgi andmed ja sõidu eesmärk.

Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia ja hüvitise saaja kirjalik kinnitus hüvitise saamise kohta ühekordses määras

ilma arvestust pidamata1
Ilma arvestust pidamata

Võib hüvitada 64 euro ulatuses kalendrikuus tehtud sõite ühe hüvitist saava füüsilise isiku ja ühe sõiduauto kohta sõltumata sellest, mitme tööandja juures üks isik tööülesandeid täidab ning mitme isiku poolt ühte sõiduautot kasutatakse

Hüvitise saaja kirjalik kinnitus, et muu isik temale või selle sõiduauto eest hüvitist ei maksa

arvestuse pidamisel
Arvestuse pidamisel

Maksuvaba hüvitise ülempiir on 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava isiku kohta ühe tööandja juures. Seega hüvitist võib saada ka mitme tööandja juures, ülempiiri rakendatakse iga tööandja kohta eraldi.

Arvestus peab sisaldama: sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral, sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral

puudega t taja h vitis
Puudega töötaja hüvitis

Saab hüvitada ka elu- ja töökoha sõite arvestuse olemasolul

Elu- ja töökoha vaheliste sõitude ja tööalaste sõitude hüvitise kogusumma on maksuvaba 128 euro ulatuses ühe kalendrikuu kohta

Arvestuse alusel võib maksta hüvitist maksuvabalt 128 euro ulatuses iga tööandja.

veel olulist isikliku auto kasutamisest
Veel olulist isikliku auto kasutamisest

Tööandja, kes on kalendriaasta jooksul teinud töötajale auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid on kohustatud järgneva aasta 10.aprilliks esitama deklaratsiooni INF 14

Vorm INF 14 täidetakse kassapõhiselt s.t vormil näidatakse kalendriaasta jooksul töötajale väljamakstud hüvitiste summa kokku

veel olulist
Veel olulist….

Piirmäärasid ületavad hüvitise summad loetakse erisoodustuseks ja maksustatakse vastavalt

Selle korra alusel ei saa FIE endale hüvitist maksta

Juhul, kui töötaja ei ole teavitanud teise tööandja poolt makstud hüvitisest, siis ta on kohustatud ilma arvestuseta üle maksuvaba piirmäära (64 €) saadud hüvitise deklareerima füüsilise isiku tuluna.

juhinduda tuleb
Juhinduda tuleb:

Eesti Vabariigi töölepingu seadusest

Töö- ja puhkeaja seadusest

Puhkuseseadusest

Tulumaksuseadusest

Sotsiaalmaksuseadusest

Kogumispensionide seadusest

Töötuskindlustuse seadusest

Võlaõigusseadusest

n ide
Näide

Töötuskindlustusmakse 640x2,8%= 17.92€

Kohustuslik kogumispensioni makse 640x2%=12.80€, kuni 01.01.2011.a. Võimalik ka 1% ehk 6.40€

Tulumaks (640-144-17.92-12.80)x21%=97.71 €

Kätte saab 640-17.92-12.80-97.71)=511.57 €

slide82
SOTSIAALMAKS

640 x 33% = 211.20€

ARVUTATUD TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE

640 x 1,4% = 8.96€

vorm tsd1
VORM TSD

Osa A

Rida 1 211.20 eurot

Rida 2 97.71 eurot

Rida 3 640 eurot

Rida 4 17.92 eurot

Rida 5 8.96 eurot

Rida 6 12.80 eurot

kingitused annetused ja vastuv tukulud
Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

Maksab residendist juriidiline isik

Kingituse maksustamine sõltub nii kingi tegija kui ka kingi saaja isikust

Maksuvabastused, kui kingi saajaks on TuMS § 11 alusel mittetulundusühingud ja sihtasutused , kogudused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused

Tulumaks deklareeritakse TSD lisas 5

Reguleerib TuMS § 49

ettev tlusega mitteseotud kulud ja muud v ljamaksed ning p siva tegevuskoha kasumieraldised
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed ning püsiva tegevuskoha kasumieraldised

Maksab residendist äriühing, krediidiasutus, MTÜ, sihtasutus, usuline ühendus, avalik-õiguslik juriidiline isik, püsivat tegevuskohta omav mitteresidendist juriidiline isik

Deklareeritakse TSD vormil lisa 6

Vajalik deklareerida muuhulgas: seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning MKS alusel tasutud intressid, puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksed, pistis ja altkäemaks, MTÜ-dele, milles osalemine ei ole ettevõtlusega seotud, tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud

dividendid ja muud kasumieraldised
Dividendid ja muud kasumieraldised

Residendist äriühing maksab tulumaksu jaotatud kasumilt

Dividendi mõiste on toodud TuMS § 18 lg 2: dividend on väljamakse , mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omandamine)

Dividendidelt arvutatud tulumaks ja kõik sellest lubatud mahaarvamised deklareeritakse TSD lisas 7