Valgamaa ettevõtlusuuring 2007

1. Valgamaa ettevõtlusuuring 2007 Vaike Võõbus November 2007 Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

2. Küsitluse valim • Valimi suurus on 204 Valga maakonnas tegutsevat ettevõtet ning 98 füüsilisest isikust ettevõtjat (edaspidi FIE) • Ettevõtete valimi koostamisel võeti aluseks äriregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud äriühingute nimekiri. Uuringusse kaasati vaid aktiivsed äriühingud. Aktiivseteks äriühinguteks loeti ühinguid, mis olid 2005. aasta kohta esitanud raamatupidamise aruande või mis olid asutatud 2006/07 aastal. • FIE-de valimi koostamisel võeti aluseks äriregistrisse kantud Valga maakonnas registreeritud FIE-de nimekiri. • Valimi koostamisel järgiti kvoote, tagamaks erinevate piirkondade ning majandussektorite esindatust. • Analüüsi tarbeks jagati Valga maakond kolme arengupiirkonda: • Otepää piirkond (Otepää linn; Otepää, Palupera , Puka ja Sangaste vald); • Tõrva piirkond (Tõrva linn; Helme ja Põdrala vald); • Valga piirkond (Valga linn; Hummuli, Taheva, Õru, Tõlliste ja Karula vald). • Analüüsi ühe osana võrreldakse Valga linnas registreeritud ettevõtete ja FIE-de vastuseid ülejäänud maakonnas registreeritud ettevõtete ja FIE-de vastustega. Terminiga “maakond” tähistatakse järgnevatel joonistel ning tekstis Valga maakonda ilma Valga linnata. Uuringu läbiviimine • Küsitlus viidi läbi telefoniküsitlusena • Küsitlusperiood oli 8-26. Oktoober 2007 • Küsitleti ettevõtete juhte / arendusjuhte ning füüsilisest isikust ettevõtjaid. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

3. KOKKUVÕTE Valimis olid kõige arvukamalt esindatud tertsiaarsektoris tegutsevad ettevõtted (67%). Uuringus osalenud ettevõtete esindajate vanus jäi suuremas osas vahemikku 30-49 eluaastat (65%). Enamjaolt oli tegu väikeettevõtetega, kus töötas alla 10 inimese (81%). 67% vastajatest olid mehed ning 33% naised. Ettevõtetest 33% oli registreeritud Valga linnas ning 67% Valga maakonnas. FIE-dest olid kõige enam esindatud primaarsektoris tegutsevad FIE-d (66%). Ka FIE-de puhul jäi suurema osa vastajate vanus vahemikku 30-49 eluaastat (61%). 74% FIE-dest olid mehed ning 26% naised. FIE-dest 10% oli registreeritud Valga linnas ning 90% Valga maakonnas. Erinevatest koolitustest olid ettevõtete esindajad viimase 10 aasta jooksul kõige sagedamini osalenud arvutiõppes (40%). Kõige harvemini oldi osalenud tootearendusalasel koolitusel (17%). Tulevikus sooviti sagedamini osaleda keeleõppes (51%) ning turunduskoolitustel (46%). FIE-d olid viimase 10 aasta jooksul kõige enam läbinud kutsealaseid koolitusi (49%) ja arvutiõpet (40%) ning huvitusid tulevikus kõige enam kutsealastest (53%) ning raamatupidamis- või finantsalastest koolitustest (44%). 58% ettevõtete esindajatest oli huvitatud koolitustest ettevõtete töötajatele. Kõige sagedamini nimetati huvipakkuvate koolitusvaldkondadena erialast koolitust ning klienditeenindusalast koolitust. Kõige olulisemaks teguriks edukuse seisukohalt pidasid nii ettevõtete esindajad kui ka FIE-d inimressurssi (ettevõtted 4,54, FIE-d 4,39) ja turundust (ettevõtted 4,35, FIE-d 4,39)*. Kõige vähem oluliseks valdkonnaks peeti tootearendust (ettevõtted 4,02, FIE-d 4,15). *Hinnanguid koguti 5-pallidel skaalal, kus 1=pole üldse oluline ja 5=on väga oluline Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

4. KOKKUVÕTE (järg) Kõige enam olid ettevõtete esindajad oma ettevõttes rahul infotehnoloogia kasutamise (3,79) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,73)*. FIE-d olid kõige enam rahul inimressursiga (3,54) ning infotehnoloogia kasutamisega (3,50). Kõigi tegurite puhul anti nende kvaliteedile olulisusega võrreldes keskmiselt madalamaid hinnanguid. Ettevõtete esindajad kaldusid pigem nõustuma sellega, et ettevõtte edukuse tagab innovaatiline mõtlemine ja avatus uuenduste suhtes; FIE-d aga arvasid pigem, et ettevõtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja läbiproovitud töömeetoditele. Samas oli mõlema sihtgrupi hulgas suhteliselt palju ka neid, kes olid mõningal määral nõus mõlema väitega. Seega võib öelda, et kuigi ettevõtete esindajad on innovatsiooni suhtes veidi positiivsemalt meelestatud kui FIE-d, teadvustavad mõlemad sihtrühmad üldiselt siiski nii kogemuse ja traditsioonide kui ka innovatsiooni olulisust ja vajalikkust. Nii ettevõtted kui ka FIE-d on Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga pigem rahul kui rahulolematud. Rahulolu on kõrgem ettevõtete esindajate seas, kellest 65% oli Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga täiesti/pigem rahul. FIE-dest oli ettevõtluskeskkonnaga rahul 57%. Samas oli FIE-de seas arvukamalt neid, kes ei osanud oma rahulolule Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga hinnangut anda (26% vs ettevõtete 15%). Ettevõtete esindajate hinnangul avaldab ettevõtluskeskkonnale kõige enam mõju kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (hinne 5-palli skaalal 4,59). Samas hinnati selle teguri kvaliteeti Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul kõige madalamalt (2,68). Olulisemateks teguriteks peeti veel ka telefonisidet (4,57) ning elektri- ja soojusenergiaga varustatust (4,51), millega jäädi Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul ka kõige enam rahule. *Hinnanguid koguti 5-pallisel skaalal, kus 1=pole üldse rahul ja 5=olen väga rahul Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

5. KOKKUVÕTE (järg) FIE-d pidasid kõige olulisemateks ettevõtluskeskkonda mõjutavateks teguriteks telefonisidet (4,60) ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (4,56). Nimetatud tegurite kvaliteedile antud hinnangud erinesid aga oluliselt – telefoniside pälvis teguritest kõige kõrgema (4,09) ning kvalifitseeritud tööjõu olemasolu kõige madalama (2,66) hinnangu. Valga linna ning maakonna vastajate hinnangutes ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite olulisusele märkimisväärseid erinevusi ei ilmnenud. Hinnangutes tegurite kvaliteedile siiski mõned erinevused ilmnesid. Valga linna vastajad andsid kõrgemaid hinnanguid klientide lähedusele ning puhastusseadmete ehitusele ja hooldusele; maapiirkonna vastajad aga vaba aja veetmise võimalustele. Viimase 3 aasta jooksul on ettevõtlustoetusi taotlenud 23% ettevõtetest ning 37% FIE-dest. 55% ettevõtetest ja 89% FIE-dest, kes olid toetust taotlenud, ka said toetust. Kõige sagedamini saadi toetust PRIA-lt. Järgmise 3 aasta jooksul oli ettevõtlustoetusi plaanis taotleda 36%-l ettevõtetest ning 39% FIE-dest. Primaarsektoris tegutses 10% Valga linna ning 44% maakonna vastajatest, sekundaarsektoris 18% linna ning 20% maapiirkonna vastajatest, ning tertsiaarsektoris 78% Valga linna ning 58% maakonna vastajatest.* Äriühingutest 18% tegutses primaarsektoris, 22% sekundaarsektoris ning 70% tertsiaarsektoris. FIE-dest tegutses primaarsektoris 62%, sekundaarsektoris 14% ning tertsiaarsektoris 43%.* Mõnel praegustest tegevusaladest plaanis tegevuse lõpetada 8% ettevõtetest ning 12% FIE-dest. Mõne praeguse tegevusala raames plaanis tegevust laiendada 45% ettevõtetest ning 26% FIE-dest. Mõnel uuel, seni nimetama tegevusalal plaanis tegevust alustada 17% äriühingutest ning 11% FIE-dest. * Vastajate endi poolt nimetatud tegevusalade alusel moodustatud klassifikatsioon Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

6. KOKKUVÕTE (järg) Ettevõtlusalast informatsiooni olid nii ettevõtete esindajad kui ka FIE-d kõige sagedamini hankinud internetist ning kolleegidelt, FIE-de jaoks olid oluliseks infokanaliks ka tuttavad. Ettevõtluse kohta Valgamaal hangiti infot kõige sagedamini tuttavatelt, kolleegidelt, kohalikest ajalehtedest ja internetist. Muudest teemadest on nii ettevõtete esindajad kui ka FIE-d kõige enam huvitatud informatsioonist seadusandluses toimuvate muudatuste, ettevõtlustoetuste ja KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta. Kõige sagedamini turustatakse tooteid / teenuseid Valgamaal (78% ettevõtetest, 77% FIE-dest) ning mujal Eestis (69% ettevõtetest, 58% FIE-dest). Suurema osa ettevõtete ja FIE-de toodete / teenuste läbimüük on suurim Eestis. 41% ettevõtetest omab suurimat läbimüüki Valgamaal ning 42% mujal Eestis; FIE-dest omab Valgamaal suurimat läbimüüki 49% ning mujal Eestis 41%. Tulevikus plaanis alustada oma toodete / teenuste eksportimist Lätti6% ettevõtetest ning 7% FIE-dest. Euroopa Liidu turule (v.a Läti, Leedu ja Soome) plaanis tooteid / teenuseid hakata eksportima 6% ettevõtetest ning 4% FIE-dest. Üle poolte ettevõtetest ja FIE-dest ei plaaninud tulevikus eksporti laiendada (56%) ning 20% ettevõtete esindajatest ja 29% FIE-dest ei osanud öelda, millistesse piirkondades on neil tulevikus plaanis eksporti laiendada. 61% ettevõtetest ning 40% FIE-dest tegutseb äriplaani alusel. Pikaajalised arengueesmärgid on ettevõtlusalase tegevuse jaoks välja töötanud 44% ettevõtetest ning 43% FIE-dest. Ettevõtete esindajatest 72% ning FIE-dest 65% oli väga/pigem huvitatud kaasarääkimisest Valgamaa arengus. Valga linna vastajad olid Valgamaa arengus kaasa rääkimisest veidi enam huvitatud kui maakonna vastajad (15% vs 11%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

7. KOKKUVÕTE (järg) Koostööd kohaliku omavalitsusega pidas väga/pigem oluliseks 86% ettevõtete esindajatest ja 83% FIE-dest. Valga maakonna vastajad hindasid koostööd KOV-ga veidi sagedamini oluliseks kui Valga linna vastajad (86% vs 81%). Koostööd teiste ettevõtjatega pidas oluliseks 95% ettevõtete esindajatest ning 82% FIE-dest. Mõne ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtjate võrgustiku liige oli 26% ettevõtete esindajatest ning 21% FIE-dest. Veel mõne ettevõtlusorganisatsiooni või ettevõtjate võrgustiku liikmeks astumisest oli huvitatud 32% ettevõtetest ning 37% FIE-dest. 50% ettevõtetest ja 45% FIE-dest polnud sellest pigem/üldse huvitatud ning 18% ettevõtetest ja FIE-dest ei osanud arvamust avaldada. Maakonna vastajad väljendasid ettevõtlusorganisatsioonide või ettevõtjate võrgustikega liitumise vastu suuremat huvi kui Valga linna vastajad (maapiirkonnas 36% väga/pigem huvitatud; linnas 27%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

8. 1.1 Valimis esindatud ettevõtete profiil (%; N=204) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

9. 1.2 Valimis esindatud FIE-de profiil (%; N=98) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

10. 1.3 Valga ettevõtete ja FIE-de profiil kokku (%; N=302) Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

11. 2.1 Koolitustel osalemine. Ettevõtted (aritmeetilised keskmised; N=204) 1. Kas olete viimase 10 aasta jooksul osalenud mõnel nimetatud valdkonna koolitusel?2. Kas oleksite huvitatud tulevikus antud valdkonna koolitusel osalemisest? Kõige sagedamini on ettevõtete esindajad osalenud arvutiõppes (40%). Veidi harvemini ollakse osalenud keeleõppes (33%), finantsjuhtimis-, tööõiguse- või turunduskoolitusel (igal nimetatud koolitusel osales 30%). Tulevikus soovitakse kõige sagedamini osaleda keeleõppes (51%), turunduskoolitusel (46%) või finantsjuhtimiskoolitusel (43%). Tootearenduskoolitusel on keskmisest harvemini osalenud primaarsektoris tegutsevate ettevõtete esindajad, kellest vaid 5% on antud valdkonna koolitusel osalenud. Turundusalasel koolitusel on keskmisest sagedamini osalenud 30-39aastased vastajad (46%) ning keskmisest harvemini 50-59aastased vastajad (15%) ning sekundaarsektori ettevõtete esindajad (17%). Teenindusalasel koolitusel on sagedamini osalenud naised (34%) ning harvem mehed (13%). Keelekoolitustel on viimase 10 aasta jooksul keskmisest sagedamini käinud alla 40aastased (53%) ning harvemini üle 50-aastased (29%). Naised on keskmisest enam huvitatud tulevikus finantsjuhtimise (56%), personalijuhtimise (44%) ning keeleõppe (65%) koolitustel osalemisest. 20-29aastaste vastajate hulgas oli keskmisega võrreldes olulisel määral enam neid inimesi, kes soovisid tulevikus osaleda personalijuhtimise (53%), tööõiguse (63%), keeleõppe (84%) või arvutiõppe (63%) koolitustel. 30-39aastaste vastajate seas oli keskmisest kõrgem huvi turundusalaste koolituste (59%) ning keeleõppe (63%) vastu. Eakamate vastajate seas oli huvi koolituste vastu valdavalt väiksem. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

12. 2.2 Muud koolitused, kus ettevõtete esindajad on osalenud (%; N=53) Muude koolitustena, kus ollakse osalenud, nimetati kõige sagedamini erialaseid täiendkoolitusi, kus soovis osaleda 32% muudel koolitustel osalemisest huvitatud inimestest. Tihemini nimetati ka (toidu)hügieeni (17%) ning tööohutuse-alaseid koolitusi (15%). Muude koolitustena, kus ollakse osalenud, nimetati lisaks joonisel toodud teemadele veel logistikaalast, äriplaani koostamise alast, värvi-, PRIA, Äripäeva- ja EPA koolitusi. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

13. 2.3 Muud koolitused, kus ettevõtete esindajad sooviksid tulevikus osaleda elektriala ja santehnika elektriala erialane - ehitus ja projekteerimine erialane-ehitus erialane-lilled erialane, õigus erialased - meditsiin, raamatupidamine keskkonnakaitse kinnisvaraalane õigus metsaala psühholoogia põllumajandusalased reisikorraldus riigihanked toiduhügieen toitlustamise osas uued retseptid töökaitse tööohutus üldjuhtimine sõltub hindadest-ei oska öelda ei oska öelda, kui on midagi huvitavat Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

14. 2.4 Koolitustel osalemine. FIE-d (aritmeetilised keskmised; N=98) 1. Kas olete viimase 10 aasta jooksul osalenud mõnel nimetatud valdkonna koolitusel?2. Kas oleksite huvitatud tulevikus antud valdkonna koolitusel osalemisest? Valgamaa FIE-d on kõige sagedamini osalenud kutsealastel koolitustel (49%), arvutiõppes (40%) või ettevõtlusalastel koolitustel (36%). Kõige sagedamini sooviti tulevikus osaleda taas kutsealastel koolitustel (53%), raamatupidamis- või finantsalasel koolitusel (44%) või keeleõppes (36%). Müügi- või turundusalastel koolitustel on keskmisest vähem osalenud naisterahvad (12%) ning 60-75aastased vastajad (5%). Kutsealastel koolitustel on kõige sagedamini osalenud tertsiaarsektori FIE-d, kellest 68% on viimase 10 aasta jooksul antud valdkonna koolitustel osalenud. Teenindusalasel koolitusel on keskmisest sagedamini osalenud 40-49aastased (32%). Valimisse sattunud 60-75aastastest FIE-dest polnud keegi viimase 10 aasta jooksul osalenud ühelgi teenindus- ega keeleõppe alasel koolitusel. Samuti polnud viimase 10 aasta jooksul keeltekursustel käinud ükski uuringus osalenud 50-59aastastest FIE-dest. Sarnaselt ettevõtete esindajatele olid ka FIE-de puhul vanimasse vanusegruppi kuuluvad vastajad kõige vähem huvitatud tulevikus koolitustel osalemisest. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

15. 2.5 Muud koolitused Koolitused, kus FIE-d sooviksid tulevikus osaleda psühholoogia rahvusvahelised sidemed õigus Koolitused, kus FIE-d on osalenud hügieen ise õppinud jahindus kartuliõppepäevad konsultantide suhtlusalane loomakasvatuse valdkond,taluliidukaudu mahetootmine metsanduse erialal projekti juhtimine psühholoogialane põllumaj. põllumaj.,keskkonna põllumaj.,keskkonnateenindus rahvusvahel.õigus töökaitse tööohutus vestlusalane täienduskoolitus ülikool Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

16. 3. Koolitused ettevõtete töötajatele Kas oleksite huvitatud koolitusest ettevõtte töötajatele? 53% ettevõtete esindajatest oli huvitatud koolitustest ettevõtete töötajatele. 39% polnud koolitustest huvitatud ning 8% ei osanud arvamust avaldada. Kõige vähem olid koolitustest ettevõtete töötajatele huvitatud 60-70aastased vastajad, kellest vaid 23% ütles, et oleks sellisest koolitusest huvitatud. Kõige sagedamini oldi huvitatud erialastest koolitustest (50%). Harvemini mainiti klienditeenindus-alast koolitust (29%), keeleõpet (15%), müügi-ja turundusteemalist koolitust (14%), arvutiõpet (9%), raamatupidamis- või finantskoolitust (55), asjaajamis- või suhtekorralduskoolitust (2%) või muid koolitusi (7%). • Muude koolitustena ettevõtte töötajatele, millest oldi huvitatud, • nimetati järgmisi valdkondi: • Töössesuhtumise alane • Hügieeni • Tööohutus (x2) • Kõik needsamad koolitusvaldkonnad, mis ettevõtjate puhul nimetatud • Psühholoogia ja aja kasutamine • Kõnetehnika • meeskonnatöö Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

17. 4.1 Tegevuse edukust mõjutavad tegurid. Kõik vastajad N=302 (aritmeetilised keskmised) • Kuivõrd olulised on nimetatud tegurid ettevõtte/ettevõtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole üldse oluline; 5=väga oluline • Kuivõrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevõttes/ettevõtlusalases tegevuses? Kõige olulisemaks teguriks ettevõtte / ettevõtja edukuse seisukohalt peeti inimressurssi (hinnangute aritmeetiline keskmine 4,49). Sellele järgnesid turundus (4,36) ning seadmete ja tehnoloogia ajakohasus (4,26). Veidi madalamaid hinnanguid anti infotehnoloogia kasutamise (4,14) ning tootearenduse (4,06) olulisusele. Torkab silma, et võrreldes tegurite olulisusele antud hinnangutega on tegurite kvaliteedile antud hinnangud kõigi tegurite puhul madalamad. Kõige kõrgemalt oldi rahul infotehnoloogia kasutamisega (3,70) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,64). Veidi vähem oldi rahul inimressursi (3,56), turunduse (3,48) ning tootearenduse (3,39) kvaliteediga. Kõige suurem erinevus teguri olulisusele ja kvaliteedile antud keskmistes hinnangutes ilmnes inimressursi (erinevus 0,93 palli) ning turunduse puhul (0,89 palli). Muude teguritena, mis edukust mõjutada võivad, nimetati ettevõtte asukohta (x2), finantse (x2), keskkonnamõjusid, kliendirahulolu, konkurentide olemasolu, logistikat (x2), professionaalsust, riiklikku poliitikat (x3), suhtekorraldust, tootmist, teeninduse kvaliteeti, tervishoidu ning interjööri. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

18. 4.2 Tegevuse edukust mõjutavad tegurid. Ettevõtete ja FIE-de võrdlus (aritmeetilised keskmised) • Kuivõrd olulised on nimetatud tegurid ettevõtte/ettevõtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole üldse oluline; 5=väga oluline • Kuivõrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevõttes/ettevõtlusalases tegevuses? Kõige olulisemateks teguriteks edukuse seisukohalt pidasid nii ettevõtete esindajad kui ka FIE-d inimressurssi (ettevõtted 4,54, FIE-d 4,39) ja turundust (ettevõtted 4,35, FIE-d 4,39). Sellele järgnesid loetelus nimetatud valdkondadest seadmete ja tehnoloogia ajakohasus (ettevõtted 4,28, FIE-d 4,24) ning infotehnoloogia kasutamine (ettevõtted 4,12, FIE-d 4,19). Kõige vähem oluliseks valdkonnaks peeti tootearendust (ettevõtted 4,02, FIE-d 4,15). Kõige enam olid ettevõtete esindajad oma ettevõttes rahul infotehnoloogia kasutamise (3,79) ja seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (3,73). FIE-d olid kõige enam rahul inimressursiga (nii FIE enda kui ka töötajate kvalifikatsioon) (3,54) ning infotehnoloogia kasutamisega (3,50) Igale nimekirjas loetletud teguri kvaliteedile anti keskmiselt madalamaid hinnanguid kui selle olulisusele. Ettevõtete esindajate antud vastustes on erinevus olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes kõige suurem inimressursi puhul (erinevus 0,97 palli), FIE-de vastustes aga turunduse puhul (erinevus 1,15 palli). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

19. 4.3 Ettevõtete ja FIE-de erinevused sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes Olulisus. Ettevõtted Võrreldes keskmisega peavad infotehnoloogia kasutamist tunduvalt olulisemaks* 20-29aastased ettevõtete esindajad (4,37) ning vähem oluliseks primaarsektoris tegutsevate ettevõtete esindajad (3,86). Tootearendust peavad keskmisest olulisemaks Valga linnas tegutsevate ettevõtete esindajad (4,29) ning ebaolulisemaks 60-70aastased (3,67) ning primaarsektoris tegutsevate ettevõtete esindajad (3,47). Turundust peavad ebaolulisemaks 50-59aastased (4,00). FIE-d Valga linnas tegutsevad FIE-d pidasid maakonnas tegutsevate FIE-dega võrreldes olulisemaks inimressurssi (4,67 vs 4,36), ning vähem oluliseks infotehnoloogia kasutamist (3,78) ning tootearendust (3,67). 50-59aastased FIE-d peavad kõige olulisemaks seadmete ja tehnoloogia ajakohasust (4,44), ning ebaolulisemaks infotehnoloogia kasutamist (3,94). Tootearendust peavad olulisemaks 30-39aastased vastajad (4,48), ning ebaolulisemaks 60-75aastased (3,67) ning tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (3,85). Turundust peavad olulisemaks 30-39aastased (4,68) ning vähemoluliseks 60-75aastased. Kvaliteet. Ettevõtted Keskmisest kõrgemalt hindavad inimressursi kvaliteeti oma ettevõttes 50-59aastased (3,82) ning keskmisest madalamalt primaarsektori ettevõtete esindajad (3,18). Seadmete ja tehnoloogia ajakohasust hindavad keskmisest kõrgemalt 20-29aastased vastajad (4,00). Infotehnoloogia kasutamist hindasid keskmisest madalamalt 50-59aastased (3,58). Turunduse kvaliteeti hindasid keskmiselt kõrgemalt 60-70aastased (3,85). FIE-d Keskmisest kõrgemaid hinnanguid inimressursile andsid naisterahvad (3,96), 50-59aastased (3,75) ning Valgas tegutsevad FIE-d (3,76), madalamaid aga Otepää arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (3,32). Infotehnoloogia kasutamist hindavad keskmisest kõrgemalt 60-75aastased (3,71), Valga linna FIE-d (3,78), tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (3,74) ning Tõrva piirkonna FIE-d (3,71), keskmiselt madalamalt aga Otepää piirkonna FIE-d (3,20). Tootearendusele andsid kõrgemaid hinnanguid naisterahvad (3,57), 50-59aastased (3,47), madalamalt aga 40-49aastased (2,92) ja Valga linna FIE-d (3,00). Turundust hindavad keskmisest kõrgemalt 30-39aastased (3,54), madalamalt aga 40-49aastased (3,04) ning Valga linna FIE-d (2,88). *Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vähemalt 0,2 palli võrra Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

20. 4.4 Tegevuse edukust mõjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna võrdlus (aritmeetilised keskmised) • Kuivõrd olulised on nimetatud tegurid ettevõtte/ettevõtja edukuse seisukohalt? Skaala: 1=pole üldse oluline; 5=väga oluline • Kuivõrd rahul olete nende valdkondade kvaliteediga oma ettevõttes/ettevõtlusalases tegevuses? • Kõige olulisemaks teguriks peavad nii Valga linna kui ka maakonna vastajad inimressurssi (Valga linn 4,58; maakond 4,46) ja turundust (linn 4,39; maakond 4,35). Kõige vähem oluliseks edukust mõjutavaks teguriks peavad Valga linna vastajad infotehnoloogia kasutamist (4,14) ja maakonna vastajad tootearendust (4,00). • Nii Valga linna kui ka maakonna vastajad on kõige enam rahul infotehnoloogia kasutamise (Valga linn 3,82; maakond 3,66) ning seadmete ja tehnoloogia ajakohasusega (linn 3,64; maakond 3,63). Kõige vähem ollakse rahul tootearenduse kvaliteediga (linn 3,46; maakond 3,36). Samas pole ei olulisuse ega kvaliteedi puhul kõige kõrgemalt ning kõige madalamalt hinnatud aspektide puhul hinnangute erinevused kuigi suured (kõige kõrgema hinnangu pälvinud aspekti hinnang pole kuigi palju suurem kõige madalamalt hinnatud aspektile antud hinnangust). Valga linna ja maakonna ettevõtete esindajate ja FIE-de hinnangud tegurite olulisusele ja kvaliteedile erinesid kõige enam inimressursi ja turunduse puhul, kus tegurite olulisust hinnati nende kvaliteedist tunduvalt kõrgemalt. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

21. 5.1 Ettevõtte / ettevõtja edukust mõjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate võrdlus (%) • Millise väitega rohkem nõustute? • Ettevõtte / ettevõtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja läbiproovitud töömeetoditele. • Ettevõtte / ettevõtja edukuse tagab innovaatiline mõtlemine ja avatud uuenduste suhtes. Kõige sagedamini olid vastajad mõningal määral nõus mõlema väitega (48% kõigist vastajatest). Väitega A oli pigem/täiesti nõus 22% vastajatest ning väitega B 28%. Kuigi nö. “innovatsiooni pooldajaid” oli mõnevõrra rohkem kui “traditsioonide pooldajaid”, ei saa sedavõrd väikese erinevuse põhjal kuigi usaldusväärseid järeldusi teha. Pigem võib öelda, et enamus ettevõtjaid teadvustab nii kogemuse ja traditsioonide kui ka innovatsiooni olulisust ja vajalikkust. Valga linna ja maakonna vastajate hinnangud omavahel kuigi suurel määral ei erinenud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

22. 5.2 Ettevõtte / ettevõtja edukust mõjutavad tegurid. Ettevõtete ja FIE-de võrdlus (%) • Millise väitega rohkem nõustute? • Ettevõtte / ettevõtja edukuse tagab toetumine pikaajalisele kogemusele ja läbiproovitud töömeetoditele. • Ettevõtte / ettevõtja edukuse tagab innovaatiline mõtlemine ja avatud uuenduste suhtes. Ettevõtete esindajad kaldusid nõustumapigem väitega B (täiesti/pigem nõus 32%), FIE-dväitega A (täiesti/pigem nõus 28%). Samas oli nii ettevõtete esindajate kui ka FIE-de seas suhteliselt palju ka neid, kes nõustusid mõningal määral mõlema väitega. Ettevõtete puhul on väitega A pigem/täiesti nõustujaid keskmisest enam 50-59aastaste seas (28%), sekundaarsektori ja Tõrva piirkonnas tegutsevate ettevõtete seas (mõlemad 26%). Väitega B nõustujaid on keskmisest enam 20-39aastaste seas (37%). FIE-de puhul on väitega A nõustujaid kõige enam naisterahvaste (36%), 40-49aastaste (35%) ning Valga linnas registreeritud FIE-de (40%) seas. Väitega B nõustujaid on kõige enam 60-75aastaste (26%) ning Valga arengupiirkonna FIE-de (32%) seas. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

23. 6. Rahulolu Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga Kuidas olete rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga? Nii ettevõtted kui ka FIE-d on Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga pigem rahul kui rahulolematud.Rahulolu on kõrgem ettevõtete esindajate seas, kellest 65% oli Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga täiesti/pigem rahul. FIE-dest oli ettevõtluskeskkonnaga rahul 57%. Samas oli FIE-de seas arvukamalt neid, kes ei osanud oma rahulolule Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga hinnangut anda (26% vs ettevõtete 15%). Ettevõtete esindajate vastuseid võrreldes võib öelda, et Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga on keskmisest enam rahul 60-70aastased (85% täiesti/pigem rahul) ning primaarsektori ettevõtete esindajad (73%). FIE-de puhul on keskmisest enam Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga rahul naisterahvad (68%), 30-39aastased (64%), 60-75aastased (68%), primaarsektoris tegutsevad FIE-d (63%) ning Otepää arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (64%). Keskmisest vähem on Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga rahul 50-59aastased (31%), Valga linnas registreeritud FIE-d (30%), tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d (28%) ning Tõrva arengupiirkonnas registreeritud FIE-d (29%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

24. 7.1 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Ettevõtete hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=204) • Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline • Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul Kõige olulisemaks ettevõtluskeskkonda mõjutavaks teguriks peavad Valgamaa ettevõtete esindajad kvalifitseeritud tööjõuolemasolu (4,59), telefonisidet (4,57) ning elektri ja soojusenergiaga varustatust (4,51). Kõige vähem oluliseks hinnati koostööpartnerite lähedust (3,75), vaba aja veetmise võimaluste (3,85) ning ettevõtluse tugisüsteemi olemasolu (3,88). Muude teguritena, mis ettevõtluskeskkonda mõjutavad, nimetati asukohta (Eesti suhtes), kaugust Tallinnast, perspektiivset arengut, tasustamise taset, toimivat ja arenevat piirkonda ning Läti piiri vabakssaamist. Kõige enam rahul olid ettevõtete esindajad Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul telefonisidega (3,97), elektri ja soojusenergiaga varustatusega (3,94) ning lasteaedade ja koolidega (3,89). Kõige vähem oldi rahul kvalifitseeritud tööjõu olemasoluga (2,68). Kõigi ankeedis loetletud tegurite puhul anti teguri olulisusele keskmiselt kõrgemaid hinnanguid kui rahulolule teguriga Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul. Kõige suurem erinevus ilmnes kvalifitseeritud tööjõu olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes (erinevus 1,91 palli). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

25. 7.2 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. FIE-de hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=98) • Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline • Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul FIE-d pidasid ettevõtluskeskkonda kõige enam mõjutavaks teguriks telefonisidet (4,60). Pea sama oluliseks hinnati ka kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (4,56), elektri ja soojusenergiaga varustatust (4,52) ning turvalisust (4,51). Kõige vähem oluliseks peeti koostööpartnerite lähedust (3,86) ning vaba aja veetmise võimalusi (3,90). Muud tegurina, mis ettevõtluskeskkonnale mõju avaldab, nimetati tervishoidu. Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul olid FIE-d kõige enam rahul telefonisidega ning lasteaedade ja koolidega (mõlemate keskmine hinne 4,09). Sarnaselt ettevõtete esindajatele oldi kõige vähem rahul kvalifitseeritud tööjõu olemasoluga (2,66). Ka FIE-d andsid tegurite olulisusele tunduvalt kõrgemaid hinnanguid kui tegurite kvaliteedile. Kõige suurem oli erinevus tegurite olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes samuti kvalifitseeritud tööjõu puhul ( erinevus 1,90 palli). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

26. 7.3 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Olulisus. Ettevõtete ja FIE-de hinnangute võrdlus (aritmeetilised keskmised). 1. Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline Järgnevalt võrreldi ettevõtete esindajate ning FIE-de antud hinnanguid ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite olulisusele. Pea kõigi loetelus toodud tegurite puhul ei erinenud ettevõtete esindajate ja FIE-de antud hinnangud omavahel kuigivõrd olulisel määral.* Enam kui 0,2 palli võrra erinesid ettevõtete esindajate ning FIE-de antud hinnangute keskmised kahe teguri osas. Võrreldes ettevõtete esindajatega hindasid FIE-d olulisemaks ettevõtluse tugisüsteemi (erinevus 0,31 palli) ning täiskasvanute koolitust (erinevus 0,23 palli). * Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vähemalt 0,2 palli võrra Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

27. 7.4 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Rahulolu. Ettevõtete ja FIE-de võrdlus (aritmeetilised keskmised). 2. Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul Ka tegurite kvaliteedile antavate hinnangute keskmised väärtused olid ettevõtete esindajate ja FIE-de puhul suhteliselt sarnased. Olulised erinevused ilmnesid vaid puhastusseadmete ehituseja hoolduse (FIE-de hinnang 0,29 palli võrra madalam kui ettevõtete esindajatel) ning turvalisuse (FIE-de hinnang 0,24 palli võrra madalam kui ettevõtete esindajatel) juures*. * Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vähemalt 0,2 palli võrra Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

28. 7.5 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Valga linna vastajate hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=78) • Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline • Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul Valga linna vastajad hindasid kõige olulisemaks ettevõtluskeskkonda mõjutavaks teguriks kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (4,59) ning telefonisidet (4,56). Kõige vähem oluliseks peeti koostööpartnerite lähedust (3,83) ja vaba aja veetmise võimaluste olemasolu (3,85). Kõige enam rahul ollakse Valga linnas telefonisidega (4,06), lasteaedade ja koolidega (3,99) ning elektri ja soojusenergiaga varustatusega (3,97). Kõige suurem vahe tegurite olulisusele ja kvaliteedile antud hinnangutes ilmneb kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (erinevus 1,87 palli) ning kutsehariduse puhul (erinevus 1,05 palli). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

29. 7.6 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Valga maakonna vastajate hinnangud (aritmeetilised keskmised; N=224) • Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline • Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul Valga maakonna vastajad pidasid ettevõtluskeskkonnale kõige enam mõju avaldavateks teguriteks telefonisidet (4,59) ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu (4,58). Kõige vähem oluliseks hinnati koostööpartnerite lähedust (3,76) ja vaba aja veetmise võimaluste olemasolu (3,87). Kõige enam oldi Valgamaa ettevõtluskeskkonna juures rahultelefonisidega (4,00) ning lasteaedade ja koolidega (3,95), kõige vähem rahul aga kvalifitseeritud tööjõu olemasoluga (2,66). Kvalifitseeritud tööjõu olemasolu puhul hinnati teguriga rahulolu tunduvalt madalamalt kui teguri olulisust (erinevus 1,92 palli). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

30. 7.7 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate hinnangute võrdlus (aritmeetilised keskmised) • Palun hinnake, kui suurt mõju avaldavad nimetatud tegurid ettevõtluskeskkonnale. Skaala: 1=teguri mõju pole üldse oluline; 5=teguri mõju on väga oluline Valga linna ning maakonna vastajate hinnangutes ankeedis loetletud ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite olulisusele kuigivõrd olulisi erinevusi ei ilmnenud*. * Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vähemalt 0,2 palli võrra Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

31. 7.8 Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tegurid. Valga linna ja maakonna vastajate hinnangute võrdlus (aritmeetilised keskmised) 2. Kuivõrd olete nimetatud aspektidega rahul Valgamaa ettevõtluskeskkonna puhul? Skaala: 1=pole üldse rahul; 5=olen väga rahul Oluline erinevus Valga linna ja maakonna vastajate hinnangutes Valgamaa ettevõtluskeskkonda mõjutavatele teguritele ilmnes kolme teguri osas*: Klientide lähedust hindasid Valga linna vastajad keskmiselt 0,36 palli võrra kõrgemalt kui maakonna vastajad, ning puhastusseadmete ehitust ja hooldust 0,32 palli võrra kõrgemalt. Samas andsid maakonna vastajad vaba aja veetmise võimalustele 0,22 palli võrra kõrgemaid hinnanguid kui Valga linna vastajad. * Oluliseks erinevuseks peeti erinevust keskmisest vähemalt 0,2 palli võrra Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

32. 8.1 Taodeldud ettevõtlustoetused • Kas olete viimase 3 aasta jooksul taotlenud ettevõtlustoetusi? Kas saite toetust? • Viimase 3 aasta jooksul on ettevõtlustoetusi taotlenud 23% ettevõtetest ning 37% FIE-dest. Ettevõtlustoetusi pole taotlenud 74% ettevõtetest ning 63% FIE-dest. 3% ettevõtete esindajatest ei osanud öelda või ei avaldanud, kas ettevõte on viimase 3 aasta jooksul ettevõtlustoetusi taotlenud. • Keskmisest vähem on toetusi taotlenud Valga linna ettevõtted (13% on toetusi taotlenud) ning FIE-d (10%). Samuti on harvemini toetust taotlenud sekundaar- ja tertsiaarsektoris tegutsevad FIE-d. Keskmisest sagedamini on toetust taotlenud naisterahvastest FIE-d (56%). • 55% ettevõtetest, mis olid toetust taotlenud, ka said toetust. 40% ei saanud toetust ning 4% ei osanud öelda kas toetust saadi või ei avaldanud seda. • 89% FIE-dest, kes olid toetusi taotlenud, toetust ka said. 8% ei saanud taotletud toetust ning 3% ei avaldanud taotlusele saadud vastust. • Sagedamini said toetust primaarsektori ettevõtted (89%) ning naisterahvastest FIE-d (100%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

33. 8.2 Milliseid toetusi saadi • Ettevõtted olid saanud järgnevaid toetusi: • EAS toetuse või stardiabiga (8 ettevõtet) • PRIA toetusega (8 ettevõtet) • Muude toetustena nimetati heakorratoetust, turismialast toetust, messi toetust, RAK toetust, ning eurotoetust, mida vastaja ei osanud täpsustada. • FIE-de puhul oli enamasti tegu: • PRIA toetusega (11 FIE-t) • EAS toetus, stardiabi (2 FIE-t) • Põllumajandustoetused (lähemalt täpsustamata) (7 FIE-t) • Väiketalude toetus (4 FIE-t) • Muude toetustena mainiti veel pindalatoetust, mahepõllunduse toetust, elatustalu toetust, loomapidamise toetust, keskkonnasõbraliku tootmise toetust, SAPARD-it, Erametsakeskusest saadud toetust, tehnikatoetust, keskkonnatoetust, ning teravilja jm põllukultuuride kasvatamise toetust. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

34. 9. Toetuste taotlemine tulevikus • Kas Teil on plaanis taotleda ettevõtlustoetusi järgmise 3 aasta jooksul? • Järgmise 3 aasta jooksul oli ettevõtlustoetusi plaanis taotleda 36%-l ettevõtetest ning 39% FIE-dest. Toetusi ei olnud kavas taotleda 34%-l äriühingutest ning 36%-l FIE-dest. 29% äriühingutest ning 26% FIE-dest ei osanud öelda või ei avaldanud, kas neil on lähema kolme aasta jooksul kavas toetusi taotleda. • Sagedamini plaanisid toetusi taotleda primaarsektori ettevõtted (64%) ning 30-39aastased FIE-d (64%). Harvemini oli toetust plaanis taotleda 50-59aastastel FIE-del (13%). • Ettevõtted soovisid toetusi taotleda peamiselt: • Investeeringute tegemiseks – põhivara, seadmete ja masinate soetamine, hooned, ehitus, infrastruktuurid, maaost, maaparandus (24 ettevõtet) • PRIA toetused (8 ettevõtet) • Keskkonnaalased toetused (2 ettevõtet) • Toetused laienemiseks, arenguks, ettevõtluse arendamiseks (25 ettevõtet) • Lisaks mainiti ka EAS toetusi, EL Struktuurifondide toetusi, heakorratoetust, ning turismialast toetust. • FIE-d nimetasid: • PRIA toetust (3 FIE-t), ehitusalast toetust (2 FIE-t), põllumajandustoetusi (9 FIE-t), ettevõtlus- ja arendustoetusi, Erametsakeskuse toetusi, koolitust, toetused maaparanduseks ja metsaistutamiseks, tehnoloogia uuendamiseks, toetust töökohtade loomiseks ja väikeettevõtete toetust. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

35. 10.1 Tegevusalad. Kõigi vastajate, Valga linna ning maakonna võrdlus (%) Mis on Teie ettevõtte / Teie kui FIE tegevusvaldkonnad? Vastajatel paluti nimetada tegevusvaldkonnad, millel ettevõte tegutseb. Vastaja poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel. Kõige rohkem sattus valimisse põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevaid vastajaid (34%). Arvukamalt oli ka hulgi- ja jaekaubanduse; mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (20%), kinnisvara, rentimise ja äritegevusega (13%) tegelevaid vastajaid ning hotelle ja restorane (12%). Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevad eelkõige maakonna vastajad (43% vs Valga linna 9%). Võrreldes Valga linnaga tegelevad maakonna vastajad sagedamini ka hotellinduse ja restoranidega (14% vs Valga linna 6%). Valga linnas seevastu on maakonnaga võrreldes enam hulgi- ja jaekaubanduse; mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (27% vs maakonna 17%), veonduse, laonduse ja sidega (13% vs maakonna 8%) ning muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindusega (14% vs maakonna 4%) tegelevaid vastajaid. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

36. 10.2 Ettevõtete tegevusalad (%; N=204) Mis on Teie ettevõtte tegevusvaldkonnad? Ettevõtete esindajatel paluti nimetada tegevusvaldkonnad, millel ettevõte tegutseb. Vastaja poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti taas Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel. Kõige sagedamini tegelesid ettevõtted hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remondiga (22%) või põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega (18%). Veidi vähem oli ettevõtteid, mis tegelesid kinnisvara, rentimise ja äritegevusega (14%), hotellide või restoranidena (14%) või töötleva tööstusega (12%). Ülejäänud tegevusvaldkondade osatähtsus jäi alla 10%. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

37. 10.3 FIE-de tegevusalad (%; N=98) Mis on Teie kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvaldkondadeks? Ka FIE-de poolt nimetatud tegevusvaldkonnad kodeeriti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2003 alusel. Kõige enam oli valimis põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega tegelevaid FIE-sid (61%). Muudest tegevusaladest olid arvukamalt esindatud veondus, laondus ja side (11%), hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont (10%), kinnisvara, rentimine ja äritegevus (9%), hotellid ja restoranid (8%), ehitus (7%) ning töötlev tööstus (7%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

38. 10.4 Valga linna ja maakonna vastajate tegevusalad (%) Mis on Teie ettevõtte/Teie kui füüsilisest isikust ettevõtja tegevusvaldkonnad? Valga linna vastajad tegutsesid kõige sagedamini hulgi- või jaekaubandusega või mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete või kodumasinate remondiga (27%), muu ühiskonna-, sotsiaal- või isikuteenindusega (14%), kinnisvara, rentimise või äritegevuse (13%), veonduse, laonduse või side (13%) või töötleva tööstuse valdkonnas (10%). Valga maakonna vastajad seevastu tegelesid kõige sagedamini põllumajanduse, jahinduse või metsamajandusega (43%), hulgi- või jaekaubanduse või mootorsõidukite, mootorrataste, isiklike tarbeesemete või kodumasinate remondiga (17%), hotellide või restoranidena (14%), kinnisvara, rentimise või äritegevusega (13%) või töötleva tööstusega (10%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

39. 11. Millisel tegevusalal plaanitakse tegevus lõpetada Kas ettevõte plaanib / plaanite mõnel praegusel tegevusalal tegevuse lõpetada? Mõnel praegustest tegevusaladest plaanis tegevuse lõpetada 8% ettevõtetest ning 12% FIE-dest. 6% ettevõtetest ning 22% FIE-dest ei osanud öelda või ei avaldanud, kas tulevikus on plaanis mõnel praegustest tegevusaladest tegevus lõpetada. Tegevusaladena, millel plaanitakse tegevus lõpetada, nimetasid ettevõtted erinevaid jaekaubandusega seotud tegevusi (7 ettevõtet), majutust, turismi (2 ettevõtet), põllumajandust (3 ettevõtet), pagaritoodete toomist, mesindust, projekteerimist, elektrienergia tootmist. Üks ettevõte plaanis kogu tegevuse lõpetada. FIE-d nimetasid selliste tegevusaladena loomakasvatust (3 FIE-t), metsandust (2 FIE-t), põllumajandust (2 FIE-t), transpordi ja metsa müüki, majapidamistarvete müüki ning mahepõllundust. 3 FIE-t kavatsesid tegevuse lõpetada kõigil praegustel tegevusaladel. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

40. 12. Tegevuse laiendamine (N) Kas ettevõte plaanib/ plaanite laiendada tegevust mõne praeguse tegevusala raames? Mõne praeguse tegevusala raames plaanis tegevust laiendada 45% ettevõtetest ning 26% FIE-dest. Tegevusalad, millel ettevõtted plaanisid tegevust laiendada, kodeeriti, ning on esitatud kõrvaloleval joonisel (tulemused esitatud mitte protsentides vaid vastajate arvuna). FIE-d nimetasid tegevusaladena, millel plaanitakse tegevust laiendada ehitust, loomakasvatust (2 FIE-t), põllumajandust (6 FIE-t), turismi (3 FIE-t), IT-teenuseid (2 FIE-t), kalandust, nõustamist, metsandust, siseviimistlust, telekommunikatsioonide hooldust, transporditeenuseid (2 FIE-t), maaparandust, tootearendust ja lihtsalt teenuste täiustamist. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

41. 13. Uued tegevusalad, millel plaanitakse tegevust alustada (N) Kas ettevõttel / Teil on plaanis alustada tegevust mõnel uuel tegevusalal? Mõnel uuel, seni nimetama tegevusalal plaanis tegevust alustada17% äriühingutestning 11% FIE-dest. Tegevusalad, millel ettevõtted plaanisid tegevust alustada, kodeeriti, ning on esitatud kõrvaloleval joonisel (tulemused esitatud mitte protsentides vaid vastajate arvuna). Tegevusaladeks, millel FIE-d plaanisid tegevust alustada, olid autotransport, bioenergeetika, ehitus, IT-teenused, kalandus, kinnisvaraarendus, spordiklubi loomine, tervisetalu ning turism. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

42. 14.1 Infokanalid. Valgamaa kokku (%; N=302) • Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? • Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevõtluse kohta Valgamaal? Kõige sagedamini on vastajad hankinud ettevõtlusalast informatsiooni internetist (muud veebilehed kui www.valgamaa.ee) (83%), kolleegidelt (78%) ning tuttavate käest (75%). Ettevõtluse kohta Valgamaal hangitakse infot kõige sagedamini tuttavatelt (75%), kolleegidelt ning kohalikest ajalehtedest (mõlemad 70%) ja internetist (ankeedis nimetamata veebilehtedelt) (63%). Kõige harvemini saadakse ettevõtlusalast infot ettevõtjate ümarlauast (14%). Valgamaa ettevõtlust puudutavat infot saadakse kõige harvemini TTA-st või televisioonist (mõlemad 10%) või ettevõtjate ümarlauast (8%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

43. 14.2 Infokanalid. Ettevõtted (%; N=204) • Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? • Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevõtluse kohta Valgamaal? Kõige sagedamini olid ettevõtete esindajad ettevõtlusalast teavet hankinud internetist (85%), kolleegidelt (76%) või tuttavatelt (73%). Valgamaa ettevõtluse kohta saadi enamasti teavet tuttavatelt (73%), kolleegidelt (70%), kohalikest ajalehtedest (68%) või internetist (62%). Muude infokanalitena, mille kaudu ollakse hankinud ettevõtlusalast informatsiooni, nimetasid ettevõtete esindajad Apteekrite Liitu, ehitusfirmasid, mittekohalikke internetikanaleid, nõunikke ja partnereid, Tartu Ettevõtlusosakonda, EAS-i, Talupidajate Liitu, Valgamaa Sihtasutuse agentuuri ning äriinfo keskust. Ettevõtluse kohta Valgamaal oldi infot hankinud ka ehitusfirmadest, maakonna infopäevalt, EAS juhtimiskoolituselt, klientidelt, Valgamaa äriklubist, Valga Maakonna telefoniraamatust ning äriinfo keskusest. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

44. 14.3 Infokanalid. FIE-d (%; N=98) • Palun öelge, kas olete nimetatud infokanali kaudu hankinud ettevõtlusalast informatsiooni? • Kas olete nimetatud kanalist hankinud teavet ettevõtluse kohta Valgamaal? Kõige sagedamini ollakse ettevõtlusalast informatsiooni hankinud internetist (v.a veebileht www.valgamaa.ee) (81%), tuttavatelt või kolleegidelt ( mõlemad 80%) või üleriigilistest ajalehtedest (71%). Ettevõtluse kohta Valgamaal saadi sagedamini teavet tuttavatelt (78%), kohalikest ajalehtedest (73%), kolleegidelt (70%) või internetist ( v.a veebileht www.valgamaa.ee). Muude infokanalitena, mille kaudu ollakse hankinud ettevõtlusalast informatsiooni, nimetasid FIE-d Eesti Lambakasvatuse Seltsi, erinevaid koolitusi, Taluliitu, liikumist “Kodukant”, kultuuriasutusi, Eesti- ja välismaiseid messe ja Tartu Näituste messikeskust. Ettevõtluse kohta Valgamaal on FIE-d teavet saanud ka Põllumeeste Liidust ja Valgamaa Äriklubist. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

45. 15.1 Millisest infost ollakse huvitatud. Kõik vastajad (aritmeetilised keskmised; N=302) Palun hinnake, kuivõrd olete huvitatud nimetatud teemade kohta info saamisest. Skaala: 1=pole üldse huvitatud; 5=olen väga huvitatud. Kõige enam on vastajad huvitatud infost seadusandluses toimuvate muudatuste kohta (4,14), ettevõtlustoetuste (4,09) ning KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta (4,08). Kõige vähem oldi huvitatud teiste Valgamaal tegutsevate ettevõtete kohta info saamisest (3,59). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

46. 15.2 Millisest infost ollakse huvitatud. Ettevõtete ja FIE-de võrdlus (aritmeetilised keskmised) Palun hinnake, kuivõrd olete huvitatud nimetatud teemade kohta info saamisest. Skaala: 1=pole üldse huvitatud; 5=olen väga huvitatud. Kõige enam on nii ettevõtete esindajad kui ka FIE-d huvitatud informatsioonist seadusandluses toimuvate muudatuste, ettevõtlustoetuste ja KOV poolt pakutavate toetuste ja teenuste kohta. Ettevõtete esindajad nimetasid muude teemadena lisaks veel toitlustamist ning turismialast statistikat Valgamaa kohta. FIE-d nimetasid muude teemadena, mille kohta nad infot sooviksid saada, Valga ja Valka edasist suhet. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

47. 16. Turustuspiirkonnad. Kõigi vastajate ning ettevõtete ja FIE-de võrdlus (%) Millistes järgnevatest piirkondadest turustab Teie ettevõte / turustate Te oma tooteid / teenuseid? Kõige sagedamini turustatakse oma tooteid / teenuseid Valgamaal (78%) ning mujal Eestis (65%). 16% respondentidest turustab tooteid/teenuseid Soomes, 11% Lätis, 6% Leedus ning 15% mujal Euroopa Liidus.Venemaal turustab oma tooteid / teenuseid 5% vastajatest ning mujal väljaspool Euroopa Liitu 5%. Võrreldes FIE-dega turustavad Valgamaal tegutsevad ettevõtted oma tooteid / teenuseid sagedamini mujal Eestis (69% vs 58%), Soomes (19% vs 11%), Lätis (13% vs 7%) ning mujal Euroopa Liidus (v. a Leedu) 17% vs 10%). Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

48. 17. Põhiline turg. Kõigi vastajate ning ettevõtete ja FIE-de võrdlus (%) Millisel turul on Teie toodete / teenuste läbimüük kõige suurem? Vastajatel, kelle ettevõtte / kes turustas oma tooteid või teenuseid mitmes erinevas piirkonnas, paluti määratleda, millisel turul on nende toodete või teenuste läbimüük kõige suurem. Vastajate puhul, kelle ettevõte / kes turustasid oma tooteid või teenuseid vaid ühes nimetatud piirkondadest, loeti seda piirkonda automaatselt turuks, kus nende toodete või teenuste läbimüük on suurim. 43% vastajatest ütles, et nende toodete või teenuste läbimüük on suurim Valgamaal; pea sama paljud omasid suurimat läbimüüki mujal Eestis (42%). Ettevõtetest 41% turustas oma tooteid või teenuseid põhiliselt Valgamaal ning 42% mujal Eestis. Soomes omas suurimat läbimüüki 6% ettevõtetest Teised Euroopa Liidu riigid olid põhilisteks turgudeks väiksemale arvule ettevõtetele. Võrreldes ettevõtetega on FIE-de seas veidi enam neid, kes turustavad oma tooteid või teenuseid põhiliselt Valgamaal (49%). Mujal Eestis oli toodete või teenuste läbimüük suurim 41%-l FIE-dest. 6% FIE-dest eksportis oma tooteid või teenuseid põhiliselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

49. 18. Ekspordiplaanid. Kõigi vastajate ning ettevõtete ja FIE-de võrdlus (%) Kuhu kavatsete hakata tulevikus oma tooteid / teenuseid eksportima? (Küsiti ainult nende piirkondade kohta, kus ettevõte / FIE tooteid teenuseid veel ei turusta) Tulevikus plaanis alustada oma toodete / teenuste eksportimist Lätti 6% ettevõtetest ning 7% FIE-dest. Euroopa Liidu turule (v.a Läti, Leedu ja Soome) plaanis tooteid / teenuseid hakata eksportima 6% ettevõtetest ning 4% FIE-dest. Üle poolte vastajatest ei plaaninud tulevikus eksporti laiendada (56%) ning 20% ettevõtete esindajatest ja 29% FIE-dest ei osanud öelda, millistesse piirkondades on neil tulevikus plaanis eksporti laiendada. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

50. 19. Arengueesmärgid Kas Teie ettevõte tegutseb / Te tegutsete äriplaani alusel? 61% ettevõtetest ning 40% FIE-dest tegutseb äriplaani alusel. Äriplaani pole koostanud 33% ettevõtetest ning 50% FIE-dest. Ettevõtetest 6% ning FIE-dest kümnendik ei osanud kommenteerida, kas nad tegutsevad äriplaani alusel või ei. Pikaajalised arengueesmärgid on ettevõtlusalase tegevuse jaoks välja töötanud 44% ettevõtetest ning 43% FIE-dest. 44% ettevõtetest ning 48% FIE-dest pole seda teinud, ning 12% ettevõtetest ja 9% FIE-dest ei osanud öelda, kas nad on seda teinud. Valga Maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu