1 / 10

KH Ühendpoliiitika mudel (KÜM) 16. juuni 2010

KH Ühendpoliiitika mudel (KÜM) 16. juuni 2010. Anu Toots. Probleem: KH koordineerimatus. AK koostamise ettepanek, 17.12.2009 KH valdkonna probleemid: Pole poliitika kujundamise koordineerijat ja püsivat koostöövormi

suchin
Download Presentation

KH Ühendpoliiitika mudel (KÜM) 16. juuni 2010

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. KH Ühendpoliiitika mudel (KÜM)16. juuni 2010 Anu Toots

  2. Probleem: KH koordineerimatus • AK koostamise ettepanek, 17.12.2009 • KH valdkonna probleemid: • Pole poliitika kujundamise koordineerijat ja püsivat koostöövormi • KH alased tegevused on killustatud (formaal- ja mitteformaalharidus; HTM ja SiM) • Siiani koordinatsioon vertikaalis (Min – MTÜd), vaja ka horisontaalis (Min-Min; MTÜ-MTÜ) Koordineerimatuse tõttu pole ülevaadet kogu KH valdkonna tõhususest (ressursside ebaefektiivsus + vähene kodanikukompetentsuse kasv)

  3. KH valdkonnad ja vastutajad

  4. Ülesanne ja lahendus ÜLESANNE: töötada välja niisugune KH korralduse mudel, mis võimaldaks • tõhusamalt koordineerida valdkondlikke tegevusi toimijate vahel • siduda KH Eesti ühiskonna tervikvisiooniga. VÕIMALIKUD LAHENDUSED: • (taas)luua kordinatsiooniüksused Riigikantselei juures • Juurutada võrgustikulaadseid mehhanisme (ÜPM)

  5. Miks ÜPMi kasutada? • Luua terviklik lähenemine ühe avaliku poliitika rakendamisele • Saada üle ametkondlikest barjääridest • Saavutada parem poliitika väljund tänu horisontaalsele ja vertikaalsele (keskvalitsus ja KOV) koostööle • Parandada koostööd teenusepakkujate vahel • Arendada uusi innovaatilisi lähendusi tuginedes erinevate partnerite oskustele • Koondada finantsressursse, mis on eraldatud ühe valdkonna tegevusteks

  6. KÜM etapiviisiline rakendamine (1) I etapp – ühtse teabevälja (veebikeskkonna) loomine • KH-ga tegelevate ametnike ja tegevusprofiilide andmebaas (incl. regionaaltasand) • KH koolitajate andmebaas • (KH materjalide depositoorium) Vastutus: iga min. vastutab oma valdkonna eest Ressursivajadus: peamiselt IT-alane kompetents ja võimsus Lisaväärtus: ressursiökonoomia, võimekuse kasv jagatud teabe kaudu

  7. KÜM rakendamine (2) II etapp – regulaarselt tegutseva koordinatsioonikogu loomine • Riigikeskne mudel – ministrite komisjon roteeruva eesistujaga (HTM, SIM) • Ekspertiisikeskne mudel – asjatundjate komisjon • Liitmudel – Kodanikuhariduse Nõukoda MIDA TEEB? • KH tervikmudel koos alamudelitega • Koolitusstandard • Valdkonna monitooring

  8. Rakendamine (3) II etapp (Nõukoda) Vastutus: otsustamine delegeeritakse Nõukojale; rutiinne täitmine jääb ametkondadele Lisaväärtus: • KH muutub paindlikumaks ja kaasavamaks, seega tõhusamaks • KH kvaliteet on kontrolli all • Valdkonna otsused on legitiimsemad (ühisotsustused)

  9. Rakendamine (4) III etapp – alalise institutsiooni – Kodanikuhariduse Agentuuri loomine • Plussid: annab tegevustele järjepidevuse tänu oma töötajaskonnale (in house kompetentsus) • Probleemid: kelle valitsemisalasse luuakse? (EKKA kui SA Archimedese üksus) • Seega: 3. etapp eeldab olulisi poliitilisi otsuseid Lisaväärtused: • selge liider ja vastutaja • järjepidev, koordineeritud, tõhus ja seega ühiskonna vajadustele vastav KH

  10. ÜPM lisaväärtused tervikuna • Koondatud ressursid annavad lühiperspektiivis kokkuhoidu (mastaabiefekt), pikas perspektiivis ka kvaliteeditõusu (sihistatud panustamine koolitajate ja poliitika planeerijate võimekusse) • Ametkondade rollid ja vastutus kodanikuhariduses määratletakse selgemalt • Valdkonna olulisus poliitikakujundajate seas kasvab • Formaalhariduse ja elukestva õppe integreerimine võimaldab saavutada mitmekülgse ja erinevaid ühiskonnagruppe kaasava kodanikuhariduse.

More Related