slide1 n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
NÄRVISÜSTEEMI PATOLOOGIA Ave Minajeva PowerPoint Presentation
Download Presentation
NÄRVISÜSTEEMI PATOLOOGIA Ave Minajeva

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 127
stasia

NÄRVISÜSTEEMI PATOLOOGIA Ave Minajeva - PowerPoint PPT Presentation

11 Views
Download Presentation
NÄRVISÜSTEEMI PATOLOOGIA Ave Minajeva
An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. NÄRVISÜSTEEMI PATOLOOGIA Ave Minajeva

  2. Närvisüsteemi rakud1. Neuronid:postmitootilised rakud. Spetsialiseerunud närviimpulsside edasikandmiseks. DENDRIIDID AKSON

  3. 1. Neuronid Leiduvad põhiliselt ajukoores, basaalganglionides (hallaine=neuronite kehad) ja seljaaju eessarvedes. Valgeaine = närvikiud (aksonid) = juhteteed.

  4. 1. Neuronid Väga tundlikud isheemia suhtes! Isegi lühiaegne isheemia, raske hüpoksia või raske hüpoglükeemia (veres glükoosi ) kahjustavad ajukoort, väikeaju Purkinje rakke ja basaaltuumi.

  5. 2. Gliiarakud Neuroneid abistavad rakud (5 liiki). Näit. Schwann’i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid – kiirem impulsi levik (ja valge värvus!).

  6. Kesknärvisüsteemi rakud 3. Astrotsüüdid 4. Oligodendrogliia (aksonite tuped KNS-s) 5. Ependüümirakud: vooderdavad tserebrospinaalõõsi 6. Mikrogliia rakud = fagotsüteerivad rakud 7. Meningoteelirakud = ajukelmed 8. Veresooned: HEMATOENTSEFAALBARJÄÄR!

  7. Kesknärvisüsteemi erisused • Suletud rigiidsesse luulisse ruumi (kolju ja lülikehad), mille maht on fikseeritud (pärast lõgemete sulgumist). AJUTURSE=OHTLIK! • Vereringe autonoomne regulatsioon sõltumata süsteemsest vereringest.

  8. Kesknärvisüsteemi erisused 3. Ainevahetus sõltub erilisel viisil glükoosist ja kõrgest O2 varustusest. Isegi lühiaegne isheemia, raske hüpoksia või raske hüpoglükeemia (vere glükoosi ) kahjustavad ajukoort, väikeaju Purkinje rakke ja basaaltuumi.

  9. Kesknärvisüsteemi erisused 4.Tserebrospinaalvedelik täidab ajuvatsakesi ja ümbritseb aju.

  10. Kesknärvisüsteemi erisused 5. KNS on ülejäänud kehast immunoloogiliselt eraldatud. Puudub lümfisüsteem: kaitstud infektsioonide leviku eest, kuid turse kompenseerimine nõrk.

  11. Kesknärvisüsteemi erisused 6. Hematoentsefaalbarjäär (veresoonte endoteelirakud ja astrotsüütide jätked) eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest): vajalik homeostaasi tagamiseks. Väikelastel nõrgem. Häiritud põletike ja kasvajate korral.

  12. Hematoentsefaalbarjäär Tihedad ühendused endoteelirakkude vahel + astrotsüüdid. Normaalselt läbivad ainult lipiidlahustuvad ained (O2, CO2 etanool) või millel on transpordikanal (glükoos, aminohapped). Ei läbi ained üle 500 daltoni ega põletikurakud.

  13. Kesknärvisüsteemi erisused 7. KNS rakkudel piiratud taastumisvõime. Küpsetest neuronitest ei arene kasvajaid. Kasvajad tekivad neuroblastidest.

  14. Ajukahjustused võivad põhjustada olulisi käitumishäireid. Ometi ei ole paljud orgaanilised ajuhaigustel nagu düsleksia, skisofreenia, tähelepanuhäired, maniakaal-depressiivsed häired, idiopaatiline epilepsia jne täpselt patoloogiliselt määratletud.

  15. Kesknärvisüsteemi rakud on valikuliselt tundlikud erinevatele kahjustustele. Näiteks elavhõbe kahjustab väikeaju granulaarseid neurone. Väikeaju: peenmotoorika.

  16. Metanool kahjustab reetinat (silmapõhja).

  17. Poliomüeliit kahjustab seljaaju eessarve neuroneid.

  18. ? Mis on ajuturse ja kuidas see tekib?

  19. Ajuturse on vedeliku kogunemine aju rakkudevahelises ruumis.  Ajuturse tulemuseks on koljusisese rõhu tõus.

  20. Kolme tüüpi ajuturse sageli kombineeritult: • Vasogeneetiline: veresoonte läbilaskvuse  (ajukasvajad, tserebrovaskulaarsed haigused, traumad, infektsioonid). 2.Tsütotoksiline: rakkude vee-ainevahetuse häire (anoksia, toksilised/metaboolsed häired). 3.Interstitsiaalne: vedeliku transudatsioon ajuvatsakeste süsteemist läbi ependüümirakkude ( vatsakestesisene rõhk).

  21. FÜÜSIKALISED AJUKAHJUSTUSED 1. Ajupõrutus: esmane kahjustus löögi piirkonnas  teisene vastaspoolel.

  22. FÜÜSIKALISED AJUKAHJUSTUSED 2. Rebestused: raskete traumade korral (liikluses). 3. Difuusne aksonite kahjustus: tugevad nihkejõud: ulatuslik valgeaine kahjustus sügaval ajukoes  kooma. 4. Traumaatiline vaskulaarne kahjustus verevalumid. 5. Läbivad haavad (laskehaavad).

  23. Koljusiseste verevalanduste vormid Ajukelmed

  24. Koljusiseste verevalanduste vormid • Epiduraalne verevalum: kõvakelme peal

  25. Koljusiseste verevalanduste vormid 2. Subduraalne verevalum: kõvakelme all

  26. Koljusiseste verevalanduste vormid 3. Subarhnoidaalne verevalum: pehmekeme all

  27. Koljusiseste verevalanduste vormid 4. Intratserebraalne (ajusisene, parenhümatoosne) verevalum.

  28. Koljusiseste verevalanduste vormid 5. Intraventrikulaarne (vatsakesesisene) verevalum.

  29. Vesipea- hüdrotseefalus Põhjus: tserebrospinaalvedeliku voolu obstruktsioonvedeliku hulga tõus, surve ajukoele. Kõige sagadasemad põhjused: kaasasündinud arengurikked ja ajukasvajad.

  30. Vesipea- hüdrotseefalus Obstruktsioon lapseeas: koljuluud pehmedpea suurenemine (aju atroofia). Täiskasvanul: koljusisese rõhu

  31. VASKULAARSED AJUHAIGUSED

  32. Vaskulaarsed ajuhaigused • Hüpoksia, isheemia, infarkt • Koljusisene verevalum • Hüpertensiivne tserebrovaskulaarne haigus

  33. Hüpoksia, isheemia, infarkt • Aju hapnikuvarustuse häire võib olla: • generaliseerunud (isheemiline või hüpoksiline entsefalopaatia): tingitud hüpotensioonist (vererõhu, hüpoperfusioon), vere hapnikusisalduse ; • Infarkt tingitud lokaalsest veresoone obstruktsioonist.

  34. Generaliseerunud isheemia Globaalne hüpoksilis-isheemiline KNS kahjustus: ägeda südamepuudulikkuse episoodi järel (näit. Shokk). Südameseiskusega haiget elustati, süda tööle, aga haige jäi koomasse, juhitavale hingamisele. Generaliseerunud ajuturse, valgeaine ebaühtlaselt värvunud.    

  35. Ajuinfarkt • Lokaalne verevoolu obstruktsioon võib olla põhjustatud • Tromboosist (ateroskleroosi alusel) • Arteri sulgusest emboli tõttu (sagedamini). Embolid võivad lähtuda südameklappidelt (endokardiit, valvuliit), trombidest südamest või unearterist.

  36. Ajuinfarkt • Järsku algavad neuroloogilised häired, mis olenevad kahjustuse anatoomilisest paiknemisest.

  37. Haigusjuht 81-a mees ärkas hommikul, ei suutnud liigutada paremat kätt ja paremat jalga, ei saanud rääkida. Kutsuti kohe kiirabi, kes toimetas haiglasse. Anamneesis südamelihaseinfarkt 75-a ja eelmise nädala jooksul 2 kerget, mööduvat parema kehapoole nõrkusehoogu ja rääkimisrakuste episoodi.

  38. Haigusjuht Patsient võeti haiglaravile, seisund stabiliseerus 10 p jooksul  rehabilitatsiooniosakonda. Jääknähtudena parempoolne hemiparees (halvatus) ja kõnevõime kadu (afaasia). Suri äkitselt 18 kuud hiljem.

  39. Haigusjuht Südames infarktijärgne arm. Ulatuslik ateroskleroos unearteris ja ajuarterites. Peaaju vasaku frontaalsagara külgmises osas ulatuslik õõnsus.

  40. Haigusjuht Unearteri (arteria carotise) ateroskleroos

  41. Haigusjuht

  42. Haigusjuht Ajuparenhüüm hävinud.

  43. Haigusjuht Ajuarterite ateroskleroos

  44. Haigusjuht Värske ajuinfarkt. Kui patsient oleks surnud esimesel päeval, Näeksime turselist, pehmunud kollet.

  45. Haigusjuht Normaalsed neuronid ja isheemilise kahjustusega neuronid (punased)

  46. Haigusjuht Organiseeruv infarkt

  47. Haigusjuht Lipiidiga täidetud makrofaagid organiseeruvas infarktikoldes 1nädal – 6 kuud.

  48. Vaskulaarsed ajuhaigused Äge hemorraagiline infarkt: näit reperfusiooni järel, kui veri Immutab läbi nekrootilise ajukoe.

  49. Vaskulaarsed ajuhaigused Ajusisene verevalum paremal basaaltuumade piirkonnas: selgesti piirdunud hematoom, mis komprimeerib ajukude.

  50. Histoloogiline prep:Peaaju hemorraagia