Download
hilje saag karksi nuia g mnaasium juhendaja m anissimov n.
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov PowerPoint Presentation
Download Presentation
Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

310 Views Download Presentation
Download Presentation

Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript

  1. Natsliku Saksamaa sõjakurjategijad ja -kuriteod Hilje Saag Karksi-Nuia Gümnaasium Juhendaja M.Anissimov

  2. ADOLF HITLER (1889-1945) • Saksa riigikantsler ja diktaator 1933-1945, peamine II maailmasõja sõjaroimar • 1914-1918 teenis vabatahtlikuna Saksa armees • 1919 võttis osa NSDAP asutamisest, 1921 sai selle juhiks • 1923 osales Müncheni õllekeldriputšis • Peateos “Mein Kampf” (1925) • 30.I 1933 sai Saksamaa riigikantsleriks, poole aastaga kehtestas diktatuuri • 1.IX 1939 päästis valla II maailmasõja • Lõpetas elu enesetapuga 30.IV 1945

  3. MARTIN BORMANN(1900- 1945 (?)) • NSDAP asejuht maist 1941 (sinnani R.Hessi asetäitja, siis NSDAP kantseleiülem) • 1943.aastast Hitleri sekretär • Mõnedel väidetel õnnestus tal mais 1945 Berliinist lahkuda (oletatavasti Ladina-Aneerikasse) • Mõisteti Nürnbergi protsessil tagaselja surma

  4. JOSEPH GOEBBELS(1897-1945) • Natsliku Saksamaa haridus- ja propagandaminister 1933-1945 • II maailmasõja ajal tegeles siseprobleemide ja kogu propagandaga • Oli teerajajaks raadio kasutamisel massilise kuulajaskonna mõjutamiseks • Mürgitas sõja lõpupäevil koos naisega oma kuus last, sest ei suutnud mõelda, et lapsed võiksid eleda “Hitlerita maailmas”, seejärel tegid enesetapu

  5. HERMANN GÖRING(1893-1946) • Saksa lennuväeminister, ehitas üles Luftwaffe • Aitas rajada Gestapot ja koonduslaagrite süsteemi • Hitleri režiimi tugisammas • Tema täht hakkas loojuma, kui Luftwaffel ei õnnestunud võita lahingut Britannia pärast, uus ebaõnn lahingus Stalingradi all • Mõisteti surma Nürnbergi kohtuprotsessil, mürgitas ennast kaks tundi enne hukkamist

  6. RUDOLF HESS(1894-1987) • Tõusis NSDAP juhi Hitleri asetäitjaks ning oli kavandantud Hitleri järeltulijaks • Kirjutas alla Nürnbergi seadustele • Lendas 10.mail 1941 Šotimaale, kuid Churchill keeldus teda vastu võtmast ja ta pandi vangi • Selgusetu, kelle ja kas üldsegi kellegi volitusel pakkus ta inglastele allianssi Nõukogude Liidu vastu • Nürnbergi protsessil mõistei ta süüdi vaid agressiooni õhutamises ja veetis ülejäänud osa oma elust Berliinis Spandau vanglas (1967.aastast selle ainuke vang, Nõukogude Liit keeldus talle armu andmast)

  7. REINHARD HEYDRICH(1904-1942) • NSDAP julgeolekuteenistuse juht ja H.Himmleri asetäitja • Oli tegev juutide ja teiste vastu suunatud genotsiidipoliitika rakendamisel. • 1941.aastast Böömimaa ja Moraavia (Määrimaa) riigiprotektor • Tapeti 1942 Suurbritanniast saabunud ja langevarjudega maandunud kolme Tšehhoslovakkia sõduri poolt

  8. HEINRICH HIMMLER(1900-1945) • SS juht 1925-1945 • Gestapo ülem 1934-1945 • Saksamaa siseminister 1934-1945 • Pärast 1936.aastat juhtis kogu Saksamaa politseid, juhatas isiklikult surmalaagreid ja “juudipoliitika lõplikku lahendamist” • Proovis Hitleri teadmata liitlastega sõja lõpupäevil läbirääkimisi pidada • Briti vägede kätte vangi langenuna sooritas enesetapu, enne kui teda jõuti süüdi mõista ja hukata

  9. PAUL von HINDENBURG(1847-1934) • Weimari vabariigi president 1925-1934 • 30.jaanuar 1933 nõustus Hitlerit riigikantsleriks määrama, aitas kaasa Hitleri võimuletulekule • Pärast tema surma 2.augustil 1934 ühitab Hitler presidendi ja riigikantsleri ametikohad

  10. ALFRED JODL(1892-1946) • Saksa kindral, II maailmasõja ajal Saksa kõrgemas väejuhatuses üks juhtfiguure • Kavandas tippoperatsioonid ja oli Hitleri tähtsaim sõjaline nõuandja • Soovitas Suurbritannia ja teiste maade linnade terroripommitamist • Kirjutas alla sõjavangide hukkamise käskkirjadele • Sõja lõpus kirjutas alla Saksa sõjaväe esindajana kapituleerumisdokumendile • Mõisteti surma Nürnbergi sõjatribunali poolt

  11. ERNST KALTENBRUNNER(1901-1946) • Austria natside liider • Pärast Austria annekteerimist 1938 ühines politseiülem Himmleri staabiga ja oli Julgeolekupolitsei ühe juhina aastast 1943 vastutav miljonite juutide ja liitlaste sõdurite mõrvamise eest II maailmasõja ajal • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  12. WILHELM KEITEL(1882-1946) • Saksa kindralfeldmarssal • 1938-1945 Saksa relvajõudude (Wehrmachti) kõrgema ülemjuhatuse staabi ülem, Hitleri lähim sõjaline nõuandja • Tema direktiivide ja käskkirjade alusel tapeti okupeeritud aladel hulgaliselt sõjavange ja eraisikuid • Kirjutas 8.V 1945 alla fašistliku Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile • Mõisteti Nürnbergi protsessil surma

  13. JOACHIM von RIBBENTROP(1893-1946) • 1936-1938 Saksa suursaadik Londonis • 1938-1945 Saksamaa välisminister • Oli natsliku ideoloogia ustav poolehoidja, sellest lähtudes said sisu Kominternivastane pakt, telje- ja Kolmikpakt. • Oli peamisi Saksa Müncheni-poliitika kavandajaid, Saksa agressiooni ja maailma ümberjaotamise ettevalmistajaid • Sõlmis 1935 Inglise-Saksa mereväelepingu, 1939 MRP • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  14. ALFRED ROSENBERG(1893-1946) • Saksa poliitik ja ideoloog, oli õppinud Tallinnas, Riias, Moskvas • Osales 1919.aastast Saksa natsionaalsotsialistlikus liikumises, oli NSDAP häälekandja “Völkischer Beobachter” peatoimetaja • Juhtis 1933-st NSDAP välispoliitikaametit • 1941-1945 Saksa ida-alade riigiminister • Mõisteti surma Nürnbergi rahvusvahelises kohtus

  15. ERNST RÖHM (1887-1934) • Oli NSDAP ja SA asutajaid • 1931.aastast SA staabiülem • Taotles SA-le poliitilist tegevusvabadust ja riigivõimu ning SA kujundamist nn.rahvaarmeeks Reichswehri asemele • Sattus vastuollu Hitleri, NSDAP ladviku ja Reichswehri juhtidega • Hukati koos lähimate kaaslastega 30.juunil 1934 “pikkade nugade ööl

  16. SAKSAMAA VALLUTUSTE ULATUS Enne II maailmasõda • Austria • Tšehhoslovakkia II maailmasõja ajal • Poola • Taani ja Norra • Beneluxi maad ja Prantsusmaa • Õhusõda Suurbritannia vastu (tulemusteta) • Nõukogude Liit

  17. NATSISMI KURITEOD • Päästsid valla II maailmasõja, milles hukkus 50-55 mln inimelu • Rajasid üle 2000 koonduslaagri, mille 16 mln vangist hukkus 11 mln • Holocaust – hukati natslikust rassiteooriast lähtudes ligi 6 mln juuti

  18. NÜRNBERGI SÕJATRIBUNAL • Kestis 20.XI 1945-1.X 1946 Nürnbergis peamiste Saksa sõjasüüdlaste üle • Süüdistuste aluseks: • sõja ettevalmistamine ja vallapäästmine, • kuriteod sõja ajal, • humaansusevastased kuriteod (rassilised tagakiusamised), • muud kuriteod • Kohtu all 23 süüalust, neist 12 sõjaroimarile mõisteti surmanuhtlus (viidi täide 16.X 1946), kahele eluaegne vanglakaristus, ühele 15 aastat vangistust. R.Ley ja H.Göring olid sooritanud protsessi ajal enesetapu • NSDAP juhtkond, Gestapo ja SS tunnistati kuritegelikeks

  19. SÕJAROIMARID NÜRNBERGI KOHTUS • Surnud olid selleks ajaks A.Hitler, H.Himmler, J.Goebbels • Kokku 23 süüalust, kellest süüdi mõisteti 19 • Kohtualused: • Hermann Göring, • Wilhelm Frick, • Hans Frank, • Rudolf Hess, • Ernst Kaltenbrunner, • Alfred Rosenberg, • Albert Speer, • Julius Streicher • Alfred Jodl, • Fritz Saukel, • Robert Ley, • Erich Raeder, • Walther Funk, • Wilhelm Keitel, • Arthur Seyss-Inguart, • Hjalmar Schacht, • Karl Doenitz, • Franz von Papen, • Constantin von Neurath • Joachim von Ribbentrop

  20. Teiste sõjakuritegude eest hukati Josef Kramer ja Irma Grese. M.Bormann mõisteti süüdi tagaselja. • Süüdi ja surma mõisteti : W.Frick, H.Frank, E.Kaltenbrunner, W.Funk, F.Saukel, A.Rosenberg, A.Speer, J.Streicher, A.Jodl, W.Keitel, A.Seyss-Inguart, J.von Ribbentrop • Eluaegne vanglakaristus mõisteti R.Hessile ja E.Raederile • Õigeks mõisteti K.Doenitz, F.von Papen, C.von Neurath, H.Schacht