2014-2020 EL struktuurivahendid Maris Mälzer Maris.malzer@sm.ee Tööturu osakond ESF talitus

1. 2014-2020 EL struktuurivahendid Maris Mälzer Maris.malzer@sm.ee Tööturu osakond ESF talitus 08.01.2013

2. 2014+ ettevalmistamine • Liigutakse ühes suunas, aga... • tempo, vahendid ja eesmärgid erinevad

3. Kes on liiklejad sellel „kiirteel“?

4. Euroopa Komisjon

5. Euroopa Parlament

6. Euroopa Nõukogu

7. EL kodanikud • Valime EP • Valime oma riigi esindajad • Läbi oma esindajate kujundame EL poliitikat

8. Kuidas luuakse EL rahade kasutamise maailma?

9. 2014+ perioodi ettevalmistamine: EL tasand • Ühtne strateegiline raamistik • Üldine eesmärk: vähendada regioonidevahelisi erisusi Euroopas, tugevdades majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust • panustada EU2020 strateegiasse: tark, jätkusuutlik ja kaasav kasv.

10. Euroopa Komisjoni ettepanek • 2014+: „üks müts, viis fondi“ • Merendus ja Kalandusfond (EMKF)‏ • Põllumajandusfond (EAFRD)‏ • Ühtekuuluvusfond (ÜF)‏ • Regionaalarengufond (ERF)‏ • Sotsiaalfond (ESF)‏

11. ERF ESF ÜF EAFRD EMKF Temaatilised eesmärgid 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine 3. VKEde ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine 4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites 5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine 6. Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine 10. Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse 11. Institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine EK definitsioonid EL prioriteetidest

12. Toetuse geograafiline jagunemine 3 regioonide kategooriat: • Konvergentsipiirkonnad (SKP per capita < 75% EL keskmisest)‏ • Üleminekupiirkonnad (SKP per capita 75-90% EL keskmisest)‏ • Konkurentsivõime piirkonnad (SKP per kapita > 90% EL keskmisest)‏ Uus kategooria üleminekupiirkondadele, mis asendab tänase ajutise üleminekumehhanismi (phasing-out ja phasing-in)‏ Miks uus kategooria üleminekupiirkondadele? • Õiglasem süsteem piirkondadele, millel sarnane majandusarengu tase • Aitab pehmendada üleminekut konvergentsipiirkonnast konkurentsivõime piirkonna kategooriasse

14. Strateegilise programmeerimise struktuur EL TASAND Ühine strateegiline raamistik (Common Strategic Framewok)‏ ERF, ÜF, ESF, EAFRD, EMKF LIIKMES-RIIGI TASAND Partnerluslepe ERF, ÜF, ESF, EAFRD, EMKF ÜKP fondide rakenduskava EAFRD rakenduskava EMKF rakenduskava

15. EK ettepanek ESF raames

16. Mis on ESF? • Euroopa Sotsiaalfond (ESF) on üks struktuurifondidest , mis on loodud (1957. a) eesmärgiga vähendada jõukuse ja elatustaseme erinevusi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel ning soodustada seeläbi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust (edendada tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust ehk aitab inimestel pääsedatööle, omandada uusi oskusi ja leidaparemaidtöökohti) • ESF eesmärgid 2014+ perioodiks • edendada tööhõivet; • edendada haridust ja elukestvat õpet; • arendada aktiivse kaasamise poliitikat.

17. ERF ESF ÜF EAFRD EMKF Temaatilised eesmärgid 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine 2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine 3. VKEde ning põllumajandussektori (EAFRD puhul) ja kalandus- ja vesiviljelussektori (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine 4. Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites 5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine 6. Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 8. Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine 10. Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse 11. Institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse tugevdamine

18. Ttööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine; - selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega; - töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine; - naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine; - töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega; - aktiivse ja tervena vananemine; - tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega: Tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine järgmiste vahenditeg - Koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis; - kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset; - parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega: - aktiivne kaasamine; - marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine; - soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine; - juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele; - sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine; - kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad. Institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine järgmiste vahenditega: - investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. - tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid

19. EK ettepanekuga kaasnevad piirangud • Vähemarenenud piirkondades peab vähemalt 25% Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest eraldama Euroopa Sotsiaalfondile • 20% ESFi vahenditest tuleb suunata temaatilisele eesmärgile „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine“ Lisaks: • Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise süvalaiendamine on kohustuslik kõikide investeerimisprioriteetide raames ja lisaks tuleb luua eraldi meetmed nende edendamise jaoks • Kohustuslik on tegeleda sotsiaalse innovatsiooni ja rahvusvahelise koostööga

20. Läbirääkimised

21. Eesti seisukohad EL tasandil Toetame: • Eel- ja makromajanduslikke tingimusi vahendite kasutamiseks • ESFile miinimummäära kehtestamist ÜKP vahenditest, säilitades paindlikkuse • vähemarenenud piirkondades kuni 85%-ne EL kaasfinantseerimise määr ja käibemaksu abikõlbulikkus • Makroregiooni strateegiate arvestamist EL eelarve vahendite planeerimisel • Finantsinstrumentide kasutamist • ÜKP vahendite mahu piiri seadmist (SKP-st) ühetaolisena kõikidele liikmesriikidele. Ei toeta: • EK nõuet eri fondide vahendeid ühe rakenduskava raames eri prioriteetsetes suundades planeerida. Planeerimisel peaks vältima kõigi osaliste liigset halduskoormust – nt partnerlusleppe ja rakenduskavade vahel võiks olla võimalikult vähe kattuvusi • Tulemusreservi • Kohustuslikke piirmääraasi selle kohta, kui palju ÜKP vahendeid tuleb eri prioriteetidele määrata • Eesti leiab, et tavapärasest suurema EL kaasfinantseerimise määra võimaldamine riikidele, kes on taotlenud EL-ilt finantsstabiilsus- või maksebilansi mehhanismi kaudu rahalist abi, ei aitaks kaasa vahendite tulemuslikule kasutamisele.

22. ESF kontekstis • Toetame ESFi osaluse suurendamist, aga ei poolda kindlaks määratud protsenti; • Ei poolda käibemaksu abikõlbulikkuse kaotamist; • Ei toeta EL tasandil tulemusreservi moodustamist; • Ei toeta EK kitsendust investeerida 60% vahenditest neljale investeerimisprioriteedile; • Ei toeta toiduabi programmi finantseerimist ESFi arvelt.

23. Nõukogu vastus EK ettepanekule

24. Läbirääkimised seisuga 2012 • Saavutamaks eesmärki investeerida 20% ÜKP vahenditest sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks peaks olema võimalik kombineerides nii ESF kui ka ERF vahendeid • 4 investeerimisprioriteedi asemel peaks liikmesriikidel olema suurem valikuvabadus • Näiteks vähemarenenud riigid ning riigid kes teevad ühe rakenduskava nii ESF, ERF kui ka ÜF fondile, võiksid investeerida mitte rohkem kui 50% ESF vahenditest 4 ESF investeerimisprioriteedile

25. Finantsraamistiku läbirääkimised • läbirääkimised 2012. novembris põrusid • Liikmesriigid jagunevad pooleks: • netomaksjad: EL eelarve vähendamine • EL eelarve säilitamine/suurendamine • Uus katse 2013 I kvartal • Eesmärk: • Saada eelarve ja määrused lukku 2013. juuli alguseks

26. Eesti sisene planeerimine

27. Vahendite planeerimise lähtealused Eestis

28. Üldine ajaraamistik 2012 I kv arenguvajaduste ja üleriigiliste eesmärkide määratlemine 2012 II kv EL toetuste kasutamiseks eesmärkide ja prioriteetide seadmine 2012 II ja III kv esialgne rahastamiskava 2012 III kv EL vahendite kasutamiseks strateegiadokumentide koostamine (toimub paralleelselt)‏ Partnerluslepe Siseriiklik planeerimine • Planeerimist koordineerib Rahandusministeerium • Info planeerimise ja sellega seotud dokumentide kohta www.struktuurifondid.ee

29. 2012 I kvartal: I infoseminar ja kaasamise käivitamine, mille eesmärk on kõigi huvitatud osapoolte informeerimine planeerimisprotsessi edasisest käigust; II kvartal: perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse esialgsed arutelud katusorganisatsioonidega; arenguvajaduste, üleriigiliste eesmärkide ning EL vahendite kasutamise eesmärkide ja prioriteetide arutelud katusorganisatsioonidega; III kvartal: VV heakskiit esialgsetele EL vahendite kasutamise eesmärkidele; IV kvartal: Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine, esialgse rahastamiskava heakskiitmine VV poolt. II infoseminar vahekokkuvõtte tegemiseks planeerimise hetkeseisu kohta kõigile huvitatud osapooltele. Sekkumismehhanismide kavandamine, struktuurivahendite meetmete esialgne väljatöötamine valdkondlike partneritega

30. 2013 I kvartal: sekkumismehhanismide edasine väljatöötamine, struktuurivahendite meetmete väljatöötamine valdkondlike partneritega, partnerlusleppe ja rakenduskavade eelnõude koostamine, avalik kirjalik konsultatsioon ning III infoseminar konsultatsiooni tutvustuseks ja vahekokkuvõtte tegemiseks planeerimise hetkeseisu kohta, kõigile huvitatud osapooltele II kvartal: partnerlusleppe ja rakenduskavade dokumentide täiendamine ja lõplike eelnõude koostamine, arutelud katusorganisatsioonide ja valdkondlike partneritega. Partnerlusleppe ja rakenduskavade eelnõude arutelu ja põhimõtteline heakskiit kabinetis. III-IV kvartal: kaasamise tulemuste hindamise läbiviimine; V kokkuvõtlik infoseminar kõigile huvitatud osapooltele: lõplike dokumentide ja EK läbirääkimiste lõpptulemuste tutvustus, vahekokkuvõte rakendusettevalmistuste hetkeseisust ning kaasamise hindamise arutelu.

32. Kaasatavad osapooled • Katuspartnerid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonna-ühenduste Koda Eesti Leader Tegevus-gruppide Foorum Eesti Linnade Liit Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Rektorite Nõukogu SA Kutsekoda Vabaühenduste Liit EMSL • Valdkondlikud partnerid

33. Kuhu oleme jõudnud? • Analüüsitud on Eesti hetkeolukorda ja arenguvajadusi • Ministeeriumite ja partnerite koostöös on koostatud dokument Eesti arenguvajadused ja lahendusteed • Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös on välja selekteeritud kõige olulisemad arenguvajadused • Hetkel toimuvad arutelud asekantslerite tasandil • oktoobris Valitsuse otsus

34. Analüüside aluspõhimõtted • kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega; • Euroopa Liidu tasandi lisandväärtust ja rahvusvahelise koostöö võimalust; • poliitikavaldkondade ülest (koos)mõju; • võimendusefekti ja tulevikuvalmiduse kasvu; • vahendite piisavat kontsentreeritust; • sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu.

35. Üleriigilised eesmärgid 1. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav 2.      Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu 3.      Teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus 4.      Puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning loodusressursside tõhus kasutus 5.      Elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused - Piirkonnaomaste arengueelduste ja ressursside oskuslik kasutamin - Tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise kujundamine

36. Kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu • Tööturuteenuste arendamine ja tulemuslik rakendamine • Tööjõu mobiilsuse toetamine ning selle kasutamine Eesti heaks • Hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine • Kvaliteetsete terviseteenuste arendamine ja nende kättesaadavuse parandamine • Ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamine ning kõikidele Eesti elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks

37. EK positsioon • Avaldati november 2012 • Innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomine ja erasektori teadustöö tugevdamine • Infrastruktuuri arendamine • Oskuslik tööjõud, parem haridus, kõrge tööhõive ja kaasav ühiskond • Keskkonnasõbralik ja ressursisäästlik majandus

38. Edasised plaanid? • Eesmärk kinnitada rakenduskava ja partnerluslepe Valitsuses 2013 aprill ja alustada ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga 2013 suvi • Selleks tuleb: • Töötada välja meetmed ja eesmärgid (eelarved, indikaatorid jne) • rääkida läbi partneritega • Alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga

39. Tänud!Lisainfo: www.struktuurifondid.ee