Kuidas kehtestatakse võimu ja määratakse staatust?

1. Kuidas kehtestatakse võimu ja määratakse staatust? Ülle-Marike Papp Tallinn, 14.oktoober 2010

2. Puude määratlus • Meditsiiniline • Sotsiaalne

3. Puude meditsiinilisel käsitlusel • tegeletakse üksnes puude tervishoiualaste aspektidega, kui inimese terviserikkega • puude probleeme vaadeldakse indiviidi tasandilt. • Probleemideks on tegevuspiirangud ja/või psüühilised üleelamised, sageli käsitletakse puuet traagilise, koleda juhtumina, kui ühe inimese ebaõnnena. Klassifitseeritakse, rühmitatakse, analüüsitakse sotsiaalhoole- kande jaoks, ravitakse indiviidi

4. Puude sotsiaalse käsitluse puhul • keskendutakse lisaks indiviidile ka ühiskonnapoolsetele takistustele, • vaadeldakse puuet kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. • Puudegaseotudprobleemideituleneindiviidipiirangutestvaidühiskonnavõimetusestpakkudasobivaidjapiisavaidteenuseidningsuutmatusestarvessevõttapuudegainimestevajadusi.

5. Puue on • ajas muutuv mõiste, • millekonkreetnesisustaminesõltubühiskonnaseksisteerivatest • arusaamadest, suhtumistestjakokkulepetest

6. Inimõigusteaspektistkäsitletaksepuuet • teatud tervisekahjustustega isikute ning • suhtumuslike ja • keskkondlike takistuste • vastasmõju tulemina , mis • takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel.

7. Inimõiguste lähtekoht: • Puuetakistabinimesetoimetulekutkeskkonnas, kushooned, tänavad, ühistransport, kommunikatsioon, haridus, informatsioonjamuudavalikudteenused on kohasedvaidpuudetainimestele. • Puue on probleemiksühiskonnas, kusnendeprobleemejavajadusieiteatavõinendegalihtsalteiarvestata • Isik, kelletegevusvõimeteatudkeskkonnas on piiratud, eipruugi olla piiratudjuhul, kuikeskkonda on kohandatudvõikuiisiksaabtegutsedamõnesteiseskeskkonnas

8. Tehnoloogiline areng mõjutab nii indiviidi kui väliskeskkonda... • Prillid, kuulmisaparaadid... • Suhtumine mõjutab väliskeskkonna kujundamist ( kaldteed, erivahendite loomine ja levitamine)

9. Sõltub ka puudega inimeste vajadustest...

10. Keskkonda iseloomustavad... • puuetega inimestele määratud ja kättesaadavad tervishoiuteenused • erialase väljaõppe saanud meditsiinitöötajad • hariduse ja väljaõppe saamise võimalused • asjakohane infrastruktuur • erivajadustega isikute nähtavus ja maine massiteabevahendites,

11. Väliskeskkonda iseloomustavad ka inimestevahelised suhted • Kultuur(normid ja väärtused, käitumistavad) • diskursused, tekstidja tegevused, mis peegeldavad hoiakuid ja taastoodavad võimusuhteid • ( halvustavad nimetused, mis viitavad • psüühikahäiretele või vaimupuudele, • nägemisvaegusele ja/või kuulmisvaegusele, liikumispuudele jne.)

12. Uuringud sugupoolest ja puudest • Marjo-Riitta Reinikainen Jyvaskyla Ülikool • Kuidas nähakse ratastoolis meest ja naist. • 45 esseed fotode põhjal • Sotsiaal- ja tervishoiutöötajad, ühiskonnateaduste, sotsiaaltöö ja psühholoogia üliõpilased

13. Keeles ja tekstides ilmnevad • teadmised • arusaamad, mis on aluseks käitumisele, • suhtumised tegelikkusesse, • hoiakud teiste inimeste suhtes, • väärtused, • eelarvamused • stereotüübid

14. MEESTEST Puuetega inimestest rääkides... NAISTEST Puuekuitemakehaomadus Nainevastamisiomakehalisepuudega Indiviidiprobleem Pessimistlikud ootused Puudega mees kui ühiskonna liige Töövõimejatöölkäimisevõimalus Paarisuhteselamine Isadus

15. MEHED Puuetega inimeste endi juttudest... NAISED milline on puue, mis on kaotatud, midanad enamei ole võimidanad enamei tee ümberõppimisvajadused, kohanemine puudega, väiksed rõõmud, üksiolemine kesnad on, midanadomavad, midateevad, milline eriala, naisterahvast elukaaslane, sõbrad, tuttavad, harrastused,

16. Põhijäreldused... • Puudeganaistejameestegaseostataksetedvustamatultjatahtmatultsoolisistereotüüpejaeelarvamusi. • Mehelikkusnagukaitsekspuudevastu, • naiselikkusega seotud “normid”süvendavadpuuet

17. Põhijäreldused... • Ühiskonnaskehtivadarusaamadsellest, milliststaatustjarollipeetaksepuudeganaisele, millistpuudegamehelsobivaks; • See suunabkierinevalekäitumisele, mis omakordasüvendaberinevusiningebavõrdsetstaatust

18. Põhijäreldused... • see, kuidasmillestkiräägitakse, mõjutabühtlasiseda, kuidaskujunebpuudegainimes(t)e identiteetja • nendelemääratudkohtühiskonnahierarhiaredelil.

20. Mis siis määrab rohkem – puue või sugu? • Puudega inimesi mõjutavadkõiksotsiaal-kultuurilisederinevused • vanus, • sugu • seksuaalsus, • sotsiaal-majanduslikolukord • etnilinejakultuurilinetaust • elukohtja • vahetuelukeskkond

21. Suhtumist puudega inimestesse mõjutavad • Soorollid • Sooline identiteet • Võimusuhted ühiskonnas • Sooideoloogia

22. Müüdid.... • Seksuaalsus kuulub vaid tervete, noorte, ilusate ja puudeta inimeste ellu. • Vaimupuudega inimesel ei ole õigust seksuaalelule • puudelisus jätab naise ilma tema “põhitegevusest” _ lastesaamisest ja –kasvatamisest

23. Diskrimineeriv keskkond... • Marginaliseerimineon protsess, misviitabteatudinimgruppideeristamiselejakõrvaletõrjumisele. • Stigmatiseerimine e. (häbi)märgistamine on tegevus, mille eesmärgiksrõhutadainimeseleiseloomulikkujoont, mille tõttutaerinebenamusest. • Näiteks: Inimesenimetaminemustanahaliseksjapilusilmseks, lombakaksvõiprillipapaks on negatiivsevarjundigajadiskrimineeriv

24. Diskrimineerimine • puudutabinimeseidentiteedi, enesemääratlusejaosalustundekõigeolulisemaidtahke • võibmõjutada ka kannatanuedaspidiseidvalikuid • on seetõttuseotudvõõrandumisega, tõrjutusegajapsüühiliseheaolupuudumisega, shpsüühikahäiretega

25. Juhtumikesknejaprotsessikeskneläheneminediskrimineerimisele • formaaljuriidilisel lähenemisel keskendutakse tavaliselt üksikjuhtumitele,kus üht või mitut inimest on diskrimineeritud keelatud alustel • võib jätta tähelepanuta sellise kaudse diskrimineerimise, mis tuleneb struktuursetest, sotsiaalsetest, institutsionaalsetest või organisatsioonilistest protsessidest

26. Protsessikeskne lähenemisviis • püüab näha ja mõista diskrimineerimist selle ajaloolises ja ühiskondlikus kontekstis, s.t. protsessis (des) tänu millele ebasoodsas olukorras olevad rühmad võivad olla ühiskonnas marginaliseeritud, subordineeritud või tõrjutud

27. Mida meestekeskses maailmas tuleks teha? • puuet tuleks vaadelda kui igapäevaelu juurde kuuluvat loomulikku nähtust ja mitte kui kõrvalekallet, sest puuetega kodanikke esineb alati ja puuded on ühiskonna juurde kuuluv osa; • suurendada tehnoloogia ja vahendite arendamist ja kasutamist, et kõrvaldada puuetega inimesi takistavad väliskeskkonna tingimused • arendustöö peaks põhinema asjaolul, et naistel ja meestel on mõnikord erinevad vajadused;

28. Vaja on soo lõikes eristada 1. statistika (teenuste, puude raskusastmete, abivahendite jms kohta) 2. puuetega inimeste seas läbiviidavate uuringute tulemused Ja Vaja läbi viia uurimusi puuetega naiste seas, et välja selgitada nende sotsiaal-majanduslik staatus, seksuaalsed ja reproduktiivsed õigused, füüsiline turvalisus, meedia poolt esitatud kuvandid jms.

29. Panna tähele ja analüüsida tekste, jutte, väiteid ja mõtteid, • Millistest probleemidest räägitakse • Kes räägivad, mis positsiooonil nad ühiskonnas on • Millised teemad on tabuteemad • Kuidas ja milliste sõnadega räägitakse • Mida need tähendavad (rõhutavad indiviidi “õnnetust” või keskkonnas levinud müüte ja stereotüüpe

30. Sugupool kui analüüsikategooria • Seni, kuni me ei õpi nägema, kuidas soolisus ühiskonnas määrab inimeste valikud ja eluteed (sageli väga aegunud arusaamade tõttu), • on raske märgata ka muid võimalikke diskrimineerimise aluseid (millised hoiakud on puuetega inimeste, laste ja vanurite suhtes, homode ja lesbide suhtes, võõrrahvuste suhtes...)

31. Jõudu ja jaksu edasimõtlemiseks, eneseanalüüsimiseks ja enesekehtestamiseks Tänan !