muutused hariduss steemis kas vana l hkumine v i uue ehitamine n.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine? PowerPoint Presentation
Download Presentation
Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine?

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 46

Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine? - PowerPoint PPT Presentation


  • 229 Views
  • Uploaded on

Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine?. Kalle Küttis Üld-ja kutsehariduse asekantsler. Eesti üldhariduse märksõnad lähiaastaiks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ellurakendamine.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

PowerPoint Slideshow about 'Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine?' - saman


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
muutused hariduss steemis kas vana l hkumine v i uue ehitamine

Muutused haridussüsteemis. Kas vana lõhkumine või uue ehitamine?

Kalle Küttis

Üld-ja kutsehariduse asekantsler

eesti ldhariduse m rks nad l hiaastaiks
Eesti üldhariduse märksõnad lähiaastaiks
  • Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ellurakendamine.
  • Korralik ettevalmistus riiklike õppekavade rakendamiseks – eelkõige abimaterjalid, õpetajakoolitus, õppevara
  • Tugi omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks – analüüsid, statistika, soovitused.
  • Üleminek gümnaasiumides eesti õppekeelele.
slide3

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ellurakendamine

  • Korralik ettevalmistus riiklike õppekavade rakendamiseks – eelkõige abimaterjalid, õpetajakoolitus, õppevara
kes peaks katma pgs i ja uue ppekava rakendamisega seotud kulud
Kes peaks katma PGS-i ja uue õppekava rakendamisega seotud kulud?

Vastuse otsimine sellele küsimusele on Vabariigi Valitsuse ja omavalitsusliitude eelarveläbirääkimiste üks põhiteemasid;

KOV-id ütlevad: See on ainult riigi asi ja kõik kaasnevad kulud tuleb ette näha riigieelarves;

HTM ütleb: PGS-i ja riiklike õppekavade rakendamisse peavad senisest rohkem panustama nii riik kui kohalikud omavalitsused;

Tallinn on esitanud sellekohase kaebuse Eesti riigi vastu ka Tallinna Halduskohtusse.

4

kas pgs st tulenevate n uete t itmine on riiklik v i kohalik lesanne
Kas PGS-st tulenevate nõuete täitmine on riiklik või kohalik ülesanne?
  • Selline küsimusepüstitus ei ole päris korrektne
  • Valdav osa PGS ülesannetest /nõuetest tuleneb sellest, kas kool on kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaalomandis või mitte. Juhul kui kool on kohaliku omavalitsuse üksuse munitsipaalomandis, siis laienevad temale kõik need nõuded, mis seadustega on koolipidajale pandud.
  • Uus PGS täpsustab (reguleerib detailsemalt) põhiseadusest ja haridusseadusest tulenevaid erinevate osapoolte (sh koolipidajate ja koolide) ülesandeid, mitte ei lisa neid juurde.
kas k ik pgs i muudatused toovad kaasa t iendavaid kulusid 1
Kas kõik PGS-i muudatused toovad kaasa täiendavaid kulusid? (1)
  • Suur osa muudatustest täpsustavad juba varemkehtinud nõudeid või seadustavad väljakujunenud praktikat
    • Koolikohustuse täitmise tagamine
    • Tugiteenuste osutamine
  • Osa muudatustest annavad koolile/koolipidajale täiendavaid õigusi, mitte ei pane kohustusi
    • Õigus paigaldada turvakaamerad
    • Õigus rakendada rahvusvahelisi (IBO ja EB) õppekavu
kas k ik pgs i muudatused toovad kaasa t iendavaid kulusid 2
Kas kõik PGS-i muudatused toovad kaasa täiendavaid kulusid? (2)
  • Muudatused, mis rakenduvad hiljem
    • Gümnaasiumis peab olema vähemalt kolm õppesuunda alates 01. 09.2013
  • Muudatused, mis suurendavad koolikorralduses paindlikust, andes muuhulgas koolipidajatele/koolidele võimalusi ka kulude optimeerimiseks
    • Kooliliikide mitmekesisus (võimalus ühendada eri liiki koole ja vähendada administreerimiskulusid)
    • Liitklasside moodustamine (alates 16 õpilasest ilma täiendavate piiranguteta)
    • Tugiteenuste sisseostu võimaluste seadustamine
ppekorralduslike muudatuste toetamine
Õppekorralduslike muudatuste toetamine
  • Rahastamismudel on juba võtnud ja võtab tulevikus arvesse need PGS-i muudatused, mis tingivad palgavahendite jaotuse muutmist
    • Näiteks rakenduvad 1.09.2011 uued HEV klasside täituvuse piirmäärad
    • Esimesel rakendumisaastal (so 2011./2012. õppeaastal) on võimalik selleks lisavahendeid taotleda hariduskulude reservist (kui HEV klasside õppekorraldus on koolis viidud vastavusse PGS nõuetega)
  • 2011.aastal suurendatakse haridustoetuste palgavahendite nn. vabade vahendite osakaalu seniselt 8%-lt 11%-le (või 12%-le), mis võimaldab muuhulgas paremini toetada PGS-st tulenevate õppekorralduslike ülesannete täitmist sh õppekava rakendamist.
tugiteenused
Tugiteenused

PGS § 37 (2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi (edaspidi tugispetsialistid) teenus. Tugispetsialistide teenuse rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

Rakendatakse 1.septembrist 2011.

NB! Oluline on teenuse tagamine, mitte ametikoha olemasolu koolis. Vajalik läbi mõelda, kuidas tugiteenuseid rakendada (mitme kooli peale, koostöös nõustamis- või tugikeskusega vm)

9

tugiteenuste rahastamine
Tugiteenuste rahastamine

Tugiteenuste rahastamine oli ja on koolipidaja ülesanne. Õigusaktid ei kohusta täna tugiteenuseid riiklikult toetama.

Küsimus: Kas pedagoogide palgavahendeid tohib kasutada tugiteenuste rahastamiseks?

HTM seisukoht: Kui õpetajate palgad vastavad vähemalt VV poolt kehtestatud palga alammääradele ja kõik õppekavas ettenähtud tunnid on nõuetekohaselt läbi viidud, võib riigi poolt eraldatud toetust kasutada muuhulgas ka tugiteenuste võimaldamiseks.

2011.aastal suurendatakse haridustoetuste palgavahendite nn. vabade vahendite osakaalu seniselt 8%-lt 11%-le (või isegi 12%-le), mida saab muuhulgas kasutada ka tugiteenuste võimaldamiseks.

10

tegevuskulude katmises osalemine
Tegevuskulude katmises osalemine
  • HTM esialgne ettepanek oli kaotada arvlemine kohustusliku põhihariduse osas, mis ei leidnud seaduse menetlemise käigus heakskiitu;
  • Nüüd PGS täpsustab arvlemise korda: täpsem tegevuskulude määratlemine + konkreetse kooli eelarvepõhine arvestus + igakuine EHIS-st võetav õpilaste arv. Tulemas on vastav arvlemist lihtsustav moodul EHIS-es;
  • Arvlemine hakkab toimuma ka erakoolidega-uus väljakutse KOV-dele;
  • Valitsus kehtestab aasta alguses õpilaskoha maksumuse piirmäära. 2011.aasta piirmääraks tuleb arvestuslikult ca 1000 krooni kuus ehk 12000 krooni aastas õpilase kohta (ei ole lõplik);
  • NB! KOV-d võivad arvlemise osas kokkuleppida ka teisiti.
slide12

Õppekava rakendamise kulude katmine

  • Koolid peavad viima oma õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava RÕKidega kooskõlla etapiviisiliselt hiljemalt 1. septembriks 2013.
    • Teavitus- ja koolitustegevus (teabepäevad, õpetajate täiendkoolitus jms.)- kasutatakse ESF-programmide ressursse, koolide kasutuses olevaid täiendkoolituse ressursse;
    • Rakendustrükised (aineraamatud, abimaterjalide jms)- vastavad vahendid nähakse ette peamiselt HTM eelarves;
    • Õppekirjandus (uuendusvajadused ainevaldkonniti on teada, üleminek uuele õppekirjandusele toimub aastatel 2011-2015)- nähakse ette õppevahendite toetuse kasvu 20% õpilase kohta aastas viie aasta jooksul;
    • Füüsiline õppekeskkond (uus õppekava täpsem)- riik toetab võimaluse korral täiendavalt LTT ainevaldkondade füüsilise õppekeskkonna kaasajastamist;
    • Muutused valikkursuste nõuetes ja rühmatundides gümnaasiumis- ei too kaasa rahastamismudeli muutust.
t ienduskoolitus
Täienduskoolitus
  • Täienduskoolituse vajadus suureneb oluliselt seoses uue õppekava rakendamisega!
  • Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt
    • Kohaliku omavalitsuse asutuste pedagoogidele, kelle palgad kaetakse valla- või linnaeelarvest, nähakse tööalaseks koolituseks ette vahendid riigieelarves - nimetatud pedagoogide aastasest palgafondist vähemalt kolme protsendi ulatuses.
  • Riik jätkab senist toetamist arvestades pedagoogide palgavahendite toetuse hulgas 3% pedagoogide tööalase täienduskoolituse kulude katteks.
  • Mida teevad omavalitsused?
slide14
Täiendkoolituse riigipoolne toetamine ja omavalitsuste koolide kulud 2008 ja 2009(ainult üldhariduskoolid sh lasteaed-algkoolid)

NB! Andmed ei anna alust väita, et täiendkoolituse arvelt kokkuhoitud raha ei kasutatud hariduse valdkonnas eesmärgipäraselt, teiste oluliste kulude (näiteks õpetajate palgad) katmiseks. Ressurss täiendkoolituseks on aga KOV-de käes täiesti olemas.

ppevahendid ppekirjandus
Õppevahendid (õppekirjandus)
  • Riiklikud toetussummad õpilase kohta on püsinud muutumatuna 2007 aastast:
    • Õpikud 282 EEK/18 EUR õpilase kohta (2010.a. 41,4 mln krooni)
    • Õppevahendid (töövihikud, tööraamatud, töölehed jms) 458 EEK/31 EUR 1.–9. klassi päevase õppe õpilase kohta (2010.a. 51,4 mln krooni)
  • Uue õppekava rakendamine tingib täiendava vajaduse õppekirjanduse (õpikud, tööraamatud, töövihikud, töölehed jms.) uuendamiseks aastatel 2011-2015.
  • 2011.a. suurendatakse olemasolevat õppevahendite toetust 20% õpilase kohta (võimaluse korral ühtlustatakse põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilaste toetuste määrad).
  • Riik eeldab, et omavalitsused panustavad samuti õppekava rakendamiseks sh õppevahendite soetamiseks rohkem vahendeid.
ppevahendid ppevara
Õppevahendid (õppevara)
  • 2010.a hariduskulude jaotamata vahenditest eraldati 39,3 mln krooni täiendavat toetust loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetuseks (I ja II kooliastmes 140 krooni, III kooliastmes 280 krooni ja gümnaasiumiastmes 560 krooni õpilase kohta)
  • Võimalus soetada: LTT ainevaldkondade demonstratsioonivahendeid; seadmeid, mõõte- ja tööriistu praktiliste tööde tegemiseks; kaasajastada klasside sisseseadet (näiteks ventilatsioonikapid jms.)
  • LTT ainevaldkondade õppevahendite soetamist toetab ka Tiigrihüppe SA.
ppevahendite toetuse kasutamine
Õppevahendite toetuse kasutamine
  • 2009. a. raamatupidamisaruannete põhjal kasutasid KOV-d oma üldhariduskoolide õppevahenditele kokku ca 108 mln krooni.
  • 2009. a. eraldas riik KOV-dele õppekirjanduse toetuseks kokku 95,5 mln krooni. Ehk riigitoetusega oli kaetud ca 87% kogu koolide õppevahendite kulust.
  • Võrreldes 2008.aastaga vähenes 2009. aastal KOV-de panus õppevahendite soetamiseks ca 18 mln krooni ehk 14%
slide18
Õppevahendite riigipoolne toetamine ja omavalitsuste koolide kulud 2008 ja 2009 (üldhariduskoolid sh lasteaed-algkoolid)

NB! Numbrid ei kajasta lõplikku tõde. Tõenäoliselt on õppevahendeid soetatud ka muudelt kuluridadelt. Hinnanguliselt on KOV-de panus koolidele õppevahendite soetamiseks siiski pigem tagasihoidlik.

haridustoetused riigieelarves mln kr
Haridustoetused riigieelarves (mln.kr)

NB! 2011.aasta üldsumma sisaldab ca 110-120 mln krooni vabu vahendeid, mis suunatakse vajalike hariduskulude katteks (PGS ja RÕK rakendamiseks). 2011 kaob tasandusfondist ülemineku kompensatsioon, lisandub õpilaskodu toetus.

slide21

Tugi omavalitsustele koolivõrgu korrastamiseks – analüüsid, statistika, soovitused

p hikooli pilased munitsipaalkoolides muutus aastaks 2009 2010
Põhikooliõpilased munitsipaalkoolides, muutus aastaks 2009/2010

Roheline mull – muutus võrreldes 1999/2000 positiivne, valge – mull muutus negatiivne

munitsipaalg mnaasiumid ja keskkoolid 2009 2010
Munitsipaalgümnaasiumid ja keskkoolid 2009/2010

Kokkuvõte: muutunud on aluskaardi värviskaala, mitte koolivõrk.

tava ldhariduskoolide arvu muutus maakonniti 1992 2009
Tavaüldhariduskoolide arvu muutus maakonniti 1992-2009

Munitsipaal, era- ja riigiüldhariduskoolid, välja arvatud HEV-koolid

slide30
Eesti kokku. Õpilaste arvu muutus aastani 2009.1. kooliaste, seos sünnistatistikaga, siire 3. kooliastmesse.

100% = 36 246; 2009 munitsipaal- ja erakoolide gümnaasiumiõppes 28 063 õpilast

http://www.slideshare.net/priitlaa/snnistatistka-seos-pilaste-arvuga

Priit Laanoja

slide31
Pärnu maakond. Õpilaste arvu muutus aastani 2009.1. kooliaste, seos sünnistatistikaga, siire 3. kooliastmesse.

100% = 2 509; 2009/2010 õppeaastal gümnaasiumis 2 073 õpilast

http://www.slideshare.net/priitlaa/snnistatistka-seos-pilaste-arvuga

Priit Laanoja

slide37

Kodulähedus

Efektiivne toimetulek

Akadeemiline valikuvõimalus

http://mv.viljandimaa.ee

slide38

Riik toetab tugevate riigigümnaasiumide

  • mitmekesine õppesuundade valik, kaasaegne õpikeskkond ning kvalifitseeritud õpetajad:
    • maakonnakeskustes, kus on paremad võimalused asutustevaheliseks koostööks, ühiselamukohtade leidmiseks ning personalivalikuks;
    • piirkondades ja juhtudel, kus riigikooli loomine on ainus võimalus tagada kvaliteetse ja nõuetele vastava gümnaasiumihariduse kättesaadavus,
    • juhul, kui luuakse uudseid lahendusi (nt ühendatakse eri haridusliike ja õppevorme, võetakse kasutusele innovaatilisi haridustehnoloogiaid), mis suudaksid olla teistele koolipidajatele heaks eeskujuks.
pir nne p rnu maakonnas ldhariduse p evane ppevorm g mnaasium 2007 2008 ppeaastal
Õpiränne Pärnu maakonnas. Üldhariduse päevane õppevorm, gümnaasium 2007/2008 õppeaastal.
pir nne p rnu maakonnas kooliti ldhariduse p evane ppevorm g mnaasium 2007 2008 ppeaastal
Õpiränne Pärnu maakonnas kooliti. Üldhariduse päevane õppevorm, gümnaasium 2007/2008 õppeaastal.
aastatel 2006 2008 p rnu maakonnas p hikooli l petamise j rgselt pinguid j tkanud pilaste liikumine
Aastatel 2006 - 2008 Pärnu maakonnas põhikooli lõpetamise järgselt õpinguid jätkanud õpilaste liikumine.
aastatel 2006 2008 p rnu maakonnas p hikooli l petamise j rgselt pinguid j tkanud pilaste liikumine1
Aastatel 2006 - 2008 Pärnu maakonnas põhikooli lõpetamise järgselt õpinguid jätkanud õpilaste liikumine.
slide43
Aastatel 2006 - 2008 Pärnu maakonnas gümnaasiumi lõpetamise järgne jätkamine samal aastal kõrghariduses.
ligip s ldkeskharidusele
Ligipääs üldkeskharidusele
  • Elukohajärgses omavalitsuses tagatud
    • 104 omavalitsuses
    • 122 omavalitsuses elavad õpilased peavad tegema valiku
      • Kooli asudes (4 – Alajõe, Kohtla, Püssi, Torgu)
      • Algkooli lõpetamisel (8- Kaisma, Kasepää, Konguta, Lavassaare , Mäksa, Paide, Pajusi, Õru)
      • Põhikooli lõppedes (110 omavalitsust)