esener .eu

1. Uute ja tekkivate riskide alane Euroopa ettevõtete uuring ESENER: Eesti positsioon uuringus 25. november 2010, Partnerlusseminar, Tallinn Tiit Kaadu http://www.esener.eu

2. Uuringu spetsifikatsioon 2009.a. kevadel (märts - juuni) viidi 31 riigis (EL+ Türgi, Horvaatia, Norra, Śveits) uuringu raames läbi kokku ligi 36000 intervjuud (sh ca 28 700 juhti ja 7 200 töötajate töökeskkonnaesindajat). Eestis viidi uuring läbi 501 käitises (501 intervjuud juhtidega, 191 töötajate töökeskkonnaesindajatega; 501 käitises oli ühtekokku 418 töötajate töökeskkonnaesindajat ). * hõlmab kõiki majandussektoreid, va põllumajandus, metsandus ja kalandus * hõlmab nii avalikku kui ka erasektorit * vaatleb käitisi,kus onüle10töötaja * eelarve – 2,3 miljonit eurot Koos Kreekaga oli Eestil uuringu kõrgeim intervjuukutsele positiivse reageerimise aste (vastavalt 59 % ja 53 %).

3. Olulisemad uuringutulemused • Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia, juhtimissüsteem või tegevusplaan oli ELi riikides olemas 76% käitistest (iseäranis palju Ühendkuningriigis, Hispaanias, Iirimaal – üle 90%). Vähem seevastu Luksemburgis ja Kreekas (alla 45%). Eestis (73%)– sama tase Leeduga, kuid oluliselt madalam Lätist (89%). Dokumenteeritud strateegiaga käitistest arvab umbes 33%, et see avaldab nende töökoha töötervishoiule ja tööohutusele suurt mõju (Eesti 12%), ja umbes 52%, et see avaldab mõningast mõju (Eesti 41%).Suhteliselt suur on Eestis nende käitiste osakaal (ca 20 %), kes leiavad, et kõigel sellel praktiliselt mõju üldse puudub.

4. Dokumenteeritud tööohutuse ja töötervishoiu strateegia jmt olemasolu (% käitistest)

5. Asjakohaste küsimuste tõstatamine tippjuhtkonna ees (% käitistest) • Umbes 40% ELi käitistest tõstatatakse töötervishoiu ja tööohutuse küsimusi regulaarselttippjuhtkonna koosolekutel. (Rootsis 66%,Hollandis ja Ühendkuningriigis 60%; madalaim näitaja on Eestis ja Leedus – vastavalt 22% ja 14%). Vahetevahel tehakse seda 65 % Eesti käitistest (ELis keskmiselt 41 %). • Uuring näitab, et 16% (Eestis 11%) käitistest ei tõstata neid küsimusi tippjuhtkonna ees praktiliselt mittekunagi. • Vahetute juhtide seotus töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega on juhtide arvates 75% ELi käitistest väga või üsna suur (Eestis 74%, Leedus 52 %, Lätis 68%). Väga väikeseks peetakse seda 3% Eesti käitistest (EL – 5,5%). Eesti töötajate esindajate meelest on see seotus väga või üsna suur 83% käitistest (EL – 75%), väga väike – 0% (EL – 3%).

6. Asjakohaste TTO küsimuste regulaarne tõstatamine tippjuhtkonna koosolekutel

7. Olulisemad uuringutulemused • Rohkem kui kolmandik ELi käitistest tellivad riskihindamise allhankena teenusepakkujatelt.Üldine tendents – mida väiksem on käitis, seda tõenäolisemalt kasutatakse allhanget. Kuid riigiti on sellealane lähenemine väga erinev – isegi väiksemad käitised kasutavad riskihindamise tellimist väljastpoolt suhteliselt harva Taanis, Ühendkuningriigis ja Eestis (kõigis alla 20% käitistest). Samal ajal kui Sloveenias, Hispaanias ja Portugalis on see põhiosas väljast ostetud teenus. • Riskihindamist või samaväärset kontrollimeedet rakendatakse ELis 87% käitistest, sellekohased riikide- vahelised erinevused ei ole väga suured: Itaalia (99%), Ühendkuningriik (97%), Hispaania (95%), Eesti – 82%.

8. Riskihindamine või muud samaväärsed meetmed (regulaarsed kontrollimised) töökohal (% käitistest)

9. Riskihindamine allhankena % käitistest

10. Riskihindamise korraldamine oma jõududega või allhankena (sõltuvalt käitise suurusest) % käitistest, EL27 Märkus: käitised, kus riskihindamist või samaväärseid meetmeid on rakendatud

11. TTO juhtimismeetmete võtmine sõltuvalt ametliku töötajate esinduse olemasolust % käitistest, EL27

12. Tööohutus- ja –tervishoiuteabe saamine % käitistest, EL27, vähim, keskmine and suurim SE 21% EE 29% SE EL DK 40% IE 55% RO EE 56% DE AT EL LT 58% 65% ES EE

13. Teabe andmine • Käitiste osakaal, mida tööinspektsioon küsitlusele eelneval kolmel aastal külastas, oli suurim Rumeenias (87%), Eestis (76%), Bulgaarias (73%) ja Austrias (73%), väikseim Norras (34 %), Luksemburgis (38 %) ja Hollandis (38 %). Uuring seab Rumeenia ja Eesti tööinspektsioonide infopakkumise suure osakaalu korrelatsiooni nende külastuste suhtelise sagedusega. • 85% Eesti töötajate töökeskkonnaesindajatest (EL-85%) väidab, et töötajaid informeeritakse regulaarselt TTOst töökohal. 63% neist (EL-55%) leiab, et TTO väljaõpe on piisav, 28% sooviks enamat väljaõpet (EL-44%). Meie töökeskkonnaesindajate enamiku arvates (90% ; EL-89%) pakub juhtkond neile küllaldaselt TTO teavet , samuti (90%; EL-81%) piisavalt vaba aega vajalike ülesannete täitmiseks

14. Mis on probleemiks töötervishoius ja –ohutuses ? % käitistest, EL27

15. Missugused TTO riskid on meie käitistes probleemiks ? (% käitistest Eestis ja EL-27) Suureks või mõningaseks probleemiks on juhtide arvates: • luu-lihaskonna vaevused (70%; EL-79%); 70% (EL-86%) • tööstress (66%; EL-79%); 68% (EL-83%) • müra ja vibratsioon (52%; EL-61%); 60% (EL-74%) • õnnetused (42%; EL-79%) - kõige vähem nähakse selles suurt probleemi Eestis ja Taanis 49% (EL-84%) • ohtlikud ained (36%; EL-58%); 56% (EL-71%) • vägivald või sellega ähvardamine (8%; EL-37%); 5%(EL- 53%) • kiusamine või ahistamine (7%; EL-37%). 8% (EL-61%) Töötajate töökeskkonnaesindajate hinnangud samadele riskiprobleemidele rohelisega.

16. Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine - takistused • Töötervishoiu ja -ohutusega tegelemise peamiste raskuste hulgas nimetas põhilise tegurina vahendite (aeg, töötajadvõi raha) puudumist 36% ELi riikide käitistest (Eesti50%). • Teine kõige sagedasem tegur, teadmatus (26%) (Eesti21%), on väga oluline takistus näiteks Rumeenias (69%), kuid väga vähese tähtsusega Taanis (6%) ja Horvaatias (8%). Eriteadmiste (ekspertiisi) puudumine on oluline takistus 24%-le käitistest (Eesti 18%), ulatudes 5%-st Sloveenias ja Horvaatias kuni 57%-ni Portugalis ja 55%-ni Türgis. • Tervise- ja ohutuskomiteesid kohtab sagedamini Taanis (71%), Bulgaarias (68%) ja Eestis (48%), seevastu märksa harvemini Lätis (3%), Kreekas (8%) ja Ungaris (10%). Suhteliselt kõrge on Eestitöötajate esindatuse tase ametiühingu- või töökeskkonnaesindajate või tervise- ja ohutuskomiteede kaudu (78 %; EL – 74 %; Itaalia 100%). Itaalias on 98 % käitistest olemas töökeskkonnaesindajad, Eestis - 83% (ELi keskmine 68%).

17. Peamised põhjused, miks tegelda TTO-ga % käitistest, EL-27

18. Töötervishoiu ja –ohutuse juhtimine – sellega tegelemise peamised põhjused (% käitistest) Peamised põhjused, miks Eesti käitised töötervishoiu ja –ohutusega tegelevad, on: * töötajate või nende esindajate poolsed nõudmised (82 %; EL- 76 %; Soome – 96 %); * õiguslike kohustuste täitmine (80 %; EL- 91% ; Portugal ja Rumeenia – 96 %); * töötajaskonna säilitamine ja töölt puudumise ohjamine (67 % ; EL- 59 %; Soome – 93 %); * majanduslikud või töö tulemuslikkusega seotud põhjused (58 %; EL – 52 %; Türgi – 84 %; Rumeenia – 83 %). * klientide nõudmised või mure reputatsiooni pärast (55 %; EL- 67 %; Türgi – 89%; Portugal ja Rumeenia 83 %); * tööinspektsiooni poolne surve (50 %; EL- 57 %; Saksamaa – 80 %);

19. TTO teenuste kasutamine Eestis (% käitistest) • Ohutusekspert - 21 % (30. koht; Euroopa31 – 71%) (Läti – 87% , Leedu – 76 %). 31. koht – Taani (15%). • Töötervishoiuarst – 66 % (16. koht; Euroopa31 – 69%) (Leedu – 15 %). 31. koht – Taani (13%). • Üldised tööohutuse ja –tervishoiu konsultatsioonid – 72 % ( 6. koht; Euroopa31 – 62%) (Soome – 61 %, Leedu - 65 %). 31. koht – Türgi (19%). • Ergonoomikaekspert – 19 % (15. koht; Euroopa31 – 28%) (Leedu – 11 %). 31. koht – Kreeka (7%). • Psühholoog – 7 % (26. koht; Euroopa31 – 16%) (Leedu – 5 %, Soome – 51 %). 31. koht – Kreeka (4%).

20. Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine • Psühhosotsiaalseid riske tekitavatest teguritest on Eestijuhtide põhimure keerulisteklientidega, patsientidega jne suhtlemine (56% ; Tśehhi Vabariigis 79 %).Ajasurvet nimetatakse kõige sagedamini probleemina 54% käitistes (Rootsis 80 %) ning juhtkonna ja töötajate vahelist viletsat suhtlemist23% käitistes (Tśehhi Vabariigis 65 %). Töökaaslaste vahelises koostöös nähti meil probleemi 14 % käitistes (Tśehhi Vabariigis 62 %). Mis tahes diskrimineerimist riskitegurina märgati aga kõigest 1% käitistes (Tśehhi Vabariigis 29 %).

21. Psühhosotsiaalsed riskid ja nende ohjamine • Psühhosotsiaalseid riske põhjustavatest teguritest on Eesti töötajate töökeskkonnaesindajate arvates põhimureks: • ajasurve (62%; EL-67%); • keeruliste klientidega, patsientidega, õpilastega jt suhtlemine (58%; EL-48%); • töösuhtekindlus (35%; EL-38%); • ebaselge tööjõupoliitika (24%; EL-33%); • vilets juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlemine (23%; EL-47%) • vilets kolleegide vaheline koostöö (22%; EL-31%); • pikk või ebakorrapärane tööaeg (20%; EL-37%); • töötaja kontrolli puudumine oma töö korraldamisel (12%; EL-29%); • probleemid vahetu juhi ja töötaja suhetes (12%; EL-40%); • diskrimineerimine (2%; EL-11%).

22. Probleem seoses tööstressiga ja toimingud sellega tegelemiseks (% käitistest)

23. Toimingud psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegelemiseks • Eestis rakendatakse kindlaid toiminguid seoses: * kiusamise või ahistamisega – 3% käitistest (EL – 25%); * töövägivalla või sellega ähvardamisega – 6% käitistest (EL - 25%); * tööstressiga – 26% käitistest (EL – 29%). Samal ajal on kiusamine või ahistamineEestis suuremaks või väiksemaks probleemiks 7% (EL – 36%) käitistest, töövägivald või sellega ähvardamine8% (EL – 35%) ja tööstress66% käitistest (EL – 79%). Ükski töötajate esindaja ei ole täheldanud viimasel 3 aastal töövägivalla juhtu ega vajadust sellega tegelda (EL-14%). • Viimasel kolmel aastal meil kasutatud sellealastest toimingutest on olnud populaarsemad nagu mujalgi Euroopas koolituse pakkumine (35 % käitistest), muudatused töökorralduses (34 %) ja tööpiirkonna ümberkujundamine (26 %).

24. Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemise põhjused • Õiguslike kohustuste täitmist nimetatakse põhjusena kõige sagedamini Hispaanias (85%), Iirimaal (78%) ja Bulgaarias (77%) - võrreldes Kreeka (30%), Slovakkia (33%) ja Küprosega (35%). Eesti – 36 %, EL- 63 %. • Töötajate või nende esindajate nõudmised on psühhosotsiaalsete riskide ohjamise liikumapanevaks jõuks enam kui kolmandikus käitistes (EL - 36 %). Eestis – 53% - on need nõudmised kõige levinum põhjus üldse psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks. Lisaks meile on selline põhjus levinuim vaid sellistes tugevates ametiühinguriikides nagu Taani, Soome ja Rootsi. • Riikidest konsulteeritakse töötajatega ja julgustatakse neid sellealaste meetmete rakendamises osalema kõige sagedamini Rumeenias, Taanis ja Norras ning kõige harvemini Eestis (33%), Ungaris ja Luksemburgis. Ühteaegu leiab enamus Eesti töötajate töökeskkonnaesindajaid (74 % käitistest), et meil võetakse selles osas piisavalt meetmeid (EL ja Euroopa31 – 69 %).

25. Kuidas töötajad on informeeritud sellest, kelle poole pöörduda tööst tingitud psühhosotsiaalsete probleemide korral (% käitistest)

26. Takistused psühhosotsiaalsete riskide ja TTO-ga tegelemisel % käitistest, EL-27

27. Psühhosotsiaalsed riskid – takistused nendega tegelemisel • Psühhosotsiaalsete riskidega tegelemist eriti keeruliseks muutvad tegurid on probleemi tundlikkus,teadmatus,vahendite (aeg, töötajad või raha) ja väljaõppepuudumine.42% juhtkondade esindajatest leiab, et just seesuguste riskidega tegelemine on kõige raskem. • Probleemi tundlikkust mainitakse takistusena tihedamini Türgis (76%) ja Taanis (68%) (Eestis 61%, EL – 53%), harvemini Austrias (18%), Ungaris (21%) ja Slovakkias (22%).Teadmatus on eriti kõrge Türgis (75%), Eestis (65%) ja Ühendkuningriigis (61%). (EL - 50%). • Vahendite puudumist mainitakse sagedamini Türgis (80%), Portugalis (65%) ja Leedus (63%) (Eesti 63%, EL – 49%), seda esineb harvemini Hollandis (34%), Austrias (35%) ja Itaalias (38%). Eesti käitised märkisid takistusena veel väljaõppe või eriteadmiste puudumist (68%, EL – 49%), tehnilise abi või suuniste puudumist (52%, EL – 33%) ja käitisekultuuri olukorda (16%, EL – 30%).

28. Psühholoogilised riskid –välisallikad nendega tegelemisel • Keskmiselt on 38% ELi riikide äriühingutest kasutanud töökohal psühhosotsiaalsete riskidega tegelemiseks välis- teavet või -abi. Suuremad äriühingud on selles osas väiksematest aktiivsemad. • Riikidest on välisallikate kasutamine vähem tõenäoline Austria (21%), Eesti (21%) ja Kreeka (23%) käitistes, võrrelduna Hispaania (68%), Rootsi (59%) ja Sloveenia (58%) omadega. Euroopa tootmissektoritest kasutatakse välisteavet või -abi kõige rohkem tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris (53%), kõige vähem töötlevas tööstuses (33%) ja ehituses (33%).

29. Jätkutegevus • EU-OSHA nn teisese analüüsi raportid (avalikustatakse 2011.a. esimeses kvartalis) • Töötajate kaasamine • Psühhosotsiaalsete riskide ohjamine • Psühhosotsiaalsete riskidega seotud tegevused, liikumapanevad jõud ja takistused • Töötervishoiu ja -ohutuse juhtimise edutegurid

30. Tänan tähelepanu eest ! http://www.esener.eu(ESENER-i koduleht) http://osha.europa.eu(EU-OSHA koduleht) http://osh.sm.ee (FOP-i koduleht; vt eestikeelne uuringu kokkuvõte ja ingliskeelne uuringu aruanne) Kogu ESENER-i andmebaas kättesaadav Essexi Ülikooli andmearhiivi veebilehelt http://www.data-archive.ac.uk