lastevanemate koosolek s meru p hikool 19 01 2012 l.
Download
Skip this Video
Loading SlideShow in 5 Seconds..
LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012 PowerPoint Presentation
Download Presentation
LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012

Loading in 2 Seconds...

play fullscreen
1 / 16

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012 - PowerPoint PPT Presentation


  • 199 Views
  • Uploaded on

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012. Marju Koor marju@jako.ee Tel. 525 3135. Millest tuleb juttu?. L apse probleemse käitumise põhjused Käitumismuutust toetavad ja takistavad tegurid Õpimotivatsioon . Käitumise olemus. Mälusüsteemid. Verbaalne e. üksikasjalik.

loader
I am the owner, or an agent authorized to act on behalf of the owner, of the copyrighted work described.
capcha
Download Presentation

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012


An Image/Link below is provided (as is) to download presentation

Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author.While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server.


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - E N D - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Presentation Transcript
lastevanemate koosolek s meru p hikool 19 01 2012

LASTEVANEMATE KOOSOLEKSÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012

Marju Koor

marju@jako.ee

Tel. 525 3135

slide2

Millest tuleb juttu?

  • Lapse probleemse käitumise põhjused
  • Käitumismuutust toetavad ja takistavad tegurid
  • Õpimotivatsioon
k itumise olemus
Käitumise olemus

Mälusüsteemid

Verbaalne e. üksikasjalik

Mitteverbaalne

  • FAKTID JA SÜNDMUSED
  • Ei funktsioneeri enne 3. eluaastat
  • Ei funktsioneeri stressi korral ja ilma tähelepanuta
  • OSKUSED/HARJUMUSED/EMOTSIOONID
  • Funktsioneerib alates sünnist
  • Funktsioneerib stressi korral
slide4

LASTE KÄITUMISE PÕHJUSED

  • Rahuldamata vajadused
  • Soov saada tähelepanu
  • Saavutada võimu
  • Soov kätte maksta
  • Vanemate, sõprade eeskuju
  • Ebareaalsed ootused lapse suhtes (valetamine)
  • Suur ebaõnnestumise hirm, sellele järgnev alavääristamine
  • Põhjenduste puudumine ( “miks ma pean?”)
  • hirm karistuse ees
  • Kohene reeglite/korralduste täitmine (puudub otsustusvõimalus)
slide5

Küsimused vanematele, kui laps käitub vastuvõetamatult

  • Millal soovimatu käitumine aset leiab?
  • Kui tihti seda juhtub?
  • Mis sündmused sellele eelnevad?
  • Kuidas laps ise oma käitumist näeb?
  • Kas laps käitub nt. agressiivselt ainult

üksi v. teistega koos /kodus/koolis?

  • Miks mõnikord Sind lapse käitumine ärritab, teine kord mitte?
probleemide m ratlemine
PROBLEEMIDE MÄÄRATLEMINE

LAPSEL ON PROBLEEM

Oskused lapse aitamiseks:

  • toetav kuulamine
  • aktiivne kuulamine
  • ennetav ja teatav sõnum
  • positiivne sõnum
  • äraütlev sõnum

Oskused iseenda aitamiseks:

  • enesekehtestamine
  • toimetulek väärtuskonfliktidega

sallitav ala

PROBLEEMIDETA

ALA

mittesallitav ala

SINUL ON PROBLEEM

k itumise hindamine
KÄITUMISE HINDAMINE

KÄITUMINE - on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame.

k itumise hinnanguvabaks kirjeldamiseks
KÄITUMISE HINNANGUVABAKS KIRJELDAMISEKS:
  • kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega;
  • vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu)
  • vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi )
  • vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt)
  • hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust)
kui palju kasutate teie neid s nu igap evaselt
Kui palju kasutate Teie neid sõnu igapäevaselt?
  • LAISK
  • LOHAKAS
  • HOOLIMATU
  • JONNIV
  • EBAKOMPETENTNE
  • VASTUTUSTUNDETU
  • LIHTSAMEELNE
  • KADE
  • KIUSLIK
  • ÜKSKÕIKNE
peamised probleemi lahendamise takistajad
Peamised probleemi lahendamise takistajad
  • Käsutamine, kamandamine
  • Hoiatamine, ähvardamine
  • Moraali lugemine
  • Nõuandmine, lahenduste pakkumine
  • Loogika kasutamine
  • Hinnangute andmine, kritiseerimine, süüdistamine
  • Kiitmine, nõustumine
  • Sildistamine
  • Rahustamine, lohutamine
  • Küsitlemine
  • Teema vahetus, sarkasm
slide11

Peamised probleemi lahendamise soodustajad? (1)

Ümbersõnastamine – suhtlemispartnerile tehtav tagasipeegeldus selle kohta,

mida ta ütles v. välja näitas. Ei lisata oma mõtteid ja tundeid ning lähtutakse

vaid sellest, mis suhtlemispartner ütles v. väljendas.

“Sa tahad öelda, et....”

“See kõlab nagu .....”

“Kui ma õigesti aru saan, siis ..”

slide12

“Sa tunned end....”

“Sa oled (nt. vihane) ..”

“Sa (nt. muretsed).....”

AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD (2)

Tunnete peegeldamine – mis annab lapsele tunde, et teda on mõistetud. See on

oma arusaamise väljendamine lapse tundeseisundist ja selle intensiivsusest.

Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel “ära voolata” ja lapse

vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb.

Kokkuvõtete tegemine - eesmärgiga kokku võtta lapse peamised ideed ja

seisukohad, nii et neid oleks võimalik hiljem täiendada, parandada, ümber lükata v.

kinnitada. See võimaldab:

  • keskenduda hajunud mõtetele ja tunnetele
  • lõpetada kindlal ajahetkel vestlus
  • alustada edasist arutelu ja tegevuskava planeerimist
  • kontrollida vestlusprotsessist arusaamist
pimotivatsioon
ÕPIMOTIVATSIOON

..... sisemine seisund, mis aktiveerib meie käitumise ning annab sellele suuna.

Motivatsioon sõltub:

  • võimetest ja võimalustest
  • vanemate hoiak õpimisse ja õpetajatesse
  • sotsiaalsed suhted ja edukogemus
  • eeskuju
  • koostöö ja uudishimu tekitamine
peamised motivatsioonilanguse p hjused
Peamised motivatsioonilanguse põhjused:
  • selgete, üleskirjutatud eesmärkide puudumine, mis aitaks märgata edu
  • uskumus, et olemasolevad eesmärgid v. tegevused ei sobi
  • tunded hetketegevuste suhtes on valdavalt negatiivsed
  • lapsel puudub (v. ta arvab, et puudub) võime olemasolevate

ülesannetega hakkamasaamiseks.

  • eesmärkide saavutamisest saadav rahulolu jääb kaugesse tulevikku
  • madal väline initsiatiiv (toetus, märkamine)
  • isiklikud probleemid segavad keskendumist
m tlemis lesanne
Mõtlemisülesanne!
  • Mõelge ühele ainele, mis teie lapsele EI MEELDI
  • Kas see on teie v. kellegi teise eesmärk?
  • Kas õpieesmärk on sõnastatud positiivselt?

( ... Minu eesmärk on, et ei saaks ühtegi kahte vs. minu eesmärk on saada tunnistusele vähemalt kõik kolmed)

  • Kas eesmärgi saavutamine sõltub minust?
  • Kas eesmärgi saavutamiseks on olemas vajalikud ressursid?
  • Kas Teie eesmärk on piisavalt konkreetne?