1 / 16

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012. Marju Koor marju@jako.ee Tel. 525 3135. Millest tuleb juttu?. L apse probleemse käitumise põhjused Käitumismuutust toetavad ja takistavad tegurid Õpimotivatsioon . Käitumise olemus. Mälusüsteemid. Verbaalne e. üksikasjalik.

rona
Download Presentation

LASTEVANEMATE KOOSOLEK SÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LASTEVANEMATE KOOSOLEKSÕMERU PÕHIKOOL 19.01.2012 Marju Koor marju@jako.ee Tel. 525 3135

  2. Millest tuleb juttu? • Lapse probleemse käitumise põhjused • Käitumismuutust toetavad ja takistavad tegurid • Õpimotivatsioon

  3. Käitumise olemus Mälusüsteemid Verbaalne e. üksikasjalik Mitteverbaalne • FAKTID JA SÜNDMUSED • Ei funktsioneeri enne 3. eluaastat • Ei funktsioneeri stressi korral ja ilma tähelepanuta • OSKUSED/HARJUMUSED/EMOTSIOONID • Funktsioneerib alates sünnist • Funktsioneerib stressi korral

  4. LASTE KÄITUMISE PÕHJUSED • Rahuldamata vajadused • Soov saada tähelepanu • Saavutada võimu • Soov kätte maksta • Vanemate, sõprade eeskuju • Ebareaalsed ootused lapse suhtes (valetamine) • Suur ebaõnnestumise hirm, sellele järgnev alavääristamine • Põhjenduste puudumine ( “miks ma pean?”) • hirm karistuse ees • Kohene reeglite/korralduste täitmine (puudub otsustusvõimalus)

  5. Küsimused vanematele, kui laps käitub vastuvõetamatult • Millal soovimatu käitumine aset leiab? • Kui tihti seda juhtub? • Mis sündmused sellele eelnevad? • Kuidas laps ise oma käitumist näeb? • Kas laps käitub nt. agressiivselt ainult üksi v. teistega koos /kodus/koolis? • Miks mõnikord Sind lapse käitumine ärritab, teine kord mitte?

  6. PROBLEEMIDE MÄÄRATLEMINE LAPSEL ON PROBLEEM Oskused lapse aitamiseks: • toetav kuulamine • aktiivne kuulamine • ennetav ja teatav sõnum • positiivne sõnum • äraütlev sõnum Oskused iseenda aitamiseks: • enesekehtestamine • toimetulek väärtuskonfliktidega sallitav ala PROBLEEMIDETA ALA mittesallitav ala SINUL ON PROBLEEM

  7. KÄITUMISE HINDAMINE KÄITUMINE - on midagi, mida saab pildistada või salvestada, midagi mida me näeme ja kuuleme ja millele me ei ole veel andnud oma tõlgendust. Käitumine ei ole see, mida me teistest inimestest või olukordadest arvame.

  8. KÄITUMISE HINNANGUVABAKS KIRJELDAMISEKS: • kirjeldage täpselt, mitte ebamääraste sõnadega; • vältige sildistamist (nt. kobakäpp, saamatu, laiskvorst, hoolimatu) • vältige hinnangulisi sõnu (nt. sa hilined, sa virised, sa ei viitsi ) • vältige absolutiseerimist (nt. mitte kunagi, alati, kogu aeg, pidevalt) • hoiduge oletustest motiivide iseloomu kohta (nt. sa ei suuda vait olla, sa ei viitsi mitte kunagi, sa ei hooli minust)

  9. Kui palju kasutate Teie neid sõnu igapäevaselt? • LAISK • LOHAKAS • HOOLIMATU • JONNIV • EBAKOMPETENTNE • VASTUTUSTUNDETU • LIHTSAMEELNE • KADE • KIUSLIK • ÜKSKÕIKNE

  10. Peamised probleemi lahendamise takistajad • Käsutamine, kamandamine • Hoiatamine, ähvardamine • Moraali lugemine • Nõuandmine, lahenduste pakkumine • Loogika kasutamine • Hinnangute andmine, kritiseerimine, süüdistamine • Kiitmine, nõustumine • Sildistamine • Rahustamine, lohutamine • Küsitlemine • Teema vahetus, sarkasm

  11. Peamised probleemi lahendamise soodustajad? (1) Ümbersõnastamine – suhtlemispartnerile tehtav tagasipeegeldus selle kohta, mida ta ütles v. välja näitas. Ei lisata oma mõtteid ja tundeid ning lähtutakse vaid sellest, mis suhtlemispartner ütles v. väljendas. “Sa tahad öelda, et....” “See kõlab nagu .....” “Kui ma õigesti aru saan, siis ..”

  12. “Sa tunned end....” “Sa oled (nt. vihane) ..” “Sa (nt. muretsed).....” AKTIIVSE KUULAMISE TEHNIKAD (2) Tunnete peegeldamine – mis annab lapsele tunde, et teda on mõistetud. See on oma arusaamise väljendamine lapse tundeseisundist ja selle intensiivsusest. Tunnete tasandil rääkimine aitab üleliigsetel tunnetel “ära voolata” ja lapse vajadus irratsionaalselt käituda kahaneb. Kokkuvõtete tegemine - eesmärgiga kokku võtta lapse peamised ideed ja seisukohad, nii et neid oleks võimalik hiljem täiendada, parandada, ümber lükata v. kinnitada. See võimaldab: • keskenduda hajunud mõtetele ja tunnetele • lõpetada kindlal ajahetkel vestlus • alustada edasist arutelu ja tegevuskava planeerimist • kontrollida vestlusprotsessist arusaamist

  13. ÕPIMOTIVATSIOON ..... sisemine seisund, mis aktiveerib meie käitumise ning annab sellele suuna. Motivatsioon sõltub: • võimetest ja võimalustest • vanemate hoiak õpimisse ja õpetajatesse • sotsiaalsed suhted ja edukogemus • eeskuju • koostöö ja uudishimu tekitamine

  14. Peamised motivatsioonilanguse põhjused: • selgete, üleskirjutatud eesmärkide puudumine, mis aitaks märgata edu • uskumus, et olemasolevad eesmärgid v. tegevused ei sobi • tunded hetketegevuste suhtes on valdavalt negatiivsed • lapsel puudub (v. ta arvab, et puudub) võime olemasolevate ülesannetega hakkamasaamiseks. • eesmärkide saavutamisest saadav rahulolu jääb kaugesse tulevikku • madal väline initsiatiiv (toetus, märkamine) • isiklikud probleemid segavad keskendumist

  15. Mõtlemisülesanne! • Mõelge ühele ainele, mis teie lapsele EI MEELDI • Kas see on teie v. kellegi teise eesmärk? • Kas õpieesmärk on sõnastatud positiivselt? ( ... Minu eesmärk on, et ei saaks ühtegi kahte vs. minu eesmärk on saada tunnistusele vähemalt kõik kolmed) • Kas eesmärgi saavutamine sõltub minust? • Kas eesmärgi saavutamiseks on olemas vajalikud ressursid? • Kas Teie eesmärk on piisavalt konkreetne?

  16. Tänan kuulamast ja kaasa mõtlemast!

More Related