1 / 40

Eesti inimvara ja vähemusrahvuste potentsiaal

Eesti inimvara ja vähemusrahvuste potentsiaal. Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Rahvuste päeva konverents Tallinn, 23.september, 2011. Eesti Koostöö Kogu (EKK).

rocio
Download Presentation

Eesti inimvara ja vähemusrahvuste potentsiaal

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Eesti inimvara ja vähemusrahvuste potentsiaal Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Rahvuste päeva konverents Tallinn, 23.september, 2011

  2. Eesti Koostöö Kogu (EKK) • EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega • EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes • Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni • Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne

  3. Olulisemad väljundid

  4. Harta Ettepanekute väljundid • Eesti Haridusstrateegia 2020 • Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga • “Elukestev õpe – elu 5X” • Eesti Inimvara Raport (IVAR) • koostöös Säästva Arengu Komisjoniga • poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks • Rahvuste Ümarlaud • erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse

  5. Eesti ühiskonnamudeli valikutest

  6. Kaks põhiteemat Inimvara ja selle kasvatamine Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet

  7. Eesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna: rahvastik, selle tervis ja töövõime, inimeste personaalne kvaliteet: haritus, oskused ja võimed, võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur, rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine, kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks. Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%) Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22% 2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta Inimvara – meie strateegiline ressurss

  8. Eesti ja Euroopa Liit • 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9% • Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit). • Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale. • Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057. • Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.

  9. Eesti ja Euroopa Liit

  10. Eesti ja Põhjala

  11. 22. sajand algab ÜRO 2011

  12. ÜRO 2011

  13. Eesti ja Euroopa Liit

  14. Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-aastased) elaniku kohta.

  15. Eesti registreeritud välisränne 2000–2009/saldo

  16. Immigratsioon Eestisse 2000-2007 M. Ainsaar, Migration 2009

  17. Elukvaliteet – mis see on Ühiskonna terviklik heaolu (well-being) Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)

  18. Inimarengu indeks Läänemeremaades 2010 ja 2005

  19. Inimarengu indeks ja selle komponendidÜRO IAA 2010

  20. Sissetulekute erinevus määrab ära nii eluga rahulolu kui ka väljarände Aastase netopalga erinevus valitud riikides (EL-15 = 100), arvutuste aluseks ametlik euro vahetuskurss, 2010

  21. Vastused küsimusele, kas 20 aasta jooksul teie riigis toimunud muutused on rõõmustavad või kurvastavad : EMOR, mai 2011

  22. Kas soovite iseenda ja oma laste tulevikku siduda Eestiga/Lätiga/ Leeduga? (%)

  23. Eesti, Läti ja Leedu elanike hinnangud riigi toimetulekule erinevate probleemidega (EMOR, mai 2011)

  24. Kui oluliseks Te peate oma riigi tihedaid majanduslikke sidemeid järgmiste maadega?(vastuste keskmised 5-pallisel skaalal rahvuste järgi)

  25. Tugevneb venekeelse elanikkonna Eestiga samastumine

  26. Etnos ja demos: nii eestlaste kui venekeelsete vastajate seas domineerib rahva ja rahvuse ühendatud identiteet, kusjuures vene noorte puhul on rahvuslik komponent veidi tugevnenud (Allikas Monitooring 2010)

  27. Vene noorte enamus ei nõustu väitega, et ollakse Eesti ühiskonnas teisejärguline inimene (% earühmast) Allikas Monitooring 2010

  28. Eesti ja vene noore põlvkonna elulaadide sarnasus suureneb

  29. Keel on eestlaste jaoks sügavalt sümboolne, mitte instrumentaale nähtus. Ajaloos on pikka aega instrumentaalset väärtust omanud eeskätt võõrkeeled. Kas hakatakse nautima olukorda, kus ka eesti keelel on instrumentaalne väärtus ja suhtlema etniliste teistega mugavasti emakeeles, kartmata, et nad selle “ära rikuvad” ?   Eesti keele kui teise keele ühiskondlik mõtestamine Meema 2002/2003; Balti Inimarengu uuring 2011

  30. Välisekspertide hinnangul on Eesti arengut kannustanud ‘rahvusliberalism’ Erinevalt Põhjamaades valitsevast sotsiaaldemokraatlikust universalismist põhineb Eesti vaimulaad partikularismil, mis väljendub lõhede ja kontrastide loomulikuks pidamises nii ühiskonna sees kui ka suhetes teiste rahvastega. Samal ajal on see vaimulaad tugevasti seotud majanduslike vabaduste väärtustamisega.See ühiskond võib tunduda hoolimatu ja karm, kuid ta on kindlasti mitmes suhtes dünaamiline ja põnev. (Vogt 2011: 40)

  31. Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule Etnos vs demos Riigiidentiteet: - demokraatliku õigusriigi tunnustamine - eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel - vähemuskultuuride kaitse

  32. Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara kasvatamisele

  33. EESTI TEE Inimeste ja ühiskonna kõrge elukvaliteet Eesti INIMVARA väärtustamine AVALIKU HALDUSE uuendamine HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana Teised RAHVUSED kui ühiskondlik rikkus

  34. Tänan Teid kaasa mõtlemast! www.kogu.ee

More Related